<?xml version="1.0" encoding="UTF-8"?><rss version="2.0"
	xmlns:content="http://purl.org/rss/1.0/modules/content/"
	xmlns:wfw="http://wellformedweb.org/CommentAPI/"
	xmlns:dc="http://purl.org/dc/elements/1.1/"
	xmlns:atom="http://www.w3.org/2005/Atom"
	xmlns:sy="http://purl.org/rss/1.0/modules/syndication/"
	xmlns:slash="http://purl.org/rss/1.0/modules/slash/"
	>

<channel>
	<title>Kasulikku lugemist &#8211; OÜ Maarjavälja Perearstid</title>
	<atom:link href="https://mvperearstid.ee/category/news/feed/" rel="self" type="application/rss+xml" />
	<link>https://mvperearstid.ee</link>
	<description>Sinu perearstikeskus</description>
	<lastBuildDate>Sat, 14 Sep 2024 15:52:03 +0000</lastBuildDate>
	<language>et-EE</language>
	<sy:updatePeriod>
	hourly	</sy:updatePeriod>
	<sy:updateFrequency>
	1	</sy:updateFrequency>
	<generator>https://wordpress.org/?v=7.1.5</generator>
	<item>
		<title>Harjutused</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/liikumises-peitub-joud-ja-tervis/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 14 Sep 2024 15:52:01 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://mvperearstid.ee/?p=1020</guid>

					<description><![CDATA[Siia on koondatud erinevaid võimlemisharjutusi üldise tervisliku seisundi parandamiseks, lihastoonuse ning meeleolu tõstmiseks, pingetest vabanemiseks. Infomaterjalide algallikas: sportest.eu. Harjutuse vaatamiseks tuleb klikata harjutusel. Video avaneb kõrvalaknas. Kui tunnete, et olete väsinud või mõne harjutuse sooritamine põhjustab teravat valuaistingut, siis tuleks harjutuste tegemine koheselt lõpetada. Liigutage terviseks! Kontorivõimlemine: 1) Kaelale ja õlavöötmele 1 2) Kaelale ja [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Siia on koondatud erinevaid võimlemisharjutusi üldise tervisliku seisundi parandamiseks, lihastoonuse ning meeleolu tõstmiseks, pingetest vabanemiseks. Infomaterjalide algallikas: <strong>sportest.eu</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Harjutuse vaatamiseks  tuleb klikata harjutusel. Video avaneb kõrvalaknas. Kui tunnete, et olete väsinud või mõne harjutuse sooritamine põhjustab teravat valuaistingut, siis tuleks harjutuste tegemine koheselt lõpetada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Liigutage terviseks!</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kontorivõimlemine</strong>: </p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=hGZDm6VDf3Y" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kaelale ja õlavöötmele 1</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=HmWZzLjiYvg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kaelale ja õlavöötmele</a></span><a href="https://www.youtube.com/watch?v=HmWZzLjiYvg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)"> </a><span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=HmWZzLjiYvg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">2</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">3) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=kAT4o-I8nW0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Võimlemine kätele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">4) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=dSCsJY3BHIc" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused puusadele ja alaseljale</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">5) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=6iJV8NiR4K0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Puusadele ja alaseljale 2</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">6) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=QKx-QlLxOQ0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Rinnalihastele ja õlavöötmele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">7) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=RJIq41RbBNU" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Tallavõlvidele ja säärtele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">8) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=M8OOfJ-ivq4" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Tallavõlvidele ja säärtele 2</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">9) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=cteBoukApzI" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Vaagnavöötmele ja kehatüve süvalihastele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">10) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=2xm7cxumwFY" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused õlavöötmele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">11) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=UqOlGFoD4vM" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">15-minutiline treeningprogramm</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">12) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2019/09/sportest_harjutused_kontoris.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kontoriharjutused &#8211; materjalid printimiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Treeningplaani koostas Füsioteraapia Kliinik OÜ füsioterapeut&nbsp;Katre Lust-Mardna. Videod valmisid Ole Vormis eestvedamisel, toetas The Coca-Cola Foundation + CCF.</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused labajalale</strong>,<strong> säärele ja hüppeliigesele</strong>   </p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=RsJ2hp2Cwwk&amp;feature=player_embedded" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Varvastega liikumine</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"> 2) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=nQJSNMl_Dl4" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Massaaž golfipalliga</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">3) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=Cn9HikVgCDU" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Varbaga mööda säärt liikumine</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">4) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=dBdDRODOu4M" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Jalatalla massaaž</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">5)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=HnFmgnG3RLw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutus pöiale kummilindiga</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">6)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=_BXYbmrVAOE" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kõnnitreening hüppeliigesele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">7)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=xkxZEa92wsI" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Eseme haaramine diagonaalis tallavõlvi tugevdamiseks</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">8)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=-yRq_QkJd7Y" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitus toengpõlvitusest&nbsp;</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">9)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=dCYzp4ebgIc" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Libistav kõnd</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">10)<span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=-yRq_QkJd7Y" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Säärelihaste venitus toengpõlvituses</a> </span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">11)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=DlqRVc4Sj5M" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Stabiliseerivad harjutused tasakaalupadjal</a> </span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">12)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=xw4pOzCN-kQ" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Säärelihase ekstrentriline treening</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">13)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=iyMwuunWtGA" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Säärelihaste venitus</a> </span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">14)  <span style="text-decoration: underline;"><a rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)" href="http://www.youtube.com/watch?v=TnvzRr8r-6Y" target="_blank">Harjutused ratasplaadiga põlve- ja hüppeliigese stabiliseerimiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">15) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2019/09/Trükifail-B-171991_Pöiaharjutused_Voldik_A653mm_150917.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Pöiaharjutused &#8211; materjalid printimiseks.</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused põlvele ja reiele</strong> </p>



<p class="wp-block-paragraph">1)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=DlqRVc4Sj5M" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Stabiliseerivad harjutused tasakaalupadjal</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=l9mRQaWm3f0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kükid teraapiapalliga</a> </span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">3)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=yp1MSpwJcIg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Ekstsentrilised harjutused reie nelipealihasele</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">4) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=D0KhthJtNec" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">“Sukelduja” reie tagaküljele</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">5)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=VkWYDRXJpcc" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Pingilt taha alla astumine reie tagaküljele</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">6)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=3k0IbJXndGw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Taha väljaastesse vajumine reie tagaküljele</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">7)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=3k0IbJXndGw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Küljele väljaastesse vajumine reie siseküljele</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">8) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=CKiFapbJcyw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Põlvitusest ette vajumine reie tagakülje tugevdamiseks</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">9)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=VyF5j5slmag" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitus reie eesmisele küljele</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">10)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=eN5idQ79Aco" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Modifitseeritud venitus reie tagaküljele ja säärele kõrgendusega</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">11)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=P51Nc7LNltQ" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Toengpõlvituses liikumised kehatüve tugevdamiseks</a></span>&nbsp; </p>



<p class="wp-block-paragraph">12)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=yyppO6ZT-v0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kehatüve tõsted ja liikumised jalgadega (sild)</a>&nbsp;</span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">13)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=T0q5e1ZRLWI" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine külililamangus</a></span>&nbsp; </p>



<p class="wp-block-paragraph">14)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=KGbSiyKCXmw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine seistes</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">15)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=n20uc4UJPBE" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused tuhara, reie tagakülgede ja selgroo sirgestaja tugevdamiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">16)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=DDtk0IVOzPM" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused reie lähendajatele teraapiapalliga</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">17)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=TnvzRr8r-6Y" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused ratasplaadiga</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused puusale ja alaseljale</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">1)<span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=VDNro2-z6CA" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Puusa painutajate venitus</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=XhmZb80UtN8" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitus reie tagaküljele ja säärele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">3)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=z_35NYUqsQ4" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Reie lähendajate venitus põlvituses</a>&nbsp;</span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">4) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=wK8z_Kwf1Zg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Reie lähendajate venitus istudes</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">5)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=eqnlPLUPusI" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Toengpõlvituses liikumised taha puusaliigeste ja alaselja mobiliseerimiseks</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">6)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=8GE22IRZaF8" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Pirnlihase venitus selili puusaliigese mobiliseerimiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">7)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=BKKMrda12vk" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Väljaastega venitus puusaliigese mobiliseerimiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">8)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=eN5idQ79Aco" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Modifitseeritud venitus reie tagaküljele ja säärele kõrgendusega</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">9)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=DybiP0fo7CQ" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Tuharalihaste tugevdamine toengpõlvituses</a>&nbsp;</span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">10)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=yyppO6ZT-v0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kehatüve tõsted ja liikumised jalgadega (sild)</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">11)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=T0q5e1ZRLWI" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine külililamangus</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">12)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=KGbSiyKCXmw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine seistes</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">13)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=n20uc4UJPBE" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused tuhara, reie tagakülgede ja selgroo sirgestaja tugevdamiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">14)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=6w1pfcejm_s" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitus alaseljale</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">15)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=qqgL87NQ8pg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Ekstsentrilised harjutused kõhu sirglihasele ja puusa painutajatele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">16)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=qqgL87NQ8pg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused kõhu sirglihastele ja põikilihastele</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">17)  <span style="text-decoration: underline;"><a rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)" href="http://www.youtube.com/watch?v=pGtn_B4xlC8" target="_blank">Venitus rinnalihastele ja alaseljale</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">18) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2019/09/Sportest_Alaselg_EST_VEEB_386x210_041217.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Alaseljavalu &#8211; infovoldik.</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused kõhulihastele</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=qqgL87NQ8pg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused kõhu sirglihastele ja põikilihastele</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=OL68xLPoL1A" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Küünartoengus liikumised teraapiapallil kehatüve tugevdamiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused rindkerele ja abaluu piirkonnale</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=9OPyyD7p3TA" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kerepöörded toengpõlvitusistes rindkere mobiliseerimiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=5lSFZz1x68A" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kerepöörded toengpõlvituses rindkere mobiliseerimiseks</a> </span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">3)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=x4tbaTpa-QU" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kõhulilamangus käte tõsted ülaselja tugevdamiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">4)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=t3zrDxtU_hM" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Küünarvarstoengus liikumised (abaluude kätekõverdused)&nbsp;</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">5)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=II2M6N8ntd8" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kerepöörded toengpõlvituses rindkere mobiliseerimiseks (sirge käsi)&nbsp;</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">6)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=YIOjuMII3Ys" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Põlvituses kätega teraapiapallile vajumised abaluude stabiliseerimiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">7) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=P13nPdqJvi0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Selililamangus “teemanti” harjutus õlavöötme mobiliseerimiseks&nbsp;</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">8) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=TnYysv0gdEI" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Sirutus ülaseljale</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">9)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=AF5-qgvI3uU" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Abaluude vaheliste lihaste tugevdamine</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">10)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=TnvzRr8r-6Y" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused ratasplaadiga</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">11) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=pGtn_B4xlC8" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitus rinnalihastele ja alaseljale</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused õlale</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=P13nPdqJvi0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Selililamangus “teemanti” harjutus</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=Sz_zYFprkU8" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Ekstsentriline treening õlale hantliga&nbsp;</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">3)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=LqU6me4QKnU" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitused õlaliigesele (sleeper’s stretch)</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">4) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=nl5ouUET_NM" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Esktsentriline treening õlale kummilindiga</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">5)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=gTNi30NUucA" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Rotaatormansetti tugevdavad harjutused pudeliga</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">6) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=Q-vn_iAvUAg" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Erinevad harjutused rotaatormanseti tugevdamiseks kummilindiga&nbsp;</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">7) <span style="text-decoration: underline;"> <a rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)" href="http://www.youtube.com/watch?v=9sPR2-lD2pc" target="_blank">Venitusharjutus rinnalihastele</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">8) <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2019/09/Sportest_Õlavigastused_VEEB_146x190_030518.pdf" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Õlaliigese traumat ennetav soojendusprogramm -materjal printimiseks. </a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused kaelale</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=4HoQo-ATp4s" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kaela süva painutajate tugevdamine selililamangus&nbsp;</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=g_YpAHhmZiw" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitused kaela-ja õlavöötmele</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Harjutused kogu kehale</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">1) <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=q5T251s11Ls" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Diagonaalliikumised toengpõlvituses kehatüve tugevdamiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">2)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=wG1bLB2zfBc" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Küünarvarstoengus liikumised (plank)&nbsp;</a></span> </p>



