1.1. Osaühing Maarjavälja Perearstid, registrikood 10883466, aadress L. Puusepa tn 1A, on Eesti Vabariigi tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja. OÜ Maarjavälja Perearstid austab Teie õigust privaatsusele ja on Teie isikuandmete vastutav töötleja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) number 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus) alusel.

1.2. Isikuandmete töötlemise üldtingimuste (edaspidi Andmekaitsetingimused) eesmärk on Teile läbipaistvalt ja arusaadavalt anda Teie isikuandmete töötlemist puudutav teave. OÜ Maarjavälja Perearstid uuendab Andmekaitsetingimusi vastavalt muudatustele andmetöötluses ja õigusaktides.

1.3. Töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming, näiteks andmete kogumine, vaatamine, edastamine, säilitamine ja hävitamine. Isikuandmed on igasugune Teie kui füüsilise isiku (ehk andmesubjekti) kohta käiv teave, mis võimaldab Teid kas otseselt või kaudselt tuvastada. Isikuandmeteks on näiteks Teie:

1.3.1. üldandmed (nimi, sugu, isikukood, sünniaeg, ID-kaardi number)

1.3.2. kontaktandmed (elukoht, e-posti aadress, telefoninumber)

1.3.3. tööhõive andmed (töökoht, amet, eriala, kogemus)

1.3.4. demograafilised andmed (nt haridus, rahvus või perekonnaseis)

1.3.5. teenuse osutamisega seotud andmed (nt ravikindlustuse andmed, maksete ja võlgnevuste andmed, tahteavaldused).

1.4. Isikuandmete hulka kuulub ka delikaatse iseloomuga teave ehk eriliiki isikuandmed. OÜ Maarjavälja Perearstid töötleb peamiselt Teie terviseandmeid ehk Teie füüsilise ja vaimse tervisega seotud isikuandmeid, mis annavad teavet Teie tervisliku seisundi kohta. OÜ Maarjavälja perearstid töötleb ka muid tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke eriliiki isikuandmed, näiteks geneetilisi andmeid või seksuaalelu puudutavaid andmeid. Eriliiki isikuandmete täielik loetelu on toodud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9.

1.5. OÜ Maarjavälja Perearstid järgib oma tegevuses isikuandmete töötlemise põhimõtteid, milleks on seaduslikkuse, eesmärgi piirangu, võimalikult väheste andmete kogumise, õigsuse, usaldusväärsuse ja konfidentsiaalsuse, säilitamise piirangu ja vastutuse põhimõtted.

1.6. Kui Te soovite täiendavat teavet oma isikuandmete töötlemise kohta või leiate, et OÜ Maarjavälja Perearstid on isikuandmete töötlemisel Teie õigusi rikkunud, palume Teil esmalt kontakteeruda oma perearstiga. Kui Te ei ole oma perearsti vastusega rahul, on Teil õigus esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile.

2. OÜ Maarjavälja Perearstid isikuandmete töötlemise peamine eesmärk on patsientidele tervishoiuteenuste osutamine.

2.1 OÜ Maarjavälja Perearstid ei kasuta Teie isikuandmete töötlemisel täielikult automatiseeritud otsuseid, mis toovad kaasa õiguslikke tagajärgi või avaldavad Teile märkimisväärset mõju.

3. Isikuandmete töötlemise turvalisus

3.1. OÜ Maarjavälja Perearstid rakendab tervishoiuteenuste osutamisel isikuandmete kaitseks küberturvalisuse seaduses toodud korralduslikke ja tehnilisi turvameetmeid. Turvameetmete kohaldamise üle teostab järelevalvet Riigi Infosüsteemi Amet.

4. Isikuandmete edastamine

4.1. OÜ-s Maarjavälja Perearstid tegutsevatel tervishoiutöötajatel on seadusest tulenev kohustus tagada patsiendi andmete salastatus, millest võib kõrvale kalduda ainult seaduses sätestatud juhtudel või Teie kui patsiendi nõusolekul.

4.2 OÜ Maarjavälja Perearstid kasutab isikuandmete töötlemisel volitatud töötlejatest koostööpartnereid, näiteks IT-teenusepakkujad infosüsteemide arendus- ja hooldusteenuste jaoks ja meditsiiniseadmete hooldusteenuste pakkujaid. OÜ Maarjavälja Perearstid sõlmib iga volitatud töötlejaga lepingu, mis sätestab koostööpartnerile isikuandmete kaitse nõuded;

4.3. OÜ Maarjavälja Perearstid võib edastada Teie isikuandmeid kohaliku omavalitsuse või riigiasutustele, kui neil on seadusandlusest tulenev õigus andmete väljastamist nõuda (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, kohtud) või kui see OÜ Maarjavälja Perearstid hinnangul vajalik Teie või teise isiku õiguste kaitseks.

4.4. OÜ Maarjavälja Perearstid edastab isikuandmeid Teie nõusolekul Teie poolt määratud isikutele (nt esindaja, advokaat või kindlustusandja);

5. Teie õigused

5.1. OÜ Maarjavälja Perearstid peab alati tuvastama Teie isiku, et kaitsta Teie isikuandmeid rünnete või pahatahtlike pöördumiste eest. Seetõttu palume esitada kõik pöördumised:

5.1.1. digitaalselt allkirjastatuna oma perearsti e-posti aadressil või perearst24 keskkonna kaudu.

5.1.2. omakäeliselt allkirjastatuna postiaadressile L. Puusepa 1 a – 2003, Tartu, 50406; või

5.1.3. omakäeliselt allkirjastatuna ja isikut tõendava dokumendi alusel anda üle otse oma perearstile.
OÜ Maarjavälja Perearstid vastab Teie pöördumisele tasuta ja hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. Kui Teie pöördumine on korduv või ebamõistlik või esineb muu seadusest tulenev piirang, on OÜ-l Maarjavälja Perearstid õigus keelduda Teie pöördumisele vastamisest.

5.2. Teil on õigus:

5.2.1. saada teavet oma isikuandmete töötlemise allikate, eesmärgi, avaldamise ja säilitamise kohta, juhul kui OÜ Maarjavälja Perearstid Teie isikuandmeid töötleb. Teave on toodud käesolevates Andmekaitsetingimustes, samuti saate küsida lisainfot pöördudes 5.1. toodud kontaktidele.

