On mõned inimesed, kellel on maski kasutamine KEELATUD:

• alla kaheaastased lapsed, inimestel, kellel langeb tavaõhku hingates vere hapnikutase alla normaalse taseme (tavaliselt on need raskete kopsu- ja südamehaigustega patsiendid, kes vajavad kodust hapnikravi);
• inimestel, kes erinevatel põhjustel ei ole võimelised oma maski ise eemaldama (näiteks inimesed, kes on halvatud, voodihaiged, teadvusetud, sügava psüühikahäirega).

On mõned olukorrad, kus võib maski kandmisele teha erandi:

• maski kandmise kohustust ei ole alla 12-aastastel lastel,
• kuulmispuudega inimestega rääkimisel, kus suu nägemine on vajalik kõne mõistmiseks (selles olukorras võiks kasutada läbipaistvat visiiri),
• kui isiku tuvastamiseks palutakse mask eemaldada,
• erakorralistes olukordades, kus on tõsine oht inimese elule või tervisele.

Raviga hästi kontrollitud kroonilised haigused, sealhulgas kroonilised hingamisteede või südame-veresoonkonnahaigused ei ole põhjus, miks maski mitte kanda. Kerge ja mõõduka raskusega kroonilisi haigusi põdevad patsiendid on COVID-19 raskest kulust eriti ohustatud ja saavad maski kandmisest enim kasu. Seetõttu peaksid need grupid ja nende läheduses viibivad inimesed maske kandma.

Eesti Kopsuarstide Seltsi juht Rain Jõgi sõnul on kahetsusväärselt hakanud levima linnalegend nagu oleks maski kandmine astmahaigel vastunäidustatud. See ei ole nii: „Kuna hingamisteede viirusinfektsioonid on üks peamisi astma ägenemise riskitegureid, on maski kandmine astmahaigetel eriti oluline, et vähendada lisaks ka astma ägenemiste riski.“

Eesti Perearstide Selts rõhutab, et praeguses olukorras on oluline inimeste vahelisi kontakte ning nakatumist tõenäosust vähendada. Selleks aitavad 2+2 reegel ja distantseerumine, kaugtöö võimaldamine ning maski kandmine.

Perearstid väljastavad tõendeid ainult nendel juhtudel, kui maski kandmine on tervislikel põhjustel keelatud; alla kaheaastaste laste maskikandmise kohta tõendeid ei anta.

Pöördumist toetavad Eesti Kopsuarstide Selts ning Eesti Kardioloogide Selts.

Elle-Mall Sadrak

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige

Rain Jõgi

Eesti Kopsuarstide Seltsi juht

Priit Kampus

Eesti Kardioloogide Seltsi juht

Saatekiri on peamine suhtlusvahend, mis aitab patsiendi ravimisse kaasata teisi tervishoiuspetsialiste. Korrektselt ja põhjalikult vormistatud perearsti saatekiri annab eriarstile üle 80% informatsioonist patsiendi terviseseisundi kohta ning eriarstile jõudes kulgeb visiit sujuvamalt ning efektiivsemalt.

Selle tõttu, ei peeta meie perearstikeskuses heaks tavaks, saatekirjade väljastamist telefoni teel, seejuures patsienti nägemata/uurimata.

Terviserikke ilmnemisel, mis patsiendi arvates vajab mõne eriarsti konsultatsiooni, oleks esmalt vajalik pöörduda perearsti vastuvõtule, kes teostaks esmase läbivaatuse, vajadusel uuringud ja ravi ning seejärel väljastaks saatekirja eriarstile.

Kui eriarsti vastuvõtul selgub, et patsient vajab teise eriarsti vastuvõttu või täiendavaid uuringuid/analüüse/protseduure, vormistab teisele eriarstile saatekirja/suunab uuringule seesama eriarst. Patsient ei pea minema saatekirja saamiseks või uuringute tegemiseks tagasi oma perearsti juurde.

Kui eriarst jätab patsiendi enda juurde jälgimisele ja vastuvõttude graafik on avatud selle ajani, mil ta patsiendi tagasi kutsub, broneerib eriarst ise patsiendile uue aja. Saatekirja sel juhul vormistama ei pea.
Kui eriarst jätab patsiendi enda juurde jälgimisele ja vastuvõttude graafikut ei ole veel selle ajani koostatud, mil ta patsienti uuesti näha soovib, vormistab eriarst patsiendile nn tagasikutse saatekirja. Sel juhul ei pea patsient uuesti pöörduma perearsti poole saatekirja saamiseks, vaid
saab eriarsti väljastatud saatekirjaga järgmise eriarsti vastuvõtuaja broneerida.
Kui eriarst ei jätnud patsienti enda jälgimisele, pöördub patsient edasiseks jälgimiseks või kaebuste süvenemisel oma perearsti vastuvõtule.