<p class="wp-block-paragraph">3)  <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=cCy9bILH7l4" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Küünarvarstoengus küljel liikumised (plank küljel)&nbsp;</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">4)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=P51Nc7LNltQ" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Toengpõlvituses liikumised kehatüve tugevdamiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">5) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=yyppO6ZT-v0" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Kehatüve tõsted ja liikumised jalgadega (sild)</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">6) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=iCxQGX6Rb0A" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Sidekirme ehk fastsia vabastamine pilatese rulli abil</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">7)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=OL68xLPoL1A" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Küünartoengus liikumised teraapiapallil kehatüve tugevdamiseks</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">8)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://www.youtube.com/watch?v=n20uc4UJPBE" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Harjutused tuhara, reie tagakülgede ja selgroo sirgestaja tugevdamiseks</a> </span></p>



<p class="wp-block-paragraph">9) <span style="text-decoration: underline;"> <a href="http://www.youtube.com/watch?v=xuYIIkv4uZs" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Tasakaalu arendavad harjutused teraapiapallil istudes</a></span>  </p>



<p class="wp-block-paragraph">10)  <span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.youtube.com/watch?v=pGtn_B4xlC8" target="_blank" rel="noreferrer noopener" aria-label=" (avatakse uues sakis)">Venitus rinnalihastele ja alaseljale</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Videod on valminud Ortopeedia Arstid AS algatusel, koostöös Füsioteraapia Kliinik (Indrek Tustit, Lauri Rannama Katre-Lust Mardna), Spordimeditsiini SA ja Audentesega.<br>Need on kaasrahastatud EASi kaudu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.  </em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Terve imiku toitmine</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/terve-imiku-toitmine/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 14 Sep 2024 15:49:49 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1639</guid>

					<description><![CDATA[Mis on parim toit imikueas? Esimese kuue elukuu jooksul on lapse ainuõigeks toiduks ja joogiks oma ema piim (rinnapiim). Sellest iga lapse jaoks individuaalsest, keerukast ja pidevalt muutuvast toidust saab laps kõik vajaliku kasvamiseks. See on toit, mis on alati soe, valmis ja käepärast. Lisaväärtusena pakub rinnapiim arenemiseks ja küpsemiseks vajalikku ehitusmaterjali, kaitseb last erinevate [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Mis on parim toit imikueas?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Esimese kuue elukuu jooksul on lapse ainuõigeks toiduks ja joogiks oma ema piim (rinnapiim). Sellest iga lapse jaoks individuaalsest, keerukast ja pidevalt muutuvast toidust saab laps kõik vajaliku kasvamiseks. See on toit, mis on alati soe, valmis ja käepärast. Lisaväärtusena pakub rinnapiim arenemiseks ja küpsemiseks vajalikku ehitusmaterjali, kaitseb last erinevate haiguste eest ja tagab parima võimaliku tervise täiskasvanueas. Piisava piimakoguse rinnas tagab lapse imetamine vastavalt tema nõudlusele: mida sagedamini last imetada, seda rohkem on rinnas piima. Loomulikult peab ema ise sööma korralikult ja jooma piisavalt vedelikku (umbes 2 liitrit päevas). </p>



<p class="wp-block-paragraph">Rinnapiim on imikule parim toit, kui aga seda ei saa anda või on seda vähe, vajab imik piimasegu. Enamikule lastele sobivad poes müügil olevad piimasegud. Tervetele imikutele mõeldud piimasegudel ei ole tootjast olenevalt suuri erinevusi. Senini ei ole aga suudetud piimasegudesse lisada toimivaid  inimbioloogiliselt aktiivseid ja üliolulisi osiseid, mis on rinnapiimas, ja seepärast ei kasutata mõistet „rinnapiimaasendaja“, vaid räägitakse imikute piimasegudest. Tänapäeval ei tohiks imikut toita lehma- või kitsepiimaga, mille koostis erineb rinnapiima omast suuresti ning mis ei sisalda lapse kasvuks ja arenguks vajalikke aineid optimaalsel määral. Taimsed joogid, mida sageli nimetatakse piimadeks, näiteks mandli-, kaera-, riisipiim, ei ole sobilikud alla aastastele lastele. Rinnapiima puuduse korral tuleb leida imikule sobivaim piimasegu.</p>



<figure class="wp-block-image size-full"><img fetchpriority="high" decoding="async" width="562" height="529" src="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image.png" alt="" class="wp-image-1640" srcset="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image.png 562w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image-300x282.png 300w" sizes="(max-width: 562px) 100vw, 562px" /></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kas imik vajab joogivett?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Rinnapiimatoidul lapse joogiks ja söögiks on rinnapiim. Toidukorra alguses on rinnapiim lahjem ja katab lapse vedelikuvajaduse. Toidukorra lõpus saab laps rammusamat piima, mis täidab kõhtu. Seega ei vaja laps reeglina ka kuuma ilmaga lisaks juua, vaid piisab rinnapiimast. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui laps sööb piimasegu, siis võib joogiks pakkuda puhast keeduvett.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui laps hakkab saama lisatoitu, tuleb teda harjutada ka vee joomisega. Pakkuge juua pärast sööki. Kuni 6-kuuseks saamiseni tuleb vesi keeta ja jahutada, hiljem sobib selleks puhas kraanivesi. </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kas imiku janujoogiks sobib mahl?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Õigeks janujoogiks on puhas vesi. Tänapäeval ei soovitata anda lapsele mahla enne, kui ta on saanud vähemalt 6 kuu vanuseks ja joob tassist. Kindlasti ei tohiks anda mahla pudelist ega jätta mahlapudelit pikaks ajaks lapsele pihku. Liigne mahl täidab lapse kõhu ja tekitab isutust ning võib olla kõhulahtisuse, -puhituse ja &#8211; valu põhjuseks (eriti musta ploomi ja pirni mahl, mis sisalavad rohkelt sorbitooli). </p>



<p class="wp-block-paragraph">Pikaldane kokkupuude mahlaga on kahjulik hammastele. Maksimaalne mahlakogus ööpäevas on 100-120 ml. Mahla pakutakse ainult toidukordade ajal &#8211; siis on mahlas leiduvast C-vitamiinist kõige rohkem kasu. Imikule antavat mahla soovitatakse veega lahjendada  (vähemalt pooleks).</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Kas imiku janujoogiks sobib tee?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Imiku janujoogiks on puhas vesi! Kui soovite pakkuda oma lapsele teed, siis, siis tasuks eelistada spetsiaalselt imiku jaoks valmistatud teed &#8211; sel juhul saab olla kindel, et tees sisalduvad koostisosad on lapsele ohutud. Koduse taimetee puhu ei tea me kunagi, kas pakutav tee ei sisalda lapse jaoks liiga palju toimeaineid. Samuti tuleb jälgida, et tee sobiks lapsele vanuseliselt. Teed pakutakse toidukordade lõpus või nende vahel &#8211; siis ei riku see lapse söögiisu ega sega toidust vajalike toitainete (näiteks raua) imendumist. Ööpäevane tee kogus on maksimaalselt 150-180 ml. Kui pakutav tee sisaldab suhkrut, tuleb erilist tähelepanu pöörata lapse hammaste hooldusele, et ära hoida hambakaariese teket. Teed juuakse tassist ja see on osa toidukorrast!</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Imiku lisatoit</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Teisel elupoolaastal, kui laps muutub füüsiliselt palju aktiivsemaks, suureneb tema energia- ja toitainevajadus, mistõttu ta vajab lisaks rinnapiimale või piimasegule ka muud toitu.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisatoidu pakkumisega ei maksa liiga kaua viivitada, sest laps on eriti aldis kogema uut maitset 4-6 elukuu vanuses. Sama kehtib ka erineva konsistentsiga toidu kohta. 6-kuustele ja vanematele imikutele sobivad püreestatud toidud, 9-12-kuustele lastele peenestatud toidud suuremate tükikestega. 12-kuuseltvõib suurem osa lapsi süüa sama toitu, mis suured inimesed, kuid ettevaatlik tuleb olla toitudega, mis võivad kergesti kurku minna (pähklid, väikesed porganditükid). </p>