5.2.2. tutvuda enda isikuandmetega, mida soovitame turvalisuse tagamiseks teha tervise infosüsteemi patsiendiportaali vahendusel. Kui Te soovite täiendavaid isikuandmeid või teil puudub patsiendiportaali kasutamise tehniline võimalus, saate esitada OÜ-le Maarjavälja Perearstid pöördumise punktis 5.1 toodud kontaktandmetel;

5.2.3. parandada enda ebaõiged või mittetäielikud isikuandmed, mida soovitame teha digitaalselt allkirjastatud ja perearsti e-maili või perearst24 süsteemi kaudu edastatud avalduse vahendusel. Kui see ei ole tehniliselt või muul põhjusel võimalik, palun esitage OÜ-le Maarjavälja Perearstid dokument, milles paranduse tegemist taotlete ja paranduse sisu;

5.2.4. andmete ülekandmisele ehk Teie isikuandmete elektroonilise koopia saamisele struktureeritud, üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus, näiteks teisele tervishoiuteenuse osutajale esitamise eesmärgil. Juhime Teie tähelepanu, et kõik Eesti Vabariigi tegevusloaga tervishoiuteenuse osutajad on seadusega kohustatud edastama Teie isikuandmed ja õigustatud tervishoiuteenuse osutamisel pärima Teie isikuandmeid riiklikust tervise infosüsteemist;

5.2.5. võtta tagasi isikuandmete töötlemise nõusolek. Nõusoleku tagasivõtmine ei mõjuta nõusoleku kehtivuse ajal andmete töötlemist;

5.2.6. isikuandmete kustutamisele. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et isikuandmete kustutamine on võimalik ainult piiratud juhtudel, kuna OÜ Maarjavälja Perearstid on tervishoiuteenuse osutajana kohustatud säilitama raviandmeid 30 aastat andmete kinnitamisest.

5.2.7. töötlemise piiramisele teatud tingimustel, näiteks kui uurime kas Teie andmed on ebaõiged või olete esitanud vastuväite andmete töötlemise osas;

5.2.8. esitada vastuväiteid Teid puudutava isikuandmete töötlemise toimingute osas. Näiteks võite alati esitada vastuväite OÜ Maarjavälja Perearstid õigustatud huvil põhineva töötlustoimingu osas. Juhul kui OÜ Maarjavälja Perearstid leiab, et OÜ Maarjavälja Perearstid või kolmanda isiku huvi kaalub Teie õigused üle, ei saa me vastuväidet rahuldada.

Avalduse esitamine elektrooniliselt:

1. Lae alla avalduse blankett ja salvesta
2. Lisa täidetud avaldusele digiallkiri
3. Saada digitaalselt allkirjastatud avalduse fail perearsti e-mailile

Avalduse esitamine paberkandjal:

1. Laadi alla ja prindi välja avalduse blankett
2. Täida väljad ja allkirjasta
3. Too avaldus perearstikeskusesse soovitud perearstile

Eestis sündinud vastsündinud registreeritakse sünni järel automaatselt tema ema perearsti nimistusse.

Avalduse fail eesti keeles

1. Emakakaelavähi sõeluuringule on 2026. aastal oodatud ravikindlustatud naised sünniaastatega 1961, 1966, 1971, 1976, 1981, 1986, 1991, 1996.
2. Rinnavähi sõeluuringule on 2026. aastal oodatud ravikindlustatud naised sünniaastatega 1952, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976.
3. Jämesoolevähi sõeluuringule on 2026. aastal oodatud ravikindlustatud naised ja mehed sünniaastatega 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970.

Haigekassa korraldab igal aastal sõeluuringuid, et leida üles inimesed, kel on tekkinud varajases staadiumis vähk. Vähi varajane avastamine võimaldab õigeaegselt alustada raviga ja seeläbi päästa elusid. Väga oluline on kontrollida just neid inimesi, kes peavad end terveks, kuna varajases staadiumis või vähieelses seisundis ei pruugi mingeid terviseprobleeme veel esineda. 

Rinnavähi sõeluuringutele kutsutakse naisi vanuses 50-74, emakakaelavähi sõeluuringutele naisi vanuses 30-65 ning jämesoolevähi sõeluuringusse kaasatakse 58–68-aastased ravikindlustatud mehed ja naised iga kahe aasta tagant.    Kutse sõeluuringule kehtib kalendriaasta lõpuni.

Kuidas osaleda rinnavähi sõeluuringul?

Sõeluuringul osalemiseks on järgmised võimalused:

• Broneeri aeg Terviseportaalis
• Helista sobivasse tervishoiuasutusse ja ütle, et soovid broneerida aega sõeluuringule:
  •    Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinn, Pärnu mnt 104, tel 666 1900, 606 7684 (kl 8.00–17.00)
  •    Mammograaf Kesklinna kliinik, Tallinn, Estonia pst 1/3, tel 627 4222 (kl 9.00–17.00)
  •    Mammograaf Kotka kliinik, Tallinn, Kotka 12, tel. 627 4470 (kl 9.00–17.00)
  •    Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tallinn, J. Sütiste tee 19, tel 6171049, 5300 6334 (kl 8.00–16.00)
  •    Läänemaa Haigla, Haapsalu, Vaba 6, tel 4725800 (kl 8.00–16.00)
  •    Narva Haigla, Narva, Haigla 5, tel 357 2737 (kl 8.00–16.00)
  •    Pärnu Haigla, Pärnu, Ristiku 1, tel 447 3561 (kl 8.00–16.00)
  •    Ida-Viru Keskhaigla, Kohtla-Järve, Ilmajaama tn 14, tel 331 1711 (kl 8.00–16.00)
  •    Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu, Kvartali keskus, Riia 2, tel 731 9411 (kl 8.00–16.00)
  •    Tartu Ülikooli Kliinikum, Tartu, L. Puusepa 8, tel 731 9411 (kl 8.00–16.00)
  •    Tallinna Eriarstikeskus, Tallinn, Linnamäe tee 3, tel +372 608 2218 (E-R 8.30- 19.00, L 9.00-15.00)
  •    Viljandi Haigla, C. R. Jakobsoni 2a, tel 600 3155 (E-R 8.00-16.00)
• Mammograafiabusside ajakava, peatused ja registreerimise info leiad SIIT

Emakakaelavähi sõeluuringu viib läbi günekoloog – vajalik oleks vastuvõtule registreerumine.