Täname mõistva suhtumise eest!

Perearstikeskuses saab teenuste eest maksta ainult sularahas.

Registratuur on avatud tööpäevadel.

Perearst Grit Vider (kabinet 2006, tel: 731 9273; mob: 54 30 1003)

Esmaspäev 08.00 – 13.00

Kolmapäev 13.00 – 18.00

Reede 08.00 – 13.00

Nimistuga töötab ka perearst Jakov Saltõkov

Teisipäev 09.00 – 14.00

Neljapäev 09.00 – 14.00

Pereõde Kerli Jäägeri iseseisev vastuvõtt (kabinet 2007)

Esmaspäev  11.00 – 15.00

Teisipäev 08.00 – 12.00

Kolmapäev 10.00 – 16.00 (graafiku alusel)

Neljapäev 09.00 – 12.00

Reede 12.00 – 15.00

Pereõde Teele Mäesepp iseseisev vastuvõtt (kabinet 2005)

Esmaspäev  08.00 – 12.00

Teisipäev 11.00 – 15.00

Kolmapäev 08.00 – 14.00 (graafiku alusel)

Neljapäev 12.00 – 15.00

Reede 09.00 – 12.00

Perearst Maire Treial (kab. 2003, tel: 731 9244, mob: 53 913 203).

Vastuvõtt:

Esmaspäev 08.00 – 14.00

Teisipäev 12.00 – 18.00

Neljapäev 08.00 – 13.00

Nimistuga töötab ka arst-resident Talis Kirs

Esmaspäev 08.00 – 12.00

Teisipäev 08 – 12.00

Kolmapäev 08.00 – 12.00

Neljapäev 08.00 – 12.00

Reede 08.00 – 12.00

Pereõde Anne Malineni iseseisev vastuvõtt (kabinet 2004)

Esmaspäev 08.00 – 12.00

Teisipäev 14.00 – 18.00

Kolmapäev 08.00 – 12.00

Neljapäev 11.00 – 15.00

Reede 08.00 – 12.00

Pereõde Kristina Majuri iseseisev vastuvõtt (kabinet 2037)

Esmaspäev 11.00 – 15.00

Teisipäev 10.00 – 14.00

Kolmapäev 11.00 – 15.00

Neljapäev 08.00 – 12.00

Reede 11.00 – 15.00

Perearst Liidia Koppel (kab. 2001 tel: 731 9242, mob: 56 643 020).

Esmaspäev 09.00 – 14.00

Teisipäev 09.00 – 14.00

Kolmapäev 08.00 – 13.00

Reede 08.00 – 13.00

Nimistuga töötab ka perearst Asta Käärik

Neljapäev 13.00 – 18.00

Pereõde Keneli Kivilaht iseseisev vastuvõtt (kabinet 2002)

Esmaspäev 08.00 – 13.00

Teisipäev  08.00 – 11.00

Kolmapäev 08.00 – 10.00

Neljapäev 08.00 – 14.00 (graafiku alusel) *

Reede 09.00 – 13.00

Pereõde Jana Roots iseseisev vastuvõtt (kabinet 2038)

Esmaspäev 10.00 – 14.00

Teisipäev 12.00 – 14.00

Kolmapäev 09.00 – 13.00

Neljapäev 12.00 – 18.00 (graafiku alusel) *

Reede 09.00 – 13.00

* Puhkuse ajal toimub neljapäeval pereõe iseseisev vastuvõtt: 10.00 – 18.00

* Lõunapaus: 11.30 – 12.00

Erakorralise meditsiini osakonda (EMOsse) minge siis, kui kahtlustate, et Teie tervislik seisund võib põhjustada surma või püsiva tervisekahjustuse.