<p class="wp-block-paragraph">Mõnikord võib lisatoiduga alustamine osutuda keeruliseks: piima maitsega harjunud imik ei pruugi selle kõrvale midagi muud tahta. Nüüd on vanemate kord näidata oma järjekindlust &#8211; kui laps keeldub uuest toidust esimesel korral, tuleb järjekindlalt jätakat selle pakkumist, vajadusel kümme või enam korda. Laps harjub maitsega ja mõne aja möödudes asub juba isukalt uue toidu kallale. </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Millisest lisatoidust alustada?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõige paremini sobivad alustamiseks kodumaal kasvavad köögiviljad (kartul, kõrvits, porgand, aga ka lillkapsas, brokkoli, kaalikas), seejärel puuviljad ja marjad (peale seda, kui köögivili on saanud lapse toidu igapäevaseks osaks). Esimeste teraviljadena sobivad riis, tatar, hirss, mais ja kaer. Järgmistena lisanduvad rukis, oder ja nisu</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lapse harjutamisel tahke toiduga tuleb anda esimesed toidud püreena. Püree valmistamiseks tuleb köögivili koorida, tükeldada väikesteks tükkideks ning keeta väheses vees pehmeks. Vitamiinid säilivad veelgi paremini, kui toitu keetmise asemel aurutada. Pehmeks keedetud/aurutatud köögivili kurnatakse ja püreestatakse kas blenderi abil või lusikaga läbi sõela surudes. Lõpuks lisatakse paraja paksusega püree saamiseks lapsele juba tuttavat rinnapiima ja piimasegu. Soovitus: külmutage suvel ja sügisel talveks värsket köögi-ja puuvilja.</p>



<figure class="wp-block-image size-full is-resized"><img decoding="async" width="597" height="865" src="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image-1.png" alt="" class="wp-image-1646" style="width:519px;height:auto" srcset="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image-1.png 597w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image-1-207x300.png 207w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/image-1-407x590.png 407w" sizes="(max-width: 597px) 100vw, 597px" /></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Abivahend toidukordade sättimisel:</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img decoding="async" width="800" height="1024" src="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-800x1024.jpg" alt="" class="wp-image-1649" srcset="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-800x1024.jpg 800w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-234x300.jpg 234w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-768x983.jpg 768w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-1200x1536.jpg 1200w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-1600x2048.jpg 1600w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-461x590.jpg 461w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6895-scaled.jpg 2001w" sizes="(max-width: 800px) 100vw, 800px" /></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Põhitoidu ja lisatoidu kogused ja korrad 1. eluaastal: (kohandatud ELS 2012 soovitustest)</strong></p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img loading="lazy" decoding="async" width="1024" height="586" src="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-1024x586.jpg" alt="" class="wp-image-1650" srcset="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-1024x586.jpg 1024w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-300x172.jpg 300w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-768x439.jpg 768w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-1536x879.jpg 1536w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-2048x1171.jpg 2048w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/IMG_6896-1032x590.jpg 1032w" sizes="auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px" /></figure>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Millised toidud imikule ei sobi?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Imiku toit on soola ja suhkruta. Sel viisil tajub laps ehedat toidu maitset. Soola ja suhkru vältimine aitab kaasa parimale tervisele hilisemas elus. Imikuea botulismi võimaliku riski tõttu ei tohi lapsele enne aastaseks saamist anda mett. Kuni 4-aastani ei soovitata tarvitada fenkolit sisaldavaid tooteid (gaaside leevendamise ja seedimist soodustavad teed). Riisijoogid ja galetid (riisileivakesed) ei sobi imikule nende anorgaanilise arseeni sisalduse tõttu. Samal põhjusel ei soovitata kasutada liiga sageli ka teralist riisi.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Imikule ei sobi äärmuslikud toitmise variandid erinevatest dieetidest, näiteks taimetoit. Laps, kes siiski on ainult taimetoidul, peab saama päevas vähemalt pool liitrit rinnapiima või rauaga rikastatud piimasegu. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kuni 2-aastaseks saamiseni ei tohiks piirata lapse menüüs rasvu, sest just nendest saab ta oma peamise energia. Sellises vanuses lapsele ei ole hea pakkuda ka soolatud ja tugevasti praetud, grillitud , suitsutatud, toorest ja termiliselt vähe töödeldud liha, kala, linnuliha, maksa ja muna; madala rasvasisaldusega ja rasvuvabu dieettoitusid. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Toiduvalikusse ei sobi ka kunstlikke lisaaineid sisaldavad toidud, kommid ja maiustused, tee, kohv, karastus-, mahlajoogid, energiajoogid, gaseeritud joogid.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Toitumissoovitused väikelastele vanuses 1–3 aastat</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">On oluline, et lapsed õpiksid juba varakult tervislikult ja mitmekülgselt sööma, kuna hiljem on harjumusi raske muuta. Väikelaste toidutarve oleneb eri teguritest, näiteks lapse vanus, sugu, ainevahetuse omapära ja liikumine.<br>1–2aastased lapsed vajavad toiduenergiat 80 kcal/kg kohta päevas, poisid keskmiselt 930 kcal ja tüdrukud 880 kcal päevas.<br>2–3aastaste laste energiavajadus on 960–1220 kcal päevas. Väikelapse kõht on viis korda väiksem kui täiskasvanu oma, aga mitme toitaine vajadus on tal hulga suurem. Näiteks vajab väikelaps täiskasvanuga võrreldes:</p>



<p class="wp-block-paragraph">5,5 korda rohkem rauda,<br>4 korda rohkem kaltsiumi,<br>3 korda rohkem kasulikke rasvhappeid,<br>7 korda rohkem D-vitamiini.<br>Lapse menüü koostamisel tuleb teha valikuid nii ühe toiduainerühma piires kui ka mitme toiduainerühma vahel. Toidud on jagatud kuude rühma, tuginedes Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele (2015).</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lastel on vaja sageli süüa, kuna nende toiduportsjonid on väikesed. Tavaliselt läheb lapsel kõht tühjaks iga 3–4 tunni tagant. Seega peaks laps lisaks kolme põhitoidukorra söögile (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) saama ka kaks vahepala. Lapsele vahepalade valimisel on vaja silmas pidada, et need oleksid mitmekülgsed ja toitvad. Vältida tuleks maiustamist ja eelistada võiks võimalikult vähe töödeldud toite. Lisaks peab jälgima, et energia kulutamine ja söömine oleksid tasakaalus. Vahepalana võib lapsele  pakkuda näiteks värskeid tükeldatud köögivilju, puuvilju või marju. Sobivad on ka maitsestamata jogurt ja<br>kohupiim, millele saab soovi korral ise lisada mett või marju.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Uute toitudega harjumine võtab aega ja vanemad saavad olla eeskujuks ajal, mil laps katsetab uute maitsetega. Uute toiduainete söömist tuleks lapsele õpetada ühekaupa, tutvustades nii nende<br>välimust, lõhna kui ka tekstuuri. Mõni laps kohaneb uute maitsetega kiiremini, teine aeglasemalt. Laps harjub uue toiduga rutem, kui näeb ka teisi pereliikmeid sedasama söömas. Kui lasta lapsel<br>ainult ise valida, eelistab ta juba tuttavaid maitseid ja nii võib toit muutuda ühekülgseks. Lapsevanema roll on tutvustada lapsele mitmekesiseid valikuid.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Kaasa laps toidu valmistamisse.</li>



<li>Anna lapsele positiivset tagasisidet ja julgusta teda.</li>



<li>Sööge perega ühiselt söögilaua taga ilma segavate teguriteta, näiteks teler.</li>



<li>Ka vahepalade söömiseks tuleks planeerida aega.</li>



<li>Ära kasuta toidukordi lapse karistamiseks ega premeerimiseks.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Kasutatud allikad:</em> </p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Kuidas toita tervet imikut&#8221; Nutri Medical OÜ</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>&#8220;Imiku ja väikelapse toitmine. Nõuanded lapsevanematele&#8221;. Autorid: Ülle Einberg, Katrin Köbas, Triin Pohlak, Reet Raukas, Oivi Uibo, Tiia Voor</em>. Saadaval <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2024/09/imik_vlaps_toit_koduleht-1.pdf">SIIN</a></span></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Soole ärritussündroom (IBS)</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/soole-arritussundroom-ibs/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sat, 24 Feb 2024 18:22:57 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1616</guid>