Jämesoolevähi sõeluuringul osalemiseks tuleb ühendust võtta oma perearstikeskusega ja registreerida end pereõe vastuvõtule.

Harjutuse vaatamiseks tuleb klikata harjutusel. Video avaneb kõrvalaknas. Kui tunnete, et olete väsinud või mõne harjutuse sooritamine põhjustab teravat valuaistingut, siis tuleks harjutuste tegemine koheselt lõpetada.

Liigutage terviseks!

Kontorivõimlemine:

1) Kaelale ja õlavöötmele 1

2) Kaelale ja õlavöötmele 2

3) Võimlemine kätele

4) Harjutused puusadele ja alaseljale

5) Puusadele ja alaseljale 2

6) Rinnalihastele ja õlavöötmele

7) Tallavõlvidele ja säärtele

8) Tallavõlvidele ja säärtele 2

9) Vaagnavöötmele ja kehatüve süvalihastele

10) Harjutused õlavöötmele

11) 15-minutiline treeningprogramm

12) Kontoriharjutused – materjalid printimiseks

Treeningplaani koostas Füsioteraapia Kliinik OÜ füsioterapeut Katre Lust-Mardna. Videod valmisid Ole Vormis eestvedamisel, toetas The Coca-Cola Foundation + CCF.

Harjutused labajalale, säärele ja hüppeliigesele

1) Varvastega liikumine

2) Massaaž golfipalliga

3) Varbaga mööda säärt liikumine

4) Jalatalla massaaž

5) Harjutus pöiale kummilindiga

6) Kõnnitreening hüppeliigesele

7) Eseme haaramine diagonaalis tallavõlvi tugevdamiseks

8) Venitus toengpõlvitusest 

9) Libistav kõnd

10) Säärelihaste venitus toengpõlvituses

11) Stabiliseerivad harjutused tasakaalupadjal

12) Säärelihase ekstrentriline treening

13) Säärelihaste venitus

14) Harjutused ratasplaadiga põlve- ja hüppeliigese stabiliseerimiseks

15) Pöiaharjutused – materjalid printimiseks.

Harjutused põlvele ja reiele

1) Stabiliseerivad harjutused tasakaalupadjal

2) Kükid teraapiapalliga

3) Ekstsentrilised harjutused reie nelipealihasele

4) “Sukelduja” reie tagaküljele

5) Pingilt taha alla astumine reie tagaküljele

6) Taha väljaastesse vajumine reie tagaküljele

7) Küljele väljaastesse vajumine reie siseküljele

8) Põlvitusest ette vajumine reie tagakülje tugevdamiseks

9) Venitus reie eesmisele küljele

10) Modifitseeritud venitus reie tagaküljele ja säärele kõrgendusega

11) Toengpõlvituses liikumised kehatüve tugevdamiseks 

12) Kehatüve tõsted ja liikumised jalgadega (sild) 

13) Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine külililamangus 

14) Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine seistes

15) Harjutused tuhara, reie tagakülgede ja selgroo sirgestaja tugevdamiseks

16) Harjutused reie lähendajatele teraapiapalliga

17) Harjutused ratasplaadiga

Harjutused puusale ja alaseljale

1)Puusa painutajate venitus

2) Venitus reie tagaküljele ja säärele

3) Reie lähendajate venitus põlvituses 

4) Reie lähendajate venitus istudes

5) Toengpõlvituses liikumised taha puusaliigeste ja alaselja mobiliseerimiseks

6) Pirnlihase venitus selili puusaliigese mobiliseerimiseks

7) Väljaastega venitus puusaliigese mobiliseerimiseks

8) Modifitseeritud venitus reie tagaküljele ja säärele kõrgendusega

9) Tuharalihaste tugevdamine toengpõlvituses 

10) Kehatüve tõsted ja liikumised jalgadega (sild)

11) Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine külililamangus

12) Puusa abduktorite (eemaldajate) tugevdamine seistes

13) Harjutused tuhara, reie tagakülgede ja selgroo sirgestaja tugevdamiseks

14) Venitus alaseljale

15) Ekstsentrilised harjutused kõhu sirglihasele ja puusa painutajatele

16) Harjutused kõhu sirglihastele ja põikilihastele

17) Venitus rinnalihastele ja alaseljale

18) Alaseljavalu – infovoldik.

Harjutused kõhulihastele

1) Harjutused kõhu sirglihastele ja põikilihastele

2) Küünartoengus liikumised teraapiapallil kehatüve tugevdamiseks

Harjutused rindkerele ja abaluu piirkonnale

1) Kerepöörded toengpõlvitusistes rindkere mobiliseerimiseks

2) Kerepöörded toengpõlvituses rindkere mobiliseerimiseks

3) Kõhulilamangus käte tõsted ülaselja tugevdamiseks

4) Küünarvarstoengus liikumised (abaluude kätekõverdused) 

5) Kerepöörded toengpõlvituses rindkere mobiliseerimiseks (sirge käsi) 

6) Põlvituses kätega teraapiapallile vajumised abaluude stabiliseerimiseks

7) Selililamangus “teemanti” harjutus õlavöötme mobiliseerimiseks 

8) Sirutus ülaseljale

9) Abaluude vaheliste lihaste tugevdamine

10) Harjutused ratasplaadiga

11) Venitus rinnalihastele ja alaseljale

Harjutused õlale

1) Selililamangus “teemanti” harjutus

2) Ekstsentriline treening õlale hantliga 

3) Venitused õlaliigesele (sleeper’s stretch)

4) Esktsentriline treening õlale kummilindiga

5) Rotaatormansetti tugevdavad harjutused pudeliga

6) Erinevad harjutused rotaatormanseti tugevdamiseks kummilindiga 

7) Venitusharjutus rinnalihastele

8) Õlaliigese traumat ennetav soojendusprogramm -materjal printimiseks.

