Alates 27.12.20 on Eestis alustatud COVID-19 vastase vaktsineerimisega ning käesolevaks ajahetkeks on vaktsineeritud juba üle 10 000 meditsiinitöötaja. Vaktsineerimisi on tehtud kokku sajas tervishoiu- ja hoolekandeasutuses üle Eesti.

Üsna varsti saame alustada riskigrupis olevate isikute vaktsineerimist pereastikeskuses.

Meie tervisesüsteem on vaktsineerimiseks põhjalikult valmistunud, tervishoiutöötajad on läbinud vajalikud täiendkoolitused ning sellega igapäevase ravitöö kõrvalt edukalt alustanud. COVID-19 vaktsineerimine on kulgenud suuremate tõrgeteta ja laieneb järk-järgult tervishoiu- ja hoolekandeasutustesse üle Eesti.

Esmaspäeval, 11. jaanuaril jõuab praeguse info kohaselt Eestisse järgmine Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini tarne (9750 doosi) ja kolmapäeval, 13. jaanuaril ka COVID-19 Vaccine Moderna vaktsiini esmane tarne (1200 doosi). Mõlemad vaktsiinid on sarnase toimega, põhinedes viiruse mRNA-l.

Kuna Eestisse jõudvad vaktsiinikogused on esialgu piiratud, siis on koostöös riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoniga juba suvel määratletud riskirühmad, kellele tuleb võimaldada vaktsineerimist esmajärjekorras:

• tervishoiuasutuste töötajad, kuna COVID-19 haigetega kokkupuute tõttu on neil suurem risk nakatuda ning vaktsineerimine aitab tagada tervishoiusüsteemi toimepidevuse;
• hoolekandeasutuste töötajad ja elanikud;
• 70-aastased ja vanemad inimesed ning teatud krooniliste haigustega inimesed, kelle puhul võib COVID-19 haiguse kulg olla raskem;
• elutähtsate teenuste osutajad ja teised eesliini töötajad;
• niipea kui Eestisse jõuab piisav kogus vaktsiini, võimaldatakse vaktsineerimist kogu Eesti elanikkonnale.

Mida me teame Eesti turul oleva vaktsiini kohta antud hetkel… ?Vaktsiin on piisavalt hästi kontrollitud, efektiivne ja OHUTU! Maailmas on tänase seisuga vaktsineeritud juba ligi 20 miljonit inimest. Oluline on teada, et igasuguse vaktsiini manustamisega võivad kaasuda teatud kõrvaltoimed. Kõige sagedamini esineb süstekoha valulikkust (ligi 80% inimestest), võib kaasuta üldine väsimus, lihas-liigesvalusid, pooltel esineb ka peavalu, umbes 10%-l võib tekkida ka palavik. Tegu on normaalsete reaktsioonidega, mis peegeldavad seda, et teie keha immunsüsteem “töötab välja” kaitset viiruse vastu. Enesetunde parandamiseks võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni.

Väga harvadel juhtudel (7 miljoni vaktsineeritu kohta üheksal inimesel), ning seda tavaliselt eelnevalt allergilistel inimestel, tekkis äge allergiline reaktsioon koheselt peale vaktsiini manustamist. Kuna käesolevat manustatakse vaktsiini range kontrolli ja meditsiinipersonali jälgimise all (vähemalt 15 minutit peale süstimist), siis on võimalik allergilise reaktsiooni tekkel osutada patsiendile kiiresti vajalikku ravi: anafülaksia on hästi ravitav adrenaliiniga, mis on igas perearstikeskuses käepärast olemas.

Vaktsiinis sisalduv mRNA ei ole võimeline sisenema inimese DNA-sse ning muutma meie geneetilist informatsiooni. mRNA on meie keha immuunsüsteemi jaoks lihtsalt üks väike “retsept”, mille järgi valmistatakse ette COVID-19 viirusega võitlevaid antikehi.

Vaktsiin ei mõjuta ka mingil määral inimese viljakust.

On näidatud, et peale vaktsineerimist tekib inimkehas oluliselt rohkem viiruse vastaseid antikehi, kui seda COVID-19 läbipõdenutel ning vaktsiin kaitseb COVID-19 haigestumise vastu 95%-l juhtudest. Tekkiva kaitse tugevus on sama olenemata patsientide vanusest. Loomulikut, võib ka vaktsineeritud inimene COVID-19-sse haigestuda, kuid uuringud on näidanud, et sellisel juhul kulgeb haigus kergemalt ning ilma haiglaravi vajavate tüsistusteta.

2021. aastal on COVID-19 vastane vaktsineerimine Eestis tasuta!

Peale 2. vaktsiiniannuse manustamist tekib inimkehas piisav kaitse COVID-19 vastu. Kas siis ei pea enam maski kandma?

Kuigi vaktsineerimine tagab küllalt hea viirusevastase kaitse, peab siiski maski edasi kandma, kuna 100%-list kaitset meil siiski ei ole. Miks siis üldse vaktsineerida? Indiviidi tasandil on see hea, sest kui te järgmine kord peaksite kokku puutuma COVID-19 positiivse inimesega, siis ei pea te isolatsiooni jääma (kui haigusnähtusid ei ole). Haigusnähtude tekkel, tuleb siiski jääda koju ja võimalusel minna testima. Vaktsineerimine ei mõjuta mingil määral COVID-19 testi vastust!

Kui vaktsineerituid/haiguse läbi põdenuid saab elanikkonnas olema üle 80%, siis on lootust saavutada nn karjaimmuunsus, mis lõpetab viiruse leviku —> see tähendab lõpp pandeemiale ja tagasinaasmine normaalse elu juurde!

Ainuke asi mida me hetkel Eesti turul olevate vaktsiinide kohta ei tea, on see, kaua kestab vaktsineerimisel saadud kaitse. Neid uuringuid teostatakse jooksvalt ning kui selgub, et kaitse nõrgeneb ajas palju, siis ilmselt tulevad uued soovitused: revaktsineerimine korduvate vaktsiiniannustega, uue vaktsiini väljatöötamine vm..

Kindel ja selge on see, et vaktsiini kõrvaltoimed ei ole nii ohtlikud kui salakavala COVID-19 viiruse poolt põhjustatud haigus ise. Vaktsineerigem – sellega sillutame teed pandeemia lõpule.