					<description><![CDATA[Soole ärritussündroom on sümptomipõhine seisund, mida iseloomustab puhitus, korduv kõhuvalu ja sooletegevuse muutused. FUNKTSIONAALSED KÕHUSÜMPTOMID: kõhuvalu, kõhupuhitus ja sooletalitluse häired (kõhulahtisus või kõhukinnisus või nende vahelduv esinemine). Soole ärritussündroomile on samuti iseloomulik kõhuvalu tüübi, asukoha ja avaldumise aja varieeruvus. Valu võib sarnaneda kõhukrampidega, olla terav või tuim, olla seotud kõhupuhitusega. Roojamine leevendab sageli alakõhuvalu, kuid [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Soole ärritussündroom on sümptomipõhine seisund, mida iseloomustab puhitus, korduv kõhuvalu ja sooletegevuse muutused. </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>FUNKTSIONAALSED KÕHUSÜMPTOMID</strong>: kõhuvalu, kõhupuhitus ja sooletalitluse häired (kõhulahtisus või kõhukinnisus või nende vahelduv esinemine). Soole ärritussündroomile on samuti iseloomulik kõhuvalu tüübi, asukoha ja avaldumise aja varieeruvus. Valu võib sarnaneda kõhukrampidega, olla terav või tuim, olla seotud kõhupuhitusega. Roojamine leevendab sageli alakõhuvalu, kuid tavaline on ka mittetäielik roojamine või limaeritus pärasoolest. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõhupuhitus süveneb tüüpiliselt päeva jooksul. Sümptomid on kauakestvad või korduvad. Lisaks esineb sageli ka ülakõhuvalu, iiveldust, röhatusi ja kõrvetisi. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Üks kõhuvalu põhjuseid on seedetrakti ja aju vahelise närvivõtgustiku (soole-aju telje) neurotransmitterite ja hormoonide funktsioonihäire. Teisteks põhjusteks on soole suurenenud tundlikkus, põletikujärgsed seisundid ja soole mikrofloora muutused. Äge kõhulahtisus võib viia soole ärritussündroomi sümptomite tekkeni. </p>



<p class="wp-block-paragraph">Kõhuvalu võivad vallandada teatud toidu koostisosad (näiteks laktoos või fruktoos), tavaline söömine või stress. </p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>KUIDAS RAVIDA</strong>?</p>



<p class="wp-block-paragraph">Ravi on suunatud kõhuvalu ja sooletalitluse häirete leevendamisele. Funktsionaalsed kõhusümptomid on kauakestvad, mille tõttu on vajalik muuta eluviisi. Kergete ja mõõdukate sümptomite korral, mis on kestnud muutumatuna pikema aja jooksul, ei pea ilmtingimata arsti poole pöörduma.</p>



<ol class="wp-block-list">
<li><span style="text-decoration: underline;">DIEET</span>. Rasvane ja vürtsikas toit, alkohol ja kofeiini sisaldavad joogid võivad tüüpiliselt põhjustada kõhuvalu, mille tõttu peaks neid võimalusel vältima. Regulaarsed toidukorrad söömine ilma kiirustamata ja hoolikas toidu närimine võivad aidata kõhuvalu leevendada. Kui kõhuvalu põhjustavad piimatooted, siis on soovitatav kasutada vähendatud laktoosisisaldusega toiduaineid.  Ka ülemäärane kiudainerikka toidu tarbimine, võib põhjustada kõhuvalu. Kõhupuhitusega inimesed võivad kasu saada nn <a rel="noreferrer noopener" href="https://charlestongi.com/news&amp;events/the-low-fodmap-diet-for-irritable-bowel-syndrome/" target="_blank"><strong>FODMAP</strong></a> dieedist. <strong>SOOVITATAVAD TOIDUD</strong>: kaer, riis, spelta, hirss, kinoa; laktoosivabad piimatooted; liha, kala, munad; kurk, tomat, salat, porgand; kartul, mais; tsitrusviljad, banaanid, marjad, viinamarjad; tofu, pähklid (v.a. india ja pistaatsiapähklid). <strong>TOIDUD, MIDA VÄLTIDA</strong>: rukis, oder, nisu, kliid, sojagraanulid; ksülitool, sorbitool (närimiskumm, pastillid), maltitool, mesi, fruktoos; õunad, pirnid, virsikud, kuivatatud mustad ploomid ja teised luuviljalised puuviljad, mango, rosinad ja muud kuivatatud puuviljad; jogurt, millele on lisatud kiudained; kofeiini sisaldavad joogid või karboniseeritud karastusjoogid; seened, kaunviljad, sibul, kapsas.                                                                                                   </li>



<li><span style="text-decoration: underline;">LIIKUMINE</span>. Mõõdukas liikumine aitab leevendada kõhukinnisust ja kõhupuhitust. Võib alustada vaid pooletunnisest jalutuskäigust päevas ning suurendada järk-järgult kehalist koormust. Kasulikud on ka jooga ja lõõgastumisharjutused.</li>



<li><span style="text-decoration: underline;">RAVIMPREPARAADID</span>. <strong>Psüllium</strong> &#8211; lahustuv kiudaine, mida võib kasutada toiduga saadavate lahustumatute kiudainete asendamiseks. Kiudainepreparaadi võtmist on soovitatav alustada väikeste annustega, suurendades järk-järgult annust. Psüllium võib leevendada nii kõhukinnisust kui ka kõhulahtisust. Sümptomite vähenemisel mõnenädalase ravi jooksul, on soovitatav psülliumi vütmist jätkata. <strong>Makrogool</strong> &#8211; <strong>kõhukinnisuse raviks</strong>. Kui psüllium ei leevenda kõhukinnisust, soovitatakse raviskeemi lisada makrogool (polüetüleenglükool). Vältida tuleks laktuloosi ja teisi sooletegevust stimuleerivate ravimite võtmist, sest nende toimel süveneb kõhukinnisuse ravi ajal kõhuvalu. <strong>Kõhulahtisuse medikamentoosne ravi: </strong>Loperamiid kasutatakse nii ägeda kui kroonilise kõhulahtisuse korral. Ratsekadotriili võib samuti kasutada kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks. Palaviku ja muu sümptomaatika kaasumisel, samuti kõhulahtisuse püsimisel &gt;1 kuu, on vajalik nõu pidada arstiga. <strong>Probiootikumid:</strong> elusmikroobe sisaldavad preparaadid, mis aitavad leevendada kõhuvalu ja kõhupuhitust. Üks enim uuritud probiootikumide tüvesid on <em>Bifidobacterium infantis 35624</em>, millel on tõestatud soole ärritussündroomi sümptomeid leevendav toime. <em>Saccharomyces cerevisiae</em> ja <em>Lactobacillus GG</em> aitavad leevendada funktsionaalset kõhuvalu. <strong>Piparmündiõli:</strong> Funktsionaalset kõhuvalu aitab leevendada piparmündiüli võtmine kapslite kujul. Kapsleid võetakse 3 korda päevas 1 tund enne sööki 2-3 kuu jooksul. Piparmündiõli sobib kõige paremini kõhukrampide ja tenesmide (valuliku roojapakitsuse) vältimiseks. </li>



<li><span style="text-decoration: underline;">Millal on vajalik arstiabi</span>. Kui sümptomeid ei leevenda ise kasutatav ravi või need muudavad igapäevaelu raskeks, pöörduge arsti poole. Kindlasti on soovitatav artsile pöörduda kui teil esineb tahtmatu kaalulangus, veri väljaheites, sümptomitest tingitud ärkamine, kõhuvalu koos palavikuga või kui teil on perekonnas esinenud jäme- või pärasoolevähki, põletikulist soolehaigust või tsöliaakiat. Arsti poole peaks pöörduma ka siis, kui olete &gt;50 aasta vanune ja sümptomid on tekkinud hiljuti. </li>
</ol>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Täpsem info ja juhised soole ärritussündroomiga inimestele leiab <span style="text-decoration: underline;"><a href="https://minuibs.ee/" target="_blank" rel="noreferrer noopener">SIIT</a></span></strong></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kust oma tervisemurele abi otsida?</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/kust-oma-tervisemurele-abi-otsida/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 01 Nov 2023 08:29:53 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1607</guid>

					<description><![CDATA[]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<div data-wp-interactive="core/file" class="wp-block-file"><object data-wp-bind--hidden="!state.hasPdfPreview" hidden class="wp-block-file__embed" data="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2023/11/Raviteekonna-juhend.pdf" type="application/pdf" style="width:100%;height:600px" aria-label="Embed of Raviteekonna-juhend."></object><a id="wp-block-file--media-f431971c-5d68-47eb-9f56-ad12b8fe2229" href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2023/11/Raviteekonna-juhend.pdf">Raviteekonna-juhend</a><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2023/11/Raviteekonna-juhend.pdf" class="wp-block-file__button wp-element-button" download aria-describedby="wp-block-file--media-f431971c-5d68-47eb-9f56-ad12b8fe2229">Laadi alla</a></div>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kodused ravivõtted viirushaiguste leevendamiseks</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/kodused-ravivotted-viirushaiguste-leevendamiseks/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Wed, 01 Nov 2023 08:24:19 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1603</guid>

					<description><![CDATA[]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<div data-wp-interactive="core/file" class="wp-block-file"><object data-wp-bind--hidden="!state.hasPdfPreview" hidden class="wp-block-file__embed" data="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2023/11/Ravivotted_A4_veeb_loplik.pdf" type="application/pdf" style="width:100%;height:600px" aria-label="Embed of Ravivotted_A4_veeb_loplik."></object><a id="wp-block-file--media-8202841c-9760-4459-a9dd-c9a58c6b6249" href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2023/11/Ravivotted_A4_veeb_loplik.pdf">Ravivotted_A4_veeb_loplik</a><a href="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2023/11/Ravivotted_A4_veeb_loplik.pdf" class="wp-block-file__button wp-element-button" download aria-describedby="wp-block-file--media-8202841c-9760-4459-a9dd-c9a58c6b6249">Laadi alla</a></div>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Kõrge kolesterool- mida teha?</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/korge-kolesterool-mida-teha/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Fri, 21 Oct 2022 13:47:09 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1508</guid>