Harjutused kaelale

1) Kaela süva painutajate tugevdamine selililamangus 

2) Venitused kaela-ja õlavöötmele

Harjutused kogu kehale

1) Diagonaalliikumised toengpõlvituses kehatüve tugevdamiseks

2) Küünarvarstoengus liikumised (plank) 

3) Küünarvarstoengus küljel liikumised (plank küljel) 

4) Toengpõlvituses liikumised kehatüve tugevdamiseks

5) Kehatüve tõsted ja liikumised jalgadega (sild)

6) Sidekirme ehk fastsia vabastamine pilatese rulli abil

7) Küünartoengus liikumised teraapiapallil kehatüve tugevdamiseks

8) Harjutused tuhara, reie tagakülgede ja selgroo sirgestaja tugevdamiseks

9) Tasakaalu arendavad harjutused teraapiapallil istudes

10) Venitus rinnalihastele ja alaseljale

Videod on valminud Ortopeedia Arstid AS algatusel, koostöös Füsioteraapia Kliinik (Indrek Tustit, Lauri Rannama Katre-Lust Mardna), Spordimeditsiini SA ja Audentesega.
Need on kaasrahastatud EASi kaudu Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

Esimese kuue elukuu jooksul on lapse ainuõigeks toiduks ja joogiks oma ema piim (rinnapiim). Sellest iga lapse jaoks individuaalsest, keerukast ja pidevalt muutuvast toidust saab laps kõik vajaliku kasvamiseks. See on toit, mis on alati soe, valmis ja käepärast. Lisaväärtusena pakub rinnapiim arenemiseks ja küpsemiseks vajalikku ehitusmaterjali, kaitseb last erinevate haiguste eest ja tagab parima võimaliku tervise täiskasvanueas. Piisava piimakoguse rinnas tagab lapse imetamine vastavalt tema nõudlusele: mida sagedamini last imetada, seda rohkem on rinnas piima. Loomulikult peab ema ise sööma korralikult ja jooma piisavalt vedelikku (umbes 2 liitrit päevas).

Rinnapiim on imikule parim toit, kui aga seda ei saa anda või on seda vähe, vajab imik piimasegu. Enamikule lastele sobivad poes müügil olevad piimasegud. Tervetele imikutele mõeldud piimasegudel ei ole tootjast olenevalt suuri erinevusi. Senini ei ole aga suudetud piimasegudesse lisada toimivaid inimbioloogiliselt aktiivseid ja üliolulisi osiseid, mis on rinnapiimas, ja seepärast ei kasutata mõistet „rinnapiimaasendaja“, vaid räägitakse imikute piimasegudest. Tänapäeval ei tohiks imikut toita lehma- või kitsepiimaga, mille koostis erineb rinnapiima omast suuresti ning mis ei sisalda lapse kasvuks ja arenguks vajalikke aineid optimaalsel määral. Taimsed joogid, mida sageli nimetatakse piimadeks, näiteks mandli-, kaera-, riisipiim, ei ole sobilikud alla aastastele lastele. Rinnapiima puuduse korral tuleb leida imikule sobivaim piimasegu.

Kas imik vajab joogivett?

Rinnapiimatoidul lapse joogiks ja söögiks on rinnapiim. Toidukorra alguses on rinnapiim lahjem ja katab lapse vedelikuvajaduse. Toidukorra lõpus saab laps rammusamat piima, mis täidab kõhtu. Seega ei vaja laps reeglina ka kuuma ilmaga lisaks juua, vaid piisab rinnapiimast.

Kui laps sööb piimasegu, siis võib joogiks pakkuda puhast keeduvett.

Kui laps hakkab saama lisatoitu, tuleb teda harjutada ka vee joomisega. Pakkuge juua pärast sööki. Kuni 6-kuuseks saamiseni tuleb vesi keeta ja jahutada, hiljem sobib selleks puhas kraanivesi.

Kas imiku janujoogiks sobib mahl?

Õigeks janujoogiks on puhas vesi. Tänapäeval ei soovitata anda lapsele mahla enne, kui ta on saanud vähemalt 6 kuu vanuseks ja joob tassist. Kindlasti ei tohiks anda mahla pudelist ega jätta mahlapudelit pikaks ajaks lapsele pihku. Liigne mahl täidab lapse kõhu ja tekitab isutust ning võib olla kõhulahtisuse, -puhituse ja – valu põhjuseks (eriti musta ploomi ja pirni mahl, mis sisalavad rohkelt sorbitooli).

Pikaldane kokkupuude mahlaga on kahjulik hammastele. Maksimaalne mahlakogus ööpäevas on 100-120 ml. Mahla pakutakse ainult toidukordade ajal – siis on mahlas leiduvast C-vitamiinist kõige rohkem kasu. Imikule antavat mahla soovitatakse veega lahjendada (vähemalt pooleks).

Kas imiku janujoogiks sobib tee?

Imiku janujoogiks on puhas vesi! Kui soovite pakkuda oma lapsele teed, siis, siis tasuks eelistada spetsiaalselt imiku jaoks valmistatud teed – sel juhul saab olla kindel, et tees sisalduvad koostisosad on lapsele ohutud. Koduse taimetee puhu ei tea me kunagi, kas pakutav tee ei sisalda lapse jaoks liiga palju toimeaineid. Samuti tuleb jälgida, et tee sobiks lapsele vanuseliselt. Teed pakutakse toidukordade lõpus või nende vahel – siis ei riku see lapse söögiisu ega sega toidust vajalike toitainete (näiteks raua) imendumist. Ööpäevane tee kogus on maksimaalselt 150-180 ml. Kui pakutav tee sisaldab suhkrut, tuleb erilist tähelepanu pöörata lapse hammaste hooldusele, et ära hoida hambakaariese teket. Teed juuakse tassist ja see on osa toidukorrast!

Imiku lisatoit

Teisel elupoolaastal, kui laps muutub füüsiliselt palju aktiivsemaks, suureneb tema energia- ja toitainevajadus, mistõttu ta vajab lisaks rinnapiimale või piimasegule ka muud toitu.

Lisatoidu pakkumisega ei maksa liiga kaua viivitada, sest laps on eriti aldis kogema uut maitset 4-6 elukuu vanuses. Sama kehtib ka erineva konsistentsiga toidu kohta. 6-kuustele ja vanematele imikutele sobivad püreestatud toidud, 9-12-kuustele lastele peenestatud toidud suuremate tükikestega. 12-kuuseltvõib suurem osa lapsi süüa sama toitu, mis suured inimesed, kuid ettevaatlik tuleb olla toitudega, mis võivad kergesti kurku minna (pähklid, väikesed porganditükid).