TUGEV JA ÄKKI TEKKINUD VALU
• tuim pigistav, suruv või ängistav rindkerevalu
• äkki tekkinud tugev ja piinav peavalu, millega võivad kaasneda oksendamine ja tasakaaluhäired
• talumatu kõhuvalu korduva oksendamisega
• talumatu suukaudsetele ravimitele allumatu valu

POISTEL MUNANDI KEERDUMINE, PITSUNUD SONG
• järsku tekkinud valulik moodustis kubemes või munandikotis, eriti koos
iivelduse ja oksendamisega

TRAUMA/ÕNNETUS
• värske trauma, vigastatud kehaosa tugev paistetus, kuju muutus ja liikuvuse piiratus, haavad, põletus, söövitus, elektritrauma, mürgistus jmt
• võõrkeha hingamisteedes, seedetraktis või mujal
• looma hammustus (kass, koer vms)

ÄGE VEREJOOKS
• kestev seedetrakti verejooks
• kuse-suguteede verejooks
• äge ninaverejooks
• äge veriköha
• mandlioperatsioonijärgne verejooks lapsel

ÄGEDAD SEISUNDID TÄISKASVANUL
• insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus
• äärmuslik nõrkus, jõuetus;
• palavikualandajatele allumatu püsiv üle 38,5 °C palavik, kõrge palavik eakatel
• kõrge palavik ja/või lakkamatu oksendamine keemiaravi patsiendil
• hingeldus, õhupuudus, raske astmahoog (hingamisraskus vilistava väljahingamisega)
• äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt
• uriinipeetus
• kuni 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäired või enam kui 48 tundi kestnud südamerütmihäired, millega kaasneb õhupuudus ning valu rinnus
• tromboosikahtlus – äkki tekkinud valu ja turse jäsemel, enamasti sääremarja piirkonnas; jäseme jahedus ja värvumine valgeks või punakas-lillaks

ÄGEDAD SEISUNDID LASTEL
• palavikualandajatele allumatu püsiv üle 38,5° C palavik ja/või süvenev loidus, jõuetus ägeda haiguse ajal
• alla kolmekuusel lapsel palavik üle 38 °C
• esmakordne krambihoog
• hingeldus, õhupuudus, astmahoog
• äärmuslik nõrkus, jõuetus
• järsku tekkinud ilma traumata hulgiverevalumid
• äge allergiline reaktsioon, millega kaasneb õhupuudus, kogu keha haarav ulatuslik lööve, keeleturse, neelamistakistus jmt
• insuldikahtlus – äkki tekkinud kõnehäire ja kehapoole halvatus või nõrkus või tundlikkuse langus (nt üks suunurk vajub allapoole), äkki tekkinud tasakaaluhäire või peapööritus, mälu- või teadvusekaotus
• topeltnägemine
• järsku algav ja püsiv südamekloppimishoog

ÄGEDAD NAHAPÕLETIKUD
• laialdased mädanikud ja mädakogumid, millega kaasneb valu ja palavik
• põletikuline haav, millega kaasneb palavik ja vigastatud piirkonnas kiiresti
(tundidega) leviv turse (ulatuslik paistetus)

PSÜÜHIKAHÄIRED, MIS ON PATSIENDILE ENDALE VÕI TEISTELE
OHTLIKUD
• äge psühhoos (luulud, meelepetted, paranoia)
• segasusseisund
• enesetapukatse

Pöörduge perearstikeskusesse järgmistel juhtudel:

KESKMISE TUGEVUSEGA JA/VÕI PIKALT KESTNUD VALU
• peavalu
• liigesevalu
• alaseljavalu
• kõrvavalu
• kurguvalu
• kõhuvalu

Jäsemete valu, alaselja valu ja näopiirkonna valu, sh hambavalu ilma kõrge palavikuta ei ole eluohtlik ega vaja EMO abi! Nende valude puhul konsulteerige perearstiga või küsige nõu perearsti nõuandeliinilt 1220.

SONG, VESISONG (lastel)
• valutu esilevõlvumus (muna) kubemes, munandikotis või nabas

VÄIKSEM TRAUMA/ÕNNETUS
• trauma, millega ei kaasne vigastatud kehaosa tugevat paistetust, kuju muutust ega liikuvuse piiratust
• pisitrauma
• putukahammustus, sh puugihammustus