					<description><![CDATA[Miks on vererasvade suur kontsentratsioon tervisele ohtlik? Suitsetamise, ülekaalu ja kõrge vererõhu kõrval on just vererasvade suur kontsentratsioon üks olulisemaid südame- ja ajuveresoonkonna haiguste riskitegureid. Vererasvade suurenenud sisaldus ei põhjusta kohe haigussümptomeid, mistõttu ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel või juhuleiuna arstliku [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Miks on vererasvade suur kontsentratsioon tervisele ohtlik?</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Suitsetamise, ülekaalu ja kõrge vererõhu kõrval on just vererasvade suur kontsentratsioon üks olulisemaid südame- ja ajuveresoonkonna haiguste riskitegureid. Vererasvade suurenenud sisaldus ei põhjusta kohe haigussümptomeid, mistõttu ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel või juhuleiuna arstliku kontrolli käigus.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Üldkolesterooli, LDL (nn &#8220;halva&#8221;)-kolesterooli ja triglütseriidide suurenenud kontsentratsioon ning HDL (&#8220;hea&#8221;)-kolesterooli liiga väike kontsentratsioon veres põhjustavad veresoontes lubinaastude teket. See tähendab, et veresoonte valendiku ahenemisel pääseb kudedesse vajalikust vähem verd ja verevarustus saab häiritud. Kuna veri on hapniku kandja, siis kujuneb elutähtsates organites välja hapnikuvaegus. Verevoolu lakkamisel tekivad pöördumatud muutused&nbsp;<em>–</em>&nbsp;südamelihase- või ajuinfarkt.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kui teate enda vererasvade väärtusi, võite toitumist ja elustiili muutes oluliselt vähendada südame- ja ajuveresoonkonna haigustesse haigestumise riski.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>Millised on terve inimese vererasvade väärtused?</strong></p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Üldkolesterool (UK) &lt; 5,0 mmol/I</li>



<li>LDL-kolesterool &lt; 3,0 mmol/I</li>



<li>HDL-kolesterool &gt; 1,0 mmol/I</li>



<li>Triglütseriidid (TG) &lt; 1,7 mmol/I</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Kui Teil on juba tekkinud tõsiseid probleeme ateroskleroosiga (Teil on diagnoositud infarkt või suhkruhaigus, tehtud pärgarterite laiendamine või operatsioon), siis on Teil vaja saavutada veelgi madalam kolesteroolitase: üldkolesterool &lt; 4,5 mmol/l, LDL-kolesterool &lt; 1,4 mmol/l.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine &#8211; suitsetamisest loobumine, südametervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vähendamine. Kõik see võimaldab normaliseerida vererasvade hulka. Siiski võib düslipideemia põhjuseks olla ka pärilik soodumus või haigus (nt kilpnäärme alatalitlus, maksa- või neeruhaigused). Sel juhul määrab arst Teile vajaliku ravi ning järgida tuleb nii raviskeemi kui ka järgnevaid toidusoovitusi.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Vähendage küllastunud rasva (loomset päritolu, tahke rasv), transhapete (margariinid), kolesterooli ja üldise rasva sisaldust toidus.</li>



<li>Sööge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid ning monoküllastatud rasvhappeid (taimeõlid, seemned, mandlid). Kiudaineterikas toit aitab kaasa soolemotoorikale ja kolesterooli eritamisele organismist.</li>
</ul>



<ul class="wp-block-list">
<li>Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistage keetmist, grillimist või hautamist.</li>



<li>Vähendage soola sisaldust toidus.</li>



<li>Toituge regulaarselt vähemalt kolm korda päevas.</li>



<li>Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja kolesteroolisisaldust.</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph"></p>


<style>
 .tbl tr{<br />
    border-bottom: 1px solid #ccc<br />
 }<br />
 .tbl td {<br />
    padding: 10px;<br />
    vertical-align: top;<br />
 }<br />
</style>
<table class="tbl">
<tbody>
<tr>
<td><strong>Toiduainete&nbsp;klass</strong></td>
<td><strong>Soovitatavad&nbsp;toidud</strong></td>
<td><strong>Toidud, mida tuleks </strong><br><strong>tarbida mõõdukalt</strong></td>
<td><strong>Toidud, mida tuleks tarbida&nbsp;</strong><br><strong>väga vähe või neist üldse loobuda</strong></td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Piimatooted</strong></td>
<td>&#8211; 0,05-1%&nbsp;piim<br>&#8211; madala rasvasi­saldusega juust<br>(&lt;&nbsp;25% rasva kuivaines) väheses&nbsp;koguses<br>&#8211; rasvata&nbsp;kodujuust<br>&#8211; väherasvased (light)&nbsp;jogurtid<br>&#8211; väherasvased sulatatud juustud ja&nbsp;määrded <br>(&lt; 20% rasva)<br>&#8211; pett<br>-taimerasvade baasil&nbsp;valmistatud koored</td>
<td>&#8211; 2,5%&nbsp;piim<br>&#8211; väherasvased juustud (&lt; 25&#8211;45% rasva kuivaines)<br>&#8211; jogurtid ja kohupiimad (&lt;&nbsp;2,5%)<br>&#8211; kodujuust (&lt;&nbsp;4%)<br>&#8211; keefir (&lt; 2,5%)<br>&#8211; lahjad&nbsp;jäätised (&lt;&nbsp;5%)</td>
<td>&#8211; täispiim&nbsp;(&gt;2,5%)<br>&#8211; kondenspiim<br>&#8211; kõik&nbsp;koored pulberpiim ja&nbsp;koor<br>&#8211; rasvased juustud (&gt;&nbsp;45%)<br>&#8211; kohupiimad&nbsp;ja&nbsp;jogurtid (&gt; 4% rasva)<br>&#8211; sulatatud juustud ja määrded&nbsp;(&gt;45%)<br>&#8211; koorejäätis (&gt;&nbsp;5%)<br>&#8211; kohukesed</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Teraviljatooted, maiustused</strong></td>
<td>&#8211; täisteraleivatooted<br>&#8211; sepikud<br>&#8211; müslid,&nbsp;pudrud<br>&#8211; toiduteraviljad (kruup, odrajahu ja tangud,&nbsp;kaera-&nbsp;helbed,&nbsp;tatar)<br>&#8211; leivakuivikud<br>&#8211; tume&nbsp;riis<br>&#8211; kliid ja&nbsp;kliitooted<br>&#8211; tarretised</td>
<td>&#8211; kodused,&nbsp;ilma&nbsp;võita valmistatud pärmitaignatooted<br>&#8211; nisujahust saiatooted<br>&#8211; halvaa<br>&#8211; martsipan<br>&#8211; valge&nbsp;riis</td>
<td>&#8211; magusad saiad ja küpsetised<br>&#8211; küpsised<br>&#8211; šokolaad&nbsp;ja kommid<br>&#8211; rasvas küpsetatud pirukad<br>&#8211; muna ja&nbsp;koore&nbsp;baasil tehtud magustoidud<br>&#8211; tordid<br>&#8211; pudingud</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Liha&nbsp;</strong>(punast liha süüa 1-2&nbsp;korda nädalas)</td>
<td>&#8211; vasika- ja&nbsp;taine&nbsp;sealiha<br>&#8211; taine ilma nahata linnuliha (kalkun, kana)<br>&#8211; taine sink&nbsp;(suitsu-, keedu-)<br>&#8211; fileehakkliha<br>&#8211; linnuhakkliha<br>&#8211; linnulihasült<br>&#8211; liha&nbsp;tarretises</td>
<td>&#8211; ulukiliha<br>-lahja linnu- lihavorst<br>&#8211; taisest lihast tehtud sea- ja loomahakkliha<br>&#8211; taine looma- ja&nbsp;lambaliha<br>&#8211; kana- või vasikalihast viinerid</td>
<td>&#8211; maksapasteet<br>&#8211; siseelundid:&nbsp;maks&nbsp;(kuni 2 korda kuus), aju, kops, neerud, süda<br>&#8211; kana- ja&nbsp;kalkuninahk<br>&#8211; pekk<br>&#8211; kamar<br>&#8211; rasvane liha (sea-, looma-, lamba-, metslooma-)<br>&#8211; rasvane vorst,&nbsp;grillvorst<br>&#8211; lihapuljong<br>&#8211; suitsuvorst<br>&#8211; sardellid<br>&#8211; seguhakkliha<br>&#8211; sea-&nbsp;ja&nbsp;loomalihaviinerid<br>&#8211; sült</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Kala</strong><br>(süüa vähemalt 2-3 korda nädalas)</td>
<td>&#8211; valged ja vähe rasvased kalad: makrell, tursk, skumbria,&nbsp;tuunikala,&nbsp;hõbeheik<br>forell,&nbsp;lõhe<br>&#8211; mageveekalad</td>
<td>&#8211; heeringas<br>kala,&nbsp;õlis&nbsp;praetult<br>ilma nahata väikekalad (nt&nbsp;sardiinid, räim)</td>
<td>&#8211; rasvased ja kolesteroolirohked kalad (sardiinid, angerjas,&nbsp;stauriid)<br>kalamaks<br>kalamari&nbsp;(kõik&nbsp;sordid)<br>&#8211; kala, võis&nbsp;praetult</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Mereannid</strong></td>
<td>&nbsp;</td>
<td>&#8211; karbid<br>&#8211; vähk&nbsp;(homaar)<br>&#8211; austrid<br>&#8211; teod</td>
<td>&#8211; krabid,&nbsp;krevetid, kalmaar<br>&#8211; krevetitaolised koorikloomad</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Puu-, köögi- ja juurviljad</strong><br>(200-400 g<br>puuvilju või marju&nbsp;päevas, 400-500 g<br>juur- ja köögivilju päevas)</td>
<td>&#8211; kõik värsked köögiviljad&nbsp;(v.a&nbsp;avokaado)<br>soja ja&nbsp;sojatooted<br>&#8211; marjad ja enamik puuvilju<br>&#8211; küüslauk (2-3 küünt päevas)&nbsp;või küüslaugukapslid<br>&#8211; keedetud või fooliumis&nbsp;valmistatud kartul<br>&#8211; keedetud ja&nbsp;hautatud juur- ja köögiviljad (eriti oranzid&nbsp;ja rohelised)</td>
<td>&#8211; seened<br>&#8211; kuivatatud puuviljad<br>&#8211; magusad kompotid puu- ja luuviljadest (banaan, ploom, kreek)<br>&#8211; avokaado</td>
<td>&#8211; praetud või frititud&nbsp;kartul<br>&#8211; kartulikrõpsud<br>&#8211; suures&nbsp;rasvakoguses valmistatud juur- ja&nbsp;köögivili</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Rasvad, majonees&nbsp;</strong>(taimseid rasvu või õli soovitatavalt 2 tl päevas)</td>
<td>&#8211; oliivi- ja rapsiõli ning nende baasil valmistatud margariinid<br>&#8211; Kreeka pähkli&nbsp;õli<br>&#8211; õlikultuuride seemned ja õlid (nt&nbsp;lina)</td>
<td>&#8211; väherasvane<br>(&lt;25%) majonees<br>&#8211; väherasvane margariin<br>&#8211; soja-, maisi-<br>ja päevalilleõli<br>sojamajonees</td>
<td>&#8211; muna baasil&nbsp;majonees<br>majonees,&nbsp;milles &gt; 25% rasva<br>&#8211; koorevõi,&nbsp;võideks<br>&#8211; searasv<br>&#8211; rasvased&nbsp;tahked&nbsp;margariinid<br>&#8211; kookos- ja&nbsp;palmiõli<br>&#8211; ploomirasv</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Pähklid</strong></td>
<td>&#8211; Kreeka&nbsp;pähkel<br>&#8211; mandel<br>&#8211; kastan</td>
<td>&#8211; Brasiilia pähkel<br>&#8211; maapähkel<br>&#8211; pistaatsiapähkel</td>
<td>&#8211; kookospähkel<br>&#8211; soolased pähklid</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Joogid&nbsp;</strong>(olenevalt kehalisest koormusest on soovitatav juua vett toidule lisaks 1-1,2 liitrit päevas)</td>
<td>&#8211; vesi,&nbsp;mineraalvesi<br>&#8211; tee,(must, roheline, ravimtaimedest)<br>&#8211; suhkruta naturaalne&nbsp;mahl<br>&#8211; vitamiinijoogid (porgandi-, tomati-, ebaküdoonia- ja astelpajumahl, pärmijook)<br>&#8211; madala kalorisisaldusega karastusjoogid</td>
<td>&#8211; masinakohv (kuni 4&nbsp;tassi&nbsp;päevas)<br>&#8211; punane ja valge&nbsp;vein<br>&#8211; hele ja&nbsp;lahja õlu<br><strong>NB!</strong><br>Naised mitte üle ühe,&nbsp;mehed mitte üle kahe ühiku päevas! 1 ühik = 12 cl veini või 0,3&nbsp;I lahjat õlut</td>
<td>&#8211; kannukohv<br>&#8211; magusad alkohoolsed joogid (liköörid, kreemliköörid,&nbsp;nalivkad)<br>magusad&nbsp;karastusjoogid<br>&#8211; kakao<br>&#8211; suhkruga&nbsp;keedised<br>&#8211; kange&nbsp;õlu<br>&#8211; kanged&nbsp;alkohoolsed&nbsp;joogid<br>&#8211; suure suhkrusisaldusega mahlad</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Kastmed, maitseained</strong></td>
<td>&#8211; taimse õli&nbsp;alusel kastmed<br>&#8211; äädika&nbsp;alusel kastmed</td>
<td>&#8211; suhkur ja&nbsp;suhkruasendajad<br>&#8211; piimakastmed&nbsp;(sõltuvalt piimaprotsendist)<br>&#8211; tomatipasta, ketšup</td>
<td>&#8211; sool<br>&#8211; munakollasega tehtud&nbsp;õlikastmed<br>&#8211; muna-, koore- ja majoneesikastmed</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Supid</strong></td>
<td>&#8211; juurviljasupid&nbsp;ja-püreed<br>&#8211; juurviljapuljongi&nbsp;kuubikud</td>
<td>&#8211; piimaga köögiviljasupid</td>
<td>&#8211; rasvased&nbsp;supid<br>&#8211; kreemsupid (koore-,&nbsp;juustu­ vms)</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Makaron­itooted</strong></td>
<td>&#8211; täisterajahust makarontooted<br>&#8211; nuudlid&nbsp;ilma munata</td>
<td>&#8211; nisujahust&nbsp;makarontooted</td>
<td>&#8211; lasanje</td>
</tr>
<tr>
<td><strong>Muna&nbsp;</strong>(kuni 2 tk nädalas)</td>
<td>&#8211; munavalge<br>&#8211; munaasendaja</td>
<td>&#8211; keedetud muna (soovitatavalt tervisemunad omega-3- rasvhapetega, mis&nbsp;tõstavad &#8220;hea kolesterooli&#8221; taset)</td>
<td>&#8211; praemuna<br>&#8211; munapulber</td>
</tr>
</tbody>
</table>