Mõnikord võib lisatoiduga alustamine osutuda keeruliseks: piima maitsega harjunud imik ei pruugi selle kõrvale midagi muud tahta. Nüüd on vanemate kord näidata oma järjekindlust – kui laps keeldub uuest toidust esimesel korral, tuleb järjekindlalt jätakat selle pakkumist, vajadusel kümme või enam korda. Laps harjub maitsega ja mõne aja möödudes asub juba isukalt uue toidu kallale.

Millisest lisatoidust alustada?

Kõige paremini sobivad alustamiseks kodumaal kasvavad köögiviljad (kartul, kõrvits, porgand, aga ka lillkapsas, brokkoli, kaalikas), seejärel puuviljad ja marjad (peale seda, kui köögivili on saanud lapse toidu igapäevaseks osaks). Esimeste teraviljadena sobivad riis, tatar, hirss, mais ja kaer. Järgmistena lisanduvad rukis, oder ja nisu

Lapse harjutamisel tahke toiduga tuleb anda esimesed toidud püreena. Püree valmistamiseks tuleb köögivili koorida, tükeldada väikesteks tükkideks ning keeta väheses vees pehmeks. Vitamiinid säilivad veelgi paremini, kui toitu keetmise asemel aurutada. Pehmeks keedetud/aurutatud köögivili kurnatakse ja püreestatakse kas blenderi abil või lusikaga läbi sõela surudes. Lõpuks lisatakse paraja paksusega püree saamiseks lapsele juba tuttavat rinnapiima ja piimasegu. Soovitus: külmutage suvel ja sügisel talveks värsket köögi-ja puuvilja.

Abivahend toidukordade sättimisel:

Põhitoidu ja lisatoidu kogused ja korrad 1. eluaastal: (kohandatud ELS 2012 soovitustest)

Millised toidud imikule ei sobi?

Imiku toit on soola ja suhkruta. Sel viisil tajub laps ehedat toidu maitset. Soola ja suhkru vältimine aitab kaasa parimale tervisele hilisemas elus. Imikuea botulismi võimaliku riski tõttu ei tohi lapsele enne aastaseks saamist anda mett. Kuni 4-aastani ei soovitata tarvitada fenkolit sisaldavaid tooteid (gaaside leevendamise ja seedimist soodustavad teed). Riisijoogid ja galetid (riisileivakesed) ei sobi imikule nende anorgaanilise arseeni sisalduse tõttu. Samal põhjusel ei soovitata kasutada liiga sageli ka teralist riisi.

Imikule ei sobi äärmuslikud toitmise variandid erinevatest dieetidest, näiteks taimetoit. Laps, kes siiski on ainult taimetoidul, peab saama päevas vähemalt pool liitrit rinnapiima või rauaga rikastatud piimasegu.

Kuni 2-aastaseks saamiseni ei tohiks piirata lapse menüüs rasvu, sest just nendest saab ta oma peamise energia. Sellises vanuses lapsele ei ole hea pakkuda ka soolatud ja tugevasti praetud, grillitud , suitsutatud, toorest ja termiliselt vähe töödeldud liha, kala, linnuliha, maksa ja muna; madala rasvasisaldusega ja rasvuvabu dieettoitusid.

Toiduvalikusse ei sobi ka kunstlikke lisaaineid sisaldavad toidud, kommid ja maiustused, tee, kohv, karastus-, mahlajoogid, energiajoogid, gaseeritud joogid.

Toitumissoovitused väikelastele vanuses 1–3 aastat

On oluline, et lapsed õpiksid juba varakult tervislikult ja mitmekülgselt sööma, kuna hiljem on harjumusi raske muuta. Väikelaste toidutarve oleneb eri teguritest, näiteks lapse vanus, sugu, ainevahetuse omapära ja liikumine.
1–2aastased lapsed vajavad toiduenergiat 80 kcal/kg kohta päevas, poisid keskmiselt 930 kcal ja tüdrukud 880 kcal päevas.
2–3aastaste laste energiavajadus on 960–1220 kcal päevas. Väikelapse kõht on viis korda väiksem kui täiskasvanu oma, aga mitme toitaine vajadus on tal hulga suurem. Näiteks vajab väikelaps täiskasvanuga võrreldes:

5,5 korda rohkem rauda,
4 korda rohkem kaltsiumi,
3 korda rohkem kasulikke rasvhappeid,
7 korda rohkem D-vitamiini.
Lapse menüü koostamisel tuleb teha valikuid nii ühe toiduainerühma piires kui ka mitme toiduainerühma vahel. Toidud on jagatud kuude rühma, tuginedes Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele (2015).

Lastel on vaja sageli süüa, kuna nende toiduportsjonid on väikesed. Tavaliselt läheb lapsel kõht tühjaks iga 3–4 tunni tagant. Seega peaks laps lisaks kolme põhitoidukorra söögile (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) saama ka kaks vahepala. Lapsele vahepalade valimisel on vaja silmas pidada, et need oleksid mitmekülgsed ja toitvad. Vältida tuleks maiustamist ja eelistada võiks võimalikult vähe töödeldud toite. Lisaks peab jälgima, et energia kulutamine ja söömine oleksid tasakaalus. Vahepalana võib lapsele pakkuda näiteks värskeid tükeldatud köögivilju, puuvilju või marju. Sobivad on ka maitsestamata jogurt ja
kohupiim, millele saab soovi korral ise lisada mett või marju.

Uute toitudega harjumine võtab aega ja vanemad saavad olla eeskujuks ajal, mil laps katsetab uute maitsetega. Uute toiduainete söömist tuleks lapsele õpetada ühekaupa, tutvustades nii nende
välimust, lõhna kui ka tekstuuri. Mõni laps kohaneb uute maitsetega kiiremini, teine aeglasemalt. Laps harjub uue toiduga rutem, kui näeb ka teisi pereliikmeid sedasama söömas. Kui lasta lapsel
ainult ise valida, eelistab ta juba tuttavaid maitseid ja nii võib toit muutuda ühekülgseks. Lapsevanema roll on tutvustada lapsele mitmekesiseid valikuid.

• Kaasa laps toidu valmistamisse.
• Anna lapsele positiivset tagasisidet ja julgusta teda.
• Sööge perega ühiselt söögilaua taga ilma segavate teguriteta, näiteks teler.
• Ka vahepalade söömiseks tuleks planeerida aega.
• Ära kasuta toidukordi lapse karistamiseks ega premeerimiseks.