VEREJOOKS
• veri väljaheites
• verekiud rögas
• sagedased ninaverejooksud

KERGEMATE HAIGUSTE ÄGEDAD SEISUNDID TÄISKASVANUL
• haigestumine külmetushaigustesse (nohu, köha, kurgu- kõrva- ja peavalu jmt)
• haigestumine kõhuviirusesse või kaebused seedetraktis (iiveldus, oksendamine, kõrvetised, kõhuvalu, kõhulahtisus jmt)
• allergianähud (dermatiit ehk nahapõletik, astma, heinanohu, keele- ja neeluturse)
• enam kui 48 tundi tagasi tekkinud südamerütmihäire, millega ei kaasne õhupuudust ega valu rinnus ning patsient ei tarvita antikoagulante (verevedeldajaid)
• sage urineerimine, ebamugavus- või survetunne urineerimisel, urineerimistakistus, voolus suguelunditest, kahtlus suguhaigusele
• nägemisteravuse langus, eritis silmast, silmapõletik
• kuulmislangus, kohin/helid kõrvus, eritis kõrvast
• krooniliste haiguste ägenemine (kõrgenenud vererõhk jmt)

KERGEMATE HAIGUSTE ÄGEDAD SEISUNDID LASTEL
• haigestumine külmetushaigustesse (nohu, köha, kurgu-, kõrva- ja peavalu jmt)
• haigestumine kõhuviirusesse või kaebused seedetraktis (iiveldus, oksendamine, kõrvetised, kõhuvalu, kõhulahtisus, kõhukinnisus, sooleparasiidid jmt) üldise enesetunde olulise halvenemiseta
• allergianähud (dermatiit ehk nahapõletik, heinanohu)
• sage urineerimine, ebamugavus- või survetunne urineerimisel, urineerimistakistus, voolus suguelunditest
• eritis silmast, silmapõletik
• eritis kõrvast, kõrvapõletik
• krooniliste haiguste ägenemine
• nahakollasus imikul
• toitmisprobleemid imikul

NAHAPÕLETIKUD

• nahaaluskoe mädanikud (paise, mädamuhk jmt)
• nahapõletik – võib esineda lööve nii täppidena kui laikudena, sügelus, kipitus, ketendus jms)
• herpes
• kroonilised haavandid
• pindmised nahapõletikud, k.a paise, allergiline lööve, punased laigud nahal, sügelus, ketendus
• sissekasvanud küüs
• eesnahapõletik lapsel

MEELEOLUHÄIRED
• depressioon (masendus, meeleheide, huvipuudus ümbritseva suhtes), meeleolulangus
• ärevus ja unehäired
• käitumis- ja sõltuvusprobleemid

Allikas: Eesti Perearstide Selts koostöös Eesti Erakorralise Meditsiini Arstide Seltsiga

Enne analüüsidele tulekut võiks patsient olla söömata ja joomata. Oma igapäevased ravimid (eriti vererõhu ravimid) oleks soovitav siiski poole klaasi veega sisse võtta.

Äge haigestumine

Pereõde vastab Teie kõnedele esimesel võimalusel. Palun varuge kannatust! Õde ei saa alati kohe Teie kõnedele vastata, kuna võib olla seotud protseduuride tegemisega.

Pereõde nõustab Teid esimese haigestumise päeval telefoni teel, hindab Teie tervislikku seisundit, annab soovitused raviks, leiab sobiva aja arsti vastuvõtule tulekuks. Ägeda haigestumise korral palume helistada perearsti kabinetti kohe hommikul (vastuvõtu alguses). Siis saame Teid vajadusel kutsuda vastuvõtule ja analüüsideks.

Tagantjärgi haiguslehti ei väljastata!

Vastuvõtu ajal võtab arst vastu vaid kiireloomulisi telefonikõnesid, et mitte häirida vastuvõtul viibivat patsienti.

ESMAABI MÜRGISTUSTE KORRAL: helista 16662! Viide: www.16662.ee

Koduvisiidid

Koduvisiite võetakse vastu tööpäevadel 08.00 – 12.00 telefonidel: 7 319 249 või arsti kabineti numbril helistades. Kuna kodus on arsti võimalused haiguse diagnoosimiseks ja ravi määramiseks piiratud, siis ootame patsiente esimesel võimalusel siiski perearstikeskusesse.

Ravimiretseptide pikendamine

Telefoni teel on võimalik pikendada Teile varem väljastatud ravimite retsepte. Retseptid on digitaalsed. Reeglina on võimalik tellitud ravimid retseptide põhjal välja osta sama päeva pärastlõunal või hiljemalt järgmisel päeval. Palun jälgige oma ravimite varusid, et need ei lõppeks ootamatult ja/või nädalavahetusel või riigipühadel.