<p class="wp-block-paragraph">Südame tervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused. Kehalise koormuse puhul on oluline mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus &#8211; käimine, ujumine, suusatamine, jooksmine, sõudmine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit, kepikõnd jms. Soovitatav treeningukoormus on iga päev vähemalt 30 minutit või 2-3 korda nädalas 1 tund korraga.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sobiva koormuse saate ise valida, arvestades maksimaalset lubatud pulsisagedust, mis sõItub Teie vanusest.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Maksimaalne pulsisagedus = 220 &#8211; Teie vanus (aastates) ± 15 lööki</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Südamele on kasulik, kui liigute või spordite kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, nii et Teie pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest.</p>



<ul class="wp-block-list">
<li>Näiteks 50-aastasel inimesel on maksimaalne pulsisagedus:
<ul class="wp-block-list">
<li>220 &#8211; 50 = 170 (± 15) lööki minutis</li>
</ul>
</li>



<li>Liikumiseks soovitatav pulsisagedus on 60% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest:
<ul class="wp-block-list">
<li>170 x 60: 100 = 102 (± 15) lööki minutis</li>
</ul>
</li>
</ul>



<p class="wp-block-paragraph">Treeningu Iõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma 10 minuti jooksul. </p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Allikas: ITK Patsiendi infomaterjalid</em></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Linn toetab tartlaste vaimset tervist</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/linn-toetab-tartlaste-vaimset-tervist/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 08 Sep 2022 16:38:04 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1502</guid>

					<description><![CDATA[Tartu Linnavalitsuse pressiteade Tartu pakub 2022. aasta lõpuni tartlastele täiendavat psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi. Linna esitatud projekt „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele aastal 2022“ sai sotsiaalministeeriumist rahastuse. Abilinnapea Mihkel Leesi sõnul on praegusel pingelisel ajal kasvanud järsult nõudlus vaimset tervist toetavate teenuste järele. „Projekti raames pakume tartlastele pereteraapia- ja hingehoiuteenust ning psühhosotsiaalset heaolu toetavat [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Tartu Linnavalitsuse pressiteade</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tartu pakub 2022. aasta lõpuni tartlastele täiendavat psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi. Linna esitatud projekt „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele aastal 2022“ sai sotsiaalministeeriumist rahastuse.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Abilinnapea Mihkel Leesi sõnul on praegusel pingelisel ajal kasvanud järsult nõudlus vaimset tervist toetavate teenuste järele. „Projekti raames pakume tartlastele pereteraapia- ja hingehoiuteenust ning psühhosotsiaalset heaolu toetavat nõustamist. Teenused on avatud nii lastele kui täiskasvanutele, kes tunnevad, et vajavad psühholoogilist tuge ja toetust igapäevaelus toimetulekuks,“ täpsustas Lees.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teenusele saab registreeruda otse teenusepakkujaga ühendust võttes, suunamiskirja selleks vaja ei ole. Tartu linna sissekirjutusega inimesele on teenus kuni viis korda tasuta, erandjuhtudel ja teenuseosutaja poolt põhjendatult võimaldatakse kokkuleppel Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga rohkem arv tasuta kordi. Teenust pakutakse seni, kuni projekti vahendeid jätkub.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teenuseid pakuvad psühholoogid, pereterapeudid ja hingehoidjad MTÜst Eesti Pereteraapia Keskus, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskusest, Tartu Teoloogia Akadeemiast ja OÜst Pereakadeemia. Teenuste kirjeldused ja kontaktid leiab <a rel="noreferrer noopener" href="https://www.tartu.ee/et/psuhholoogiline-ja-psuhhosotsiaalne-abi-tartu-linna-elanikele" target="_blank">l<span style="text-decoration: underline;">inna kodulehelt</span></a><br> <br>Vaimse tervise teenuste toetuseks saab Tartu linn projekti toel juurde 72 727 eurot.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Lisainfo: sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Kairi Avastu, tel 502 1860&nbsp;&nbsp;</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Sel sügisel on riskirühmadele gripivaktsiin tasuta</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/sel-sugisel-on-riskiruhmadele-gripivaktsiin-tasuta/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 01 Sep 2022 12:58:57 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1488</guid>

					<description><![CDATA[Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, mistõttu laiendatakse sel sügisel tasuta gripivaktsiini kättesaadavust. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele. 2021-2022. a gripihooaeg (oktoober-mai): grippi haigestus 15&#160;272 inimest haiglaravi vajas 385 inimest gripi tüsistustesse [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Eestis on Euroopa Liidu liikmesriikidest kõrgeim suremus gripi tüsistustesse, mistõttu laiendatakse sel sügisel tasuta gripivaktsiini kättesaadavust. Alates oktoobri keskpaigast on tasuta gripivaktsiini kättesaadav üld- ja erihoolekande teenusel olevatele inimestele, kõigile üle 60-aastastele, rasedatele, kuni 7-aastastele lastele ning gripi riskirühma kuuluvatele alaealistele.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong>2021-2022. a gripihooaeg (oktoober-mai):</strong></p>