Kasutatud allikad:

“Kuidas toita tervet imikut” Nutri Medical OÜ

“Imiku ja väikelapse toitmine. Nõuanded lapsevanematele”. Autorid: Ülle Einberg, Katrin Köbas, Triin Pohlak, Reet Raukas, Oivi Uibo, Tiia Voor. Saadaval SIIN

FUNKTSIONAALSED KÕHUSÜMPTOMID: kõhuvalu, kõhupuhitus ja sooletalitluse häired (kõhulahtisus või kõhukinnisus või nende vahelduv esinemine). Soole ärritussündroomile on samuti iseloomulik kõhuvalu tüübi, asukoha ja avaldumise aja varieeruvus. Valu võib sarnaneda kõhukrampidega, olla terav või tuim, olla seotud kõhupuhitusega. Roojamine leevendab sageli alakõhuvalu, kuid tavaline on ka mittetäielik roojamine või limaeritus pärasoolest.

Kõhupuhitus süveneb tüüpiliselt päeva jooksul. Sümptomid on kauakestvad või korduvad. Lisaks esineb sageli ka ülakõhuvalu, iiveldust, röhatusi ja kõrvetisi.

Üks kõhuvalu põhjuseid on seedetrakti ja aju vahelise närvivõtgustiku (soole-aju telje) neurotransmitterite ja hormoonide funktsioonihäire. Teisteks põhjusteks on soole suurenenud tundlikkus, põletikujärgsed seisundid ja soole mikrofloora muutused. Äge kõhulahtisus võib viia soole ärritussündroomi sümptomite tekkeni.

Kõhuvalu võivad vallandada teatud toidu koostisosad (näiteks laktoos või fruktoos), tavaline söömine või stress.

KUIDAS RAVIDA?

Ravi on suunatud kõhuvalu ja sooletalitluse häirete leevendamisele. Funktsionaalsed kõhusümptomid on kauakestvad, mille tõttu on vajalik muuta eluviisi. Kergete ja mõõdukate sümptomite korral, mis on kestnud muutumatuna pikema aja jooksul, ei pea ilmtingimata arsti poole pöörduma.

1. DIEET. Rasvane ja vürtsikas toit, alkohol ja kofeiini sisaldavad joogid võivad tüüpiliselt põhjustada kõhuvalu, mille tõttu peaks neid võimalusel vältima. Regulaarsed toidukorrad söömine ilma kiirustamata ja hoolikas toidu närimine võivad aidata kõhuvalu leevendada. Kui kõhuvalu põhjustavad piimatooted, siis on soovitatav kasutada vähendatud laktoosisisaldusega toiduaineid. Ka ülemäärane kiudainerikka toidu tarbimine, võib põhjustada kõhuvalu. Kõhupuhitusega inimesed võivad kasu saada nn FODMAP dieedist. SOOVITATAVAD TOIDUD: kaer, riis, spelta, hirss, kinoa; laktoosivabad piimatooted; liha, kala, munad; kurk, tomat, salat, porgand; kartul, mais; tsitrusviljad, banaanid, marjad, viinamarjad; tofu, pähklid (v.a. india ja pistaatsiapähklid). TOIDUD, MIDA VÄLTIDA: rukis, oder, nisu, kliid, sojagraanulid; ksülitool, sorbitool (närimiskumm, pastillid), maltitool, mesi, fruktoos; õunad, pirnid, virsikud, kuivatatud mustad ploomid ja teised luuviljalised puuviljad, mango, rosinad ja muud kuivatatud puuviljad; jogurt, millele on lisatud kiudained; kofeiini sisaldavad joogid või karboniseeritud karastusjoogid; seened, kaunviljad, sibul, kapsas.
2. LIIKUMINE. Mõõdukas liikumine aitab leevendada kõhukinnisust ja kõhupuhitust. Võib alustada vaid pooletunnisest jalutuskäigust päevas ning suurendada järk-järgult kehalist koormust. Kasulikud on ka jooga ja lõõgastumisharjutused.
3. RAVIMPREPARAADID. Psüllium – lahustuv kiudaine, mida võib kasutada toiduga saadavate lahustumatute kiudainete asendamiseks. Kiudainepreparaadi võtmist on soovitatav alustada väikeste annustega, suurendades järk-järgult annust. Psüllium võib leevendada nii kõhukinnisust kui ka kõhulahtisust. Sümptomite vähenemisel mõnenädalase ravi jooksul, on soovitatav psülliumi vütmist jätkata. Makrogool – kõhukinnisuse raviks. Kui psüllium ei leevenda kõhukinnisust, soovitatakse raviskeemi lisada makrogool (polüetüleenglükool). Vältida tuleks laktuloosi ja teisi sooletegevust stimuleerivate ravimite võtmist, sest nende toimel süveneb kõhukinnisuse ravi ajal kõhuvalu. Kõhulahtisuse medikamentoosne ravi: Loperamiid kasutatakse nii ägeda kui kroonilise kõhulahtisuse korral. Ratsekadotriili võib samuti kasutada kõhulahtisuse sümptomaatiliseks raviks. Palaviku ja muu sümptomaatika kaasumisel, samuti kõhulahtisuse püsimisel >1 kuu, on vajalik nõu pidada arstiga. Probiootikumid: elusmikroobe sisaldavad preparaadid, mis aitavad leevendada kõhuvalu ja kõhupuhitust. Üks enim uuritud probiootikumide tüvesid on Bifidobacterium infantis 35624, millel on tõestatud soole ärritussündroomi sümptomeid leevendav toime. Saccharomyces cerevisiae ja Lactobacillus GG aitavad leevendada funktsionaalset kõhuvalu. Piparmündiõli: Funktsionaalset kõhuvalu aitab leevendada piparmündiüli võtmine kapslite kujul. Kapsleid võetakse 3 korda päevas 1 tund enne sööki 2-3 kuu jooksul. Piparmündiõli sobib kõige paremini kõhukrampide ja tenesmide (valuliku roojapakitsuse) vältimiseks.
4. Millal on vajalik arstiabi. Kui sümptomeid ei leevenda ise kasutatav ravi või need muudavad igapäevaelu raskeks, pöörduge arsti poole. Kindlasti on soovitatav artsile pöörduda kui teil esineb tahtmatu kaalulangus, veri väljaheites, sümptomitest tingitud ärkamine, kõhuvalu koos palavikuga või kui teil on perekonnas esinenud jäme- või pärasoolevähki, põletikulist soolehaigust või tsöliaakiat. Arsti poole peaks pöörduma ka siis, kui olete >50 aasta vanune ja sümptomid on tekkinud hiljuti.