Laste ja noorukite profülaktiline tervisekontroll

Ennetavat kontrolli kuni 18-aastastele lastele teostavad nii perearsti kui ka pereõe. Alla 2-aastaste laste profülaktiline tervisekontroll ja vaktsineerimine toimub kindla skeemi alusel: 2- nädala, 1-kuu, 2-kuu, 3- kuu, 4,5- kuu, 6-kuu, 7-kuu, 9-kuu, 12-kuu, 18- kuu ja 2 aasta vanuselt. 3-7- aastaste laste profülaktiline tervisekontroll toimub 1 kord aastas.  3-aastaselt oleks soovitatav külastada ka silmaarsti ja hambaarsti. Kooliealiste laste edasine tervisekontroll ja vaktsineerimine riikliku immuniseerimiskava alusel teostatakse reeglina kooliõe juures, kuid kõik  V  klassi lapsed peavad 1 kord aastas külastama oma perearsti.

Perearstikeskuse lõunapaus

Perearstikeskuses on lõuna 11.40 – 12.00.

Kuhu pöörduda, kui terviseprobleem tekib väljaspool perearstikeskuse tööaega?

Väljaspool perearstikeskuse tööaega tekkiva terviserikke lahendamisel on abiks perearsti nõuandetelefon: 1220; välismaalt helistades valige +372 634 6630. Täpsem info: www.1220.ee

Ägeda haigestumise korral tuleb pöörduda otse Erakorralise Meditsiini Osakonda (Tartu linnas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi EMO, Puusepa 8). Millise tervisehäirega oleks mõistlik EMOsse pöörduda, saate lugeda lähemalt lahtrist “Perearst või EMO?”

Kuhu pöörduda juhul, kui Te ei ole rahul osutatud terviseteenusega?

Tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud probleemide lahendamisega tegelevad:

• Tervishoiuteenuse osutaja (raviasutus jms) oma asutusesiseselt, kes soovib patsientidele osutada parima kvaliteediga arstiabi;
• Eesti Haigekassa, kes kontrollib haigekassa ja tervishoiuteenuse osutaja vahelise lepingu täitmist (arstiabi järjekorrad, rahalised suhted arstiabi osutajatega);
• Terviseameti järelevalve osakond, kes kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust e. vastavust õigusaktidele;
• Sotsiaalministri loodud nõuandva õigusega Tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon, kes annab sõltumatu hinnangu patsiendile osutatud tervishoiuteenuse sisulisele kvaliteedile.

Kirjalik avaldus peab olema sõnastatud selgelt ja arusaadavalt ning peab sisaldama:

patsiendi kontaktandmeid (nimi ja telefoninumber, e-posti või postiaadress);
kõnealuse tervishoiuteenuse osutaja andmeid (raviasutuse nimetus, arsti vm tervishoiutöötaja nimi);
vabas vormis ja allkirjastatud nõusolekut (luba) kasutada patsiendi terviseandmeid, mis on avalduse asjaolude selgitamiseks vajalikud.

Anonüümseid avaldusi ei menetleta.

Avaldusi saab saata postiaadressil: Terviseamet, Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn või elektroonilisel postiaadressil: kesk|ät|terviseamet.ee

Elektronpostiaadressile saadetud avaldus peab olema digitaalselt allkirjastatud.

Kasulikke viiteid:

• Oma murega ei pea olema üksi. Peaasi.ee vaimse tervise spetsialistid annavad nõu ja aitavad selgust saada. Viide: peaasi.ee
• Kuidas olla tark lapsevanem? Milline on sinu kasvatusstiil? Millal ja kuidas tuleks lapsega tubaka teemadel rääkida? Vastused nendele ja paljudele teistele küsimustele leiab siit: tarkvanem.ee
• Kõik peavalust: kuidas diagnoosida, ravida, kuhu pöördua abi saamiseks: peavalu.ee
• Mida peaks teadma alkoholist? Kuidas alkohol sinu elu mõjutab? Kust alates on tegu probleemiga? Mida sa võidad või kaotad joomist vähendades? Milliseid harjumusi võiks muuta? Millised on sinu eesmärgid? Vastused nendele küsimustele leiab siit: alkoinfo.ee
• Tervislik toitumine. Mis on toidupüramiid? Soovituslik Eesti elaniku toidulaud. Viide: toitumine.ee
• Suitsetamise mõjust tervisele. Kuidas loobuda? Kuhu pöörduda abi saamiseks? Viide: tubakainfo.ee
• Kuidas valida/vahetada perearsti? Kogu info leiad siit: terviseamet.ee