<ul class="wp-block-list"><li>grippi haigestus 15&nbsp;272 inimest</li><li>haiglaravi vajas 385 inimest</li><li>gripi tüsistustesse suri 10 inimest</li><li>gripi raviks kulus ligi 1,6 miljonit eurot</li></ul>



<p class="wp-block-paragraph"><em>Allikas: Haigekassa raviarved, TAI andmebaas</em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, eakatel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Viimase kümne aasta jooksul on grippi surnud üle 300 inimese, nende seas oli mitu rasedat, aga ka kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Just seepärast lisatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitusel riiklikku immuniseerimiskavasse gripivastase vaktsineerimise sihtrühma rasedad, kuni 7-aastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Gripi riskirühma loetakse alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda – lapsed ja noorukid, kellel on südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Tasuta gripivaktsiini saavad ka riskirühma kuuluvad sõjapõgenikud. Gripi vastu vaktsineerimise sihtrühma laiendamiseks vajalik immuniseerimiskava muudatus on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist&nbsp;<strong>Olga Sadikova</strong>&nbsp;sõnul oli väga vajalik, et ka vanemaealistele mõeldud gripivaktsiini sihtrühma laiendati. „Seni on Eesti vanemaealiste inimeste gripivastase vaktsineerimise hõlmatus olnud üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kui mullu sai tasuta vaktsiini alates 65. eluaastast, siis sellest aastast on gripivaktsiin kättesaadav kõigile üle 60-aastastele eakatele. Loodame, et riskirühma laiendamise ja tasuta gripivaktsiini abil näitab suremus gripi tüsistusesse langustrendi,“ tõdes Sadikova.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tasuta gripivaktsiin on jätkuvalt tagatud kõigile ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel ja kogukonnas elamise teenusel olevatele elanikele.&nbsp; „Hooldekodudes või erihoolekandeteenusel on palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavamad ja põevad haigust raskemalt,“ põhjendab Sadikova, mistõttu on riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust juba aastaid pakkunud.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 131&nbsp;000 doosi vaktsiini.&nbsp;Haigekassa esmatasandi teenuste juhi&nbsp;<strong>Külli Friedemann</strong>&nbsp;sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma 911&nbsp;000 eurot.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Rapla perearsti&nbsp;<strong>Argo Lätt</strong>&nbsp;sõnul arvatakse sageli, et hooajaline nohu ja köha ongi gripp ning selle üleelamine vaktsiinita on lihtne. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha“ rääkis arst. Perearst tuletab meelde, et gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, milleks on talve teine pool. Seega on mõistlik gripivaktsiin ära teha oktoobri või novembri jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.<a></a></p>



<p class="wp-block-paragraph">Gripi vastu saavad end tasuta vaktsineerida gripi riskirühma kuuluvad inimesed alates oktoobri keskpaigast. „Haigekassa poolt hangitud gripivaktsiin ei ole veel Eestisse jõudnud, vaktsiini eeldatav tarneaeg tootja poolt on oktoobri esimesel nädalal, seejärel saab hakata riskirühma tasuta vaktsineerima,“ põhjendab Friedemann.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde. Samuti saavad riskirühma kuuluvad inimesed end tasuta vaktsineerida mitmetes&nbsp;<a href="https://vaktsineeriapteegis.ee/gripp" target="_blank" rel="noreferrer noopener">apteekides</a>&nbsp;üle Eesti.&nbsp; Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi&nbsp; sealne õendusteenuse osutaja. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Immuunsüsteem: inimkeha oluline kaitsemehhanism.</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/immuunsusteem-inimkeha-oluline-kaitsemehhanism/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 28 Aug 2022 09:00:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://mvperearstid.ee/?p=1388</guid>

					<description><![CDATA[Immuunsüsteem võimaldab organismil võidelda erinevate haigustekitajatega. Normaalse immuunsüsteemi tagamiseks on parim abimees tervislik eluviis. Mida võiks igaüks meist teha, toetamaks immunsüsteemi head funktsioneerimist? Üheks oluliseks faktoriks on mitmekesine toitumine.&#160;Järgi vahemere dieeti &#8211; rohkelt juur- ja puuvilju ning regulaarselt peotäis pähkleid (pähklid võivad vähendada koroonaviiruse poolt põhjustatud hüpertsütokineemia ohtu). Joo päevas vähemalt 2 liitrit vett. Hea [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Immuunsüsteem võimaldab organismil võidelda erinevate haigustekitajatega. Normaalse immuunsüsteemi tagamiseks on parim abimees tervislik eluviis. Mida võiks igaüks meist teha, toetamaks immunsüsteemi head funktsioneerimist?</p>



<ol class="wp-block-list"><li>Üheks oluliseks faktoriks on mitmekesine toitumine.&nbsp;Järgi vahemere dieeti &#8211; rohkelt juur- ja puuvilju ning regulaarselt peotäis pähkleid (pähklid võivad vähendada koroonaviiruse poolt põhjustatud hüpertsütokineemia ohtu).</li><li>Joo päevas vähemalt 2 liitrit vett.</li><li>Hea uni on paljude organismi protsesside eduka toimimise aluseks. Maga ööpäevas vähemalt 7 tundi! Pööra tähelepanu ka unehügieenile: mine voodisse vaid magamiseks, ära veeda enne uinumist aega nutitelefonis surfates ning leia omale sobiv magamistoa temperatuur.</li><li>Veeda korrapäraselt aega looduses, aga tee seda turvaliselt. Spordi regulaarselt, aga ära korna end liiiast.</li><li>Kui oled ülekaaluline, siis proovi oma kaalu langetada, kuid tee seda üksnes tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse abil.</li><li>Pikaajalist stressi võib lihtsustatult võrrelda põletikulise protsessiga – see kurnab ning seetõttu ei pruugi organism enam vajalike toimingutega piisavalt hästi hakkama saada. Kui tunned, et kõike on liiga palju, tuleks võtta puhkust.</li><li>Hoia soovitatud D-vitamiini taset (Ida-Euroopas on perioodil oktoobrist &#8211; märtsini soovitatud D-viamiini juurde võtta 3000 TÜ/päevas). Teadusuuringud näitavad, et see võib võimalikul koroonaviirusesse nakatmisel vähendada raske haiguse kulgu.</li><li>Kui sa ei toitu nii mitmekesiselt, kui soovitatakse, võta iga päev multivitamiine, lisades sellele iga päev ka 1000 mg C-vitamiini ning 200 mg magneesiumi.</li><li>Järgi kõiki koroonaviiruse tõrjega seotud soovitatavaid hügieeni- ja käitumisreegleid, sest isegi kui sinu immuunsüsteem on korras, on need haiguse ennetamiseks kõige tõhusamad viisid.</li></ol>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Lapsevanem &#8211; kuidas Sinul läheb?</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/lapsevanem-kuidas-sinul-laheb/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 28 Aug 2022 08:57:00 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">http://mvperearstid.ee/?p=1398</guid>

					<description><![CDATA[Lasteabi&#160;on nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Nii lapsed kui täiskasvanud võivad sattuda olukordadesse, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks ei piisa. Lasteabis aidatakse telefoni ja veebivestluse kaudu ning juhendatakse, kuidas mure lahendamisega edasi minna.]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Lasteabi</strong>&nbsp;on nõu andmise, kuulamise ja abistamise teenus. Nii lapsed kui täiskasvanud võivad sattuda olukordadesse, kus isiklikust kogemusest lahenduse leidmiseks ei piisa. Lasteabis aidatakse telefoni ja veebivestluse kaudu ning juhendatakse, kuidas mure lahendamisega edasi minna.</p>



<figure class="wp-block-image size-large"><img loading="lazy" decoding="async" width="758" height="1024" src="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-758x1024.jpg" alt="" class="wp-image-1401" srcset="https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-758x1024.jpg 758w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-222x300.jpg 222w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-768x1037.jpg 768w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-1137x1536.jpg 1137w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-1516x2048.jpg 1516w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-437x590.jpg 437w, https://mvperearstid.ee/wp-content/uploads/2021/06/Lasteabi_TarkVanem_lapsevanem_ise_poster_suurem-scaled.jpg 1895w" sizes="auto, (max-width: 758px) 100vw, 758px" /></figure>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Koroona suvel ei puhka</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/koroona-suvel-ei-puhka/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Sun, 28 Aug 2022 05:47:25 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1482</guid>