Täpsem info ja juhised soole ärritussündroomiga inimestele leiab SIIT

Suitsetamise, ülekaalu ja kõrge vererõhu kõrval on just vererasvade suur kontsentratsioon üks olulisemaid südame- ja ajuveresoonkonna haiguste riskitegureid. Vererasvade suurenenud sisaldus ei põhjusta kohe haigussümptomeid, mistõttu ei ole paljud inimesed üldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel või juhuleiuna arstliku kontrolli käigus.

Üldkolesterooli, LDL (nn “halva”)-kolesterooli ja triglütseriidide suurenenud kontsentratsioon ning HDL (“hea”)-kolesterooli liiga väike kontsentratsioon veres põhjustavad veresoontes lubinaastude teket. See tähendab, et veresoonte valendiku ahenemisel pääseb kudedesse vajalikust vähem verd ja verevarustus saab häiritud. Kuna veri on hapniku kandja, siis kujuneb elutähtsates organites välja hapnikuvaegus. Verevoolu lakkamisel tekivad pöördumatud muutused – südamelihase- või ajuinfarkt.

Kui teate enda vererasvade väärtusi, võite toitumist ja elustiili muutes oluliselt vähendada südame- ja ajuveresoonkonna haigustesse haigestumise riski.

Millised on terve inimese vererasvade väärtused?

• Üldkolesterool (UK) < 5,0 mmol/I
• LDL-kolesterool < 3,0 mmol/I
• HDL-kolesterool > 1,0 mmol/I
• Triglütseriidid (TG) < 1,7 mmol/I

Kui Teil on juba tekkinud tõsiseid probleeme ateroskleroosiga (Teil on diagnoositud infarkt või suhkruhaigus, tehtud pärgarterite laiendamine või operatsioon), siis on Teil vaja saavutada veelgi madalam kolesteroolitase: üldkolesterool < 4,5 mmol/l, LDL-kolesterool < 1,4 mmol/l.

Haiguste ennetamisel on üks olulisemaid samme tervisliku eluviisi järgimine – suitsetamisest loobumine, südametervislik toitumine, füüsiline aktiivsus ja ülekaalu vähendamine. Kõik see võimaldab normaliseerida vererasvade hulka. Siiski võib düslipideemia põhjuseks olla ka pärilik soodumus või haigus (nt kilpnäärme alatalitlus, maksa- või neeruhaigused). Sel juhul määrab arst Teile vajaliku ravi ning järgida tuleb nii raviskeemi kui ka järgnevaid toidusoovitusi.

• Vähendage küllastunud rasva (loomset päritolu, tahke rasv), transhapete (margariinid), kolesterooli ja üldise rasva sisaldust toidus.
• Sööge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid ning monoküllastatud rasvhappeid (taimeõlid, seemned, mandlid). Kiudaineterikas toit aitab kaasa soolemotoorikale ja kolesterooli eritamisele organismist.

• Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistage keetmist, grillimist või hautamist.
• Vähendage soola sisaldust toidus.
• Toituge regulaarselt vähemalt kolm korda päevas.
• Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja kolesteroolisisaldust.

Südame tervise seisukohast on vastupidavusharjutused tähtsamad kui jõuharjutused. Kehalise koormuse puhul on oluline mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus – käimine, ujumine, suusatamine, jooksmine, sõudmine, aeroobika, tantsimine, jalgrattasõit, kepikõnd jms. Soovitatav treeningukoormus on iga päev vähemalt 30 minutit või 2-3 korda nädalas 1 tund korraga.

Sobiva koormuse saate ise valida, arvestades maksimaalset lubatud pulsisagedust, mis sõItub Teie vanusest.

• Maksimaalne pulsisagedus = 220 – Teie vanus (aastates) ± 15 lööki

Südamele on kasulik, kui liigute või spordite kogu treeningu vältel mõõduka intensiivsusega, nii et Teie pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest.

• Näiteks 50-aastasel inimesel on maksimaalne pulsisagedus:
  • 220 – 50 = 170 (± 15) lööki minutis
• Liikumiseks soovitatav pulsisagedus on 60% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest:
  • 170 x 60: 100 = 102 (± 15) lööki minutis

Treeningu Iõppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma 10 minuti jooksul.

Allikas: ITK Patsiendi infomaterjalid

Tartu pakub 2022. aasta lõpuni tartlastele täiendavat psühholoogilist ja psühhosotsiaalset abi. Linna esitatud projekt „Vaimse tervise teenuse toetus kohalikule omavalitsusele aastal 2022“ sai sotsiaalministeeriumist rahastuse.

Abilinnapea Mihkel Leesi sõnul on praegusel pingelisel ajal kasvanud järsult nõudlus vaimset tervist toetavate teenuste järele. „Projekti raames pakume tartlastele pereteraapia- ja hingehoiuteenust ning psühhosotsiaalset heaolu toetavat nõustamist. Teenused on avatud nii lastele kui täiskasvanutele, kes tunnevad, et vajavad psühholoogilist tuge ja toetust igapäevaelus toimetulekuks,“ täpsustas Lees.

Teenusele saab registreeruda otse teenusepakkujaga ühendust võttes, suunamiskirja selleks vaja ei ole. Tartu linna sissekirjutusega inimesele on teenus kuni viis korda tasuta, erandjuhtudel ja teenuseosutaja poolt põhjendatult võimaldatakse kokkuleppel Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnaga rohkem arv tasuta kordi. Teenust pakutakse seni, kuni projekti vahendeid jätkub.

Teenuseid pakuvad psühholoogid, pereterapeudid ja hingehoidjad MTÜst Eesti Pereteraapia Keskus, Tartu Hariduse Tugiteenuste Keskusest, Tartu Teoloogia Akadeemiast ja OÜst Pereakadeemia. Teenuste kirjeldused ja kontaktid leiab linna kodulehelt
 
Vaimse tervise teenuste toetuseks saab Tartu linn projekti toel juurde 72 727 eurot.