					<description><![CDATA[Suvel, kui paljud inimesed puhkavad, koroonaviirus seda ei tee ning ohustab endiselt Eesti elanikke, eeskätt riskirühmasid ja vaktsineerimata inimesi. Seetõttu kutsub Tervisekassa alanud kampaaniaga „Koroona suvel ei puhka“ üles kõiki, kes ei ole teinud esimest tõhustusdoosi või vaktsineerimiskuuriga alustanud, ennast COVID-19 haiguse vastu vaktsineerima. „13.07.22 alanud kampaaniaga soovime juhtida tähelepanu faktile, et COVID-19 ei ole [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph">Suvel, kui paljud inimesed puhkavad, koroonaviirus seda ei tee ning ohustab endiselt Eesti elanikke, eeskätt riskirühmasid ja vaktsineerimata inimesi. Seetõttu kutsub Tervisekassa alanud kampaaniaga „Koroona suvel ei puhka“ üles kõiki, kes ei ole teinud esimest tõhustusdoosi või vaktsineerimiskuuriga alustanud, ennast COVID-19 haiguse vastu vaktsineerima.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„13.07.22 alanud kampaaniaga soovime juhtida tähelepanu faktile, et COVID-19 ei ole meie seast kuhugi kadunud. Suvel võib jääda mulje, et pandeemia on justkui lõppenud, viirus alistatud ning muretsemiseks pole enam põhjust. Paraku see nii ei ole, sest on palju inimesi, keda viirus jätkuvalt ohustab. Oluline on, et riskirühmad ja need, kes ei ole ennast veel vaktsineerinud, seda teeksid, et kaitsta ennast raske haigestumise ning haiglasse sattumise eest,“ rääkis Tervisekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja&nbsp;<strong>Külli Friedemann</strong>.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Terviseameti hinnangul on koroonaviiruse levik praegu keskmine ja oht haigestuda endiselt suur, seda eriti eakatel ja neil, kes ei ole ennast vaktsineerinud või inimestel, kellel on mõni krooniline haigus. Terviseameti nakkushaiguste osakonna juhataja&nbsp;<strong>Hanna Sepa</strong>&nbsp;sõnul on vaktsineerimine jätkuvalt kõige turvalisem viis ennast raske haigestumise eest kaitsta. „Aga vaktsineerimise kõrval kehtivad jätkuvalt ka teised soovitused – eelistada väliskeskkonda siseruumidele, hoida võimalusel distantsi ning jälgida head kätehügieeni,“ selgitas Sepp.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Praeguseks on selged teadmised selles osas, et vaktsineerimine vähendab kordades riski haigestuda raskelt ja see on kõige efektiivsem viis kaitsta ennast ning oma lähedasi, aga ka neid, kellele võib haigus mõjuda laastavalt. „Meie tervisekäitumine ja valmisolek täna kujundab otseselt koroonapandeemia olemust sügiskuudel ning ka edaspidi,“ lisas Friedemann.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Teadusnõukoja juhi&nbsp;<strong>Toivo Maimets</strong>a sõnul on uuemad viiruse tüved, eriti praegu põhiliselt leviv Omikron BA.5, väga suure nakatamisvõimega. „Vaktsineerimine aitab nakatumise korral haigusega oluliselt lihtsamini hakkama saada. Meie teadlaste andmed näitavad, et ainuüksi sel aastal on koroonavaktsiinid Eestis ära hoidnud sadu surmasid.”</p>



<p class="wp-block-paragraph">Alates 1. juunist korraldab vaktsineerimisega seotud kommunikatsiooni ja teavituskampaaniaid Tervisekassa. Avatud vaktsineerimispunktide leidmiseks või vaktsineerimisega seotud küsimuste korral on võimalik informatsiooni leida veebilehelt&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=http%3A%2F%2Fwww.vaktsineeri.ee%2F&amp;data=05%7C01%7Csander.rajamae%40tervisekassa.ee%7Ceb95bfdb1d84473a515208da5b656508%7C2b1bf748ff0c4e9dad330b390313ab13%7C0%7C0%7C637922788371597907%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C3000%7C%7C%7C&amp;sdata=QiYfxDyQqtfNUnESy06BvDhmRQtO5DZzYu%2FC82t7Vr8%3D&amp;reserved=0" target="_blank" rel="noreferrer noopener">www.vaktsineeri.ee</a>&nbsp;või helistades riigi infotelefonil 1247.</p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
		<item>
		<title>Koroona kalkulaatorid</title>
		<link>https://mvperearstid.ee/koroona-kalkulaatorid/</link>
		
		<dc:creator><![CDATA[PerearstAdmin]]></dc:creator>
		<pubDate>Thu, 10 Mar 2022 20:20:02 +0000</pubDate>
				<category><![CDATA[Kasulikku lugemist]]></category>
		<guid isPermaLink="false">https://mvperearstid.ee/?p=1473</guid>

					<description><![CDATA[Koroonakaitse kalkulaator aitab arvutada koroonatõendite kehtivust ja&#160;tõhustusdoosi&#160;aega&#160; Sotsiaalministeeriumi uus tööriist&#160;koroonakaitse kalkulaator&#160;annab&#160;inimesele&#160;ülevaate tema läbitud vaktsineerimiskuuri, tõendite&#160;kehtivuse ja järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta.&#160;Kalkulaator&#160;jagab&#160;soovitusi ka neile, kes&#160;on koroona&#160;juba&#160;läbi põdenud&#160;ja/või&#160;kes pole veel vaktsineerimas käinud.&#160;&#160; Koos COVID-19 arengute ja uute teaduslike andmetega muutub ajas ka info selle kohta, millal, kellele ja millist vaktsiini manustada ning millist tõendit luua ja kui [&#8230;]]]></description>
										<content:encoded><![CDATA[
<p class="wp-block-paragraph"><strong>Koroonakaitse kalkulaator aitab arvutada koroonatõendite kehtivust ja&nbsp;</strong><strong>tõhustusdoosi</strong><strong>&nbsp;aega</strong>&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Sotsiaalministeeriumi uus tööriist&nbsp;<strong><span style="text-decoration: underline;"><a rel="noreferrer noopener" href="https://vaktsineeri.ee/kalkulaator/" target="_blank">koroonakaitse kalkulaator</a>&nbsp;</span></strong>annab&nbsp;inimesele&nbsp;ülevaate tema läbitud vaktsineerimiskuuri, tõendite&nbsp;kehtivuse ja järgmise vaktsineerimise soovitusliku kuupäeva kohta.&nbsp;Kalkulaator&nbsp;jagab&nbsp;soovitusi ka neile, kes&nbsp;on koroona&nbsp;juba&nbsp;läbi põdenud&nbsp;ja/või&nbsp;kes pole veel vaktsineerimas käinud.&nbsp;&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph"><br>Koos COVID-19 arengute ja uute teaduslike andmetega muutub ajas ka info selle kohta, millal, kellele ja millist vaktsiini manustada ning millist tõendit luua ja kui kaua seda kasutada.</p>



<p class="wp-block-paragraph">„Kiiresti muutuvas infovoos navigeerimine ja sealt enda kohta käiva info välja otsimine on inimeste jaoks üha koormavam. Seetõttu on oluline, et suudaksime anda inimesele just tema olukorrast lähtuvad ning tänaste kokkulepete alusel koostatud suunised nii vaktsineerimise seisu kui ka tõendite kehtivuse kohta,“&nbsp;selgitab Sotsiaalministeeriumi&nbsp;nutika arengu toetamise osakonna&nbsp;nõunik Evelin Vanker uue tööriista vajalikkust.&nbsp;&nbsp;<br>&nbsp;<em></em></p>



<p class="wp-block-paragraph">Selleks, et anda&nbsp;võimalikult täpseid soovitusi,&nbsp;küsib kalkulaator infot&nbsp;inimese senise vaktsineerimiskuuri&nbsp;(sh viimase doosi kuupäeva)&nbsp;ja läbipõdemise&nbsp;kohta.&nbsp;Vastuste järgi arvutab kalkulaator välja, kui kaua kehtib inimese vaktsineerimis- ja/või läbipõdemistõend, millal saab minna tõhustusdoosile või millal pärast vaktsineerimist saab hakata tõendit kasutama. Kalkulaatori vastused täienevad ajas vastavalt lisanduvale COVID-19 vaktsineerimise korralduslikule infole.&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph"><br>Kalkulaator ei ole isikustatud ja selle abil saad kontrollida vaktsineerimise ja tõendite seisu ka kellegi teise eest, aga selleks pead teadma andmeid nende senise vaktsineerituse või läbipõdemise kohta.</p>



<p class="wp-block-paragraph">Kalkulaatori küsimustele vastamine on anonüümne.&nbsp;Kokkuvõtliku soovituse&nbsp;saab salvestada arvutisse, telefoni või välja printida.&nbsp;&nbsp;</p>



<p class="wp-block-paragraph">Koroonakaitse kalkulaator on loodud kõigile vähemalt 12-aastastele inimestele (laste osas kalkulaatorit täiendatakse) oma vaktsineerimise staatusest ülevaate saamiseks. Kalkulaator on abiks ka tervishoiutöötajatele ja teistele vaktsineerimisega seotud spetsialistidele ning riigiinfo telefonile 1247 inimeste abistamisel.</p>



<p class="wp-block-paragraph"><span style="text-decoration: underline;"><strong>Kalkulaator asub&nbsp;<a rel="noreferrer noopener" href="http://vaktsineeri.ee/" target="_blank">vaktsineeri.ee</a>&nbsp;lehel:&nbsp;<a rel="noreferrer noopener" href="https://vaktsineeri.ee/kalkulaator" target="_blank">https://vaktsineeri.ee/kalkulaator</a></strong></span></p>



<p class="wp-block-paragraph">Koroonakaitse kalkulaator on valminud Sotsiaalministeeriumi ja ADM Interactive koostöös<em>.&nbsp;&nbsp;</em></p>



<p class="wp-block-paragraph"></p>



<p class="wp-block-paragraph"><strong><span style="text-decoration: underline;">Lisaks on võimalik haigestumise korral kasutada ka COVID isolatsioonikalkulaatorit</span>.</strong></p>



<p class="wp-block-paragraph">Kalkulaator on abistav vahend, et arvutada välja esimesed võimalikud isolatsiooni ja karantiini lõpetamise kuupäevad. Isolatsiooni lõpetamiseks peavad olema lisaks täidetud kõik Terviseameti poolt kinnitatud kehtivad kriteeriumid: </p>



<ol class="wp-block-list"><li>COVID-19-le iseloomulike sümptomite algusest on möödunud vähemalt 10 päeva. Sümptomite tekkepäev on päev 0.  </li><li>Isolatsiooni võib lõpetada ainult siis, kui lisaks on viimasest palavikust on möödas 24 tundi ja ägedad sümptomid on taandunud. Köha, nohu, lõhna- ja maitsehäire võivad jääda veel pikalt püsima.&nbsp;<strong>Kordustesti paranemise kinnitamiseks ei teostata ühelgi juhul.</strong></li></ol>



<p class="wp-block-paragraph"><strong><span style="text-decoration: underline;"><a rel="noreferrer noopener" href="https://isolatsioonikalkulaator.netlify.app/" target="_blank">ISOLATSIOONIKLKULAATORI LEIAD SIIT</a></span></strong></p>
]]></content:encoded>
					
		
		
			</item>
	</channel>
</rss>