Lisainfo: sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja asetäitja Kairi Avastu, tel 502 1860  

2021-2022. a gripihooaeg (oktoober-mai):

• grippi haigestus 15 272 inimest
• haiglaravi vajas 385 inimest
• gripi tüsistustesse suri 10 inimest
• gripi raviks kulus ligi 1,6 miljonit eurot

Allikas: Haigekassa raviarved, TAI andmebaas

Tartu Ülikooli teadlaste hinnangul on grippi haigestumisel suurim risk tüsistuste tekkeks väikelastel, eakatel, rasedatel ja kroonilisi haigusi põdevatel inimestel. Viimase kümne aasta jooksul on grippi surnud üle 300 inimese, nende seas oli mitu rasedat, aga ka kaheksa last, kellel kõigil olid rasked kaasuvad haigused.

Just seepärast lisatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjon soovitusel riiklikku immuniseerimiskavasse gripivastase vaktsineerimise sihtrühma rasedad, kuni 7-aastased lapsed ja gripi riskirühma kuuluvad alaealised. Gripi riskirühma loetakse alaealised, kellel on terviseseisundi tõttu suurem risk raskelt haigestuda – lapsed ja noorukid, kellel on südameveresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus. Tasuta gripivaktsiini saavad ka riskirühma kuuluvad sõjapõgenikud. Gripi vastu vaktsineerimise sihtrühma laiendamiseks vajalik immuniseerimiskava muudatus on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul oli väga vajalik, et ka vanemaealistele mõeldud gripivaktsiini sihtrühma laiendati. „Seni on Eesti vanemaealiste inimeste gripivastase vaktsineerimise hõlmatus olnud üks Euroopa Liidu väiksemaid. Kui mullu sai tasuta vaktsiini alates 65. eluaastast, siis sellest aastast on gripivaktsiin kättesaadav kõigile üle 60-aastastele eakatele. Loodame, et riskirühma laiendamise ja tasuta gripivaktsiini abil näitab suremus gripi tüsistusesse langustrendi,“ tõdes Sadikova.

Tasuta gripivaktsiin on jätkuvalt tagatud kõigile ööpäevaringsel üldhooldusteenusel, ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel ja kogukonnas elamise teenusel olevatele elanikele.  „Hooldekodudes või erihoolekandeteenusel on palju riskirühma kuuluvaid vanemaealisi, kroonilisi haigeid või erivajadustega inimesi, kes on gripile haavatavamad ja põevad haigust raskemalt,“ põhjendab Sadikova, mistõttu on riik eelkõige neile tasuta vaktsineerimise võimalust juba aastaid pakkunud.

Gripi vastu vaktsineerimise eest tasub Eesti Haigekassa, kes on sellel aastal hankinud 131 000 doosi vaktsiini. Haigekassa esmatasandi teenuste juhi Külli Friedemann sõnul lähevad vaktsiinid haigekassale maksma 911 000 eurot.

Rapla perearsti Argo Lätt sõnul arvatakse sageli, et hooajaline nohu ja köha ongi gripp ning selle üleelamine vaktsiinita on lihtne. „Gripi vastu vaktsineerimine on oluline, kuna gripp on väga raskelt kulgev haigus. Gripile on omane kõrge palavik, tugev nõrkus, jõuetus, lihase-liigesevalud ja kuiv ning kinnine köha“ rääkis arst. Perearst tuletab meelde, et gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi, milleks on talve teine pool. Seega on mõistlik gripivaktsiin ära teha oktoobri või novembri jooksul. Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Gripi vastu saavad end tasuta vaktsineerida gripi riskirühma kuuluvad inimesed alates oktoobri keskpaigast. „Haigekassa poolt hangitud gripivaktsiin ei ole veel Eestisse jõudnud, vaktsiini eeldatav tarneaeg tootja poolt on oktoobri esimesel nädalal, seejärel saab hakata riskirühma tasuta vaktsineerima,“ põhjendab Friedemann.

Tasuta gripi vastu vaktsineerimist viib läbi perearst või pereõde. Samuti saavad riskirühma kuuluvad inimesed end tasuta vaktsineerida mitmetes apteekides üle Eesti.  Hoolekandeasutuses viib vaktsineerimist läbi  sealne õendusteenuse osutaja. Vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.

1. Üheks oluliseks faktoriks on mitmekesine toitumine. Järgi vahemere dieeti – rohkelt juur- ja puuvilju ning regulaarselt peotäis pähkleid (pähklid võivad vähendada koroonaviiruse poolt põhjustatud hüpertsütokineemia ohtu).
2. Joo päevas vähemalt 2 liitrit vett.
3. Hea uni on paljude organismi protsesside eduka toimimise aluseks. Maga ööpäevas vähemalt 7 tundi! Pööra tähelepanu ka unehügieenile: mine voodisse vaid magamiseks, ära veeda enne uinumist aega nutitelefonis surfates ning leia omale sobiv magamistoa temperatuur.
4. Veeda korrapäraselt aega looduses, aga tee seda turvaliselt. Spordi regulaarselt, aga ära korna end liiiast.
5. Kui oled ülekaaluline, siis proovi oma kaalu langetada, kuid tee seda üksnes tervisliku toitumise ja füüsilise aktiivsuse abil.
6. Pikaajalist stressi võib lihtsustatult võrrelda põletikulise protsessiga – see kurnab ning seetõttu ei pruugi organism enam vajalike toimingutega piisavalt hästi hakkama saada. Kui tunned, et kõike on liiga palju, tuleks võtta puhkust.
7. Hoia soovitatud D-vitamiini taset (Ida-Euroopas on perioodil oktoobrist – märtsini soovitatud D-viamiini juurde võtta 3000 TÜ/päevas). Teadusuuringud näitavad, et see võib võimalikul koroonaviirusesse nakatmisel vähendada raske haiguse kulgu.
8. Kui sa ei toitu nii mitmekesiselt, kui soovitatakse, võta iga päev multivitamiine, lisades sellele iga päev ka 1000 mg C-vitamiini ning 200 mg magneesiumi.
9. Järgi kõiki koroonaviiruse tõrjega seotud soovitatavaid hügieeni- ja käitumisreegleid, sest isegi kui sinu immuunsüsteem on korras, on need haiguse ennetamiseks kõige tõhusamad viisid.