{"id":1075,"date":"2019-09-26T11:35:10","date_gmt":"2019-09-26T11:35:10","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=1075"},"modified":"2019-09-26T11:36:23","modified_gmt":"2019-09-26T11:36:23","slug":"reisija-meelespea","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/reisija-meelespea\/","title":{"rendered":"Reisija meelespea!"},"content":{"rendered":"\n

Viimastel aastatel on \u00fcha rohkem kasvanud ja populaarsust kogunud inimeste reisimine: olgu selleks t\u00f6\u00f6alased reisid v\u00f5i puhkus kas nn soojal maal v\u00f5i miks mitte ka n\u00e4iteks Alpides. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel (UNWTO) toimub \u00fcle maailma aastas ligikaudu 1184 miljonit v\u00e4lisreisi; eestlased sooritavad ligi 3,6 miljonit v\u00e4lisreisi aastas.<\/p>\n\n\n\n

Nii suuremastaabiline rahvaste pidev liikumine t\u00f5statab tahest-tahtmata k\u00fcsimuse haiguste leviku osas.<\/p>\n\n\n\n

Mida peaks iga v\u00e4lisreisile mineja meeles pidama enne reisile minekut?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

  1. Esikohale paneks kindlasti tegurid, mida inimene saab reisil olles ise teadlikult j\u00e4lgida<\/strong>: looma- ja putukahammustuste v\u00e4ltimine<\/span>, kasutades kaitseriideid, nahaspreisid jm (v\u00e4heneb v\u00f5imalus haigestuda malaariasse, Dengue palavikku, Chikungunya, Zika, lei\u0161maaniasse jm); tarvitada ainult ohutut joogivett ja toiduaineid<\/span> ning j\u00e4rgida isikliku h\u00fcgieeni n\u00f5udeid (sh pesta k\u00e4si); verega ja seksuaalsel teel levivate haiguste v\u00e4ltimine; korraliku reisikindlustuse<\/span> omamine; reisiapteek.<\/li>
  2. Nakkushaiguste v\u00e4ltimiseks<\/strong> on soovitatav reisijatel\u00a0p\u00f6\u00f6rduda v\u00e4hemalt 4 n\u00e4dalat enne reisi<\/strong> algust oma perearsti poole v\u00f5i reisimeditsiini kabinetti tervisekontrolliks ja vajadusel ka vaktsineerimiseks. <\/li>
  3. Rutiinne vaktsineerimine<\/strong> teatud haigustekitajate vastu on n\u00e4idustatud tervetele inimestele, olenemata reisi sihtkohast ning kestusest, teatud perioodi m\u00f6\u00f6dumisel, v\u00e4hendamaks v\u00f5imalikku haigestumist. Siia alla kuulub n\u00e4iteks t\u00e4iskasvanute vaktsineerimine iga 10 aasta tagant difteeria ning teetanuse (l\u00e4kak\u00f6ha) vastase vaktsiiniga, poliom\u00fceliidi, aga kindlasti ka leetrite-, mumpsi-, punetiste vastane vaktsineerimine. T\u00e4psema sellekohase info saab k\u00fcsida oma perearsti k\u00e4est.<\/li>
  4. Vaktsineerimine spetsiifiliste haigustekitajate vastu<\/strong> olenevalt reisi sihtpunktist<\/strong>, eesm\u00e4rgist<\/strong> ja reisi kestusest<\/strong>. Siinkohal on p\u00e4evakorral n\u00e4iteks A- ja B-hepatiidi, inimese papilloomviiruse – HPV (kui pole varem vaktsineeritud), gripi-, marutaudi, k\u00f5hut\u00fc\u00fcfuse, aga ka puukentsefaliidi vastane (re-)vaktsineerimine. Kollapalaviku aga ka meningokoki (raske ajukelmep\u00f5letiku tekitaja) vastane vaktsineerimine on teatud riikidesse sisenemisel kohustuslik. Kollapalaviku riskipiirkondade k\u00fclastamisel Aafrikas ja L\u00f5una-Ameerikas\u00a0peavad reisijad olema vaktsineeritud kollapalaviku vastu v\u00e4hemalt 10 p\u00e4eva enne reisi alustamist, mille kohta vormistatakse \u201eRahvusvaheline vaktsineerimise v\u00f5i prof\u00fclaktika t\u00f5end \/ International Certificate of Vaccination or Prophylaxis\u201d vastavalt IHR 2005 n\u00f5uetele. T\u00e4psemad juhised vaktsineerimise vajaduse osas riikide kaupa leiab j\u00e4rgnevalt lingilt: <\/span>https:\/\/www.vaktsineeri.ee\/reisivaktsineerimine-ja-profulaktika<\/strong><\/span><\/a> .<\/strong><\/li><\/ol>\n\n\n\n

    Tartu \u00dclikooli Kliinikumi Polikliiniku reisimeditsiini kabinet: <\/strong> Tartu, Puusepa 8 J-korpuses kabinet J1116. Eelregistreerimine tel 731 9100.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    Viimastel aastatel on \u00fcha rohkem kasvanud ja populaarsust kogunud inimeste reisimine: olgu selleks t\u00f6\u00f6alased reisid v\u00f5i puhkus kas nn soojal maal v\u00f5i miks mitte ka n\u00e4iteks Alpides. Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel (UNWTO) toimub \u00fcle maailma aastas ligikaudu 1184 miljonit v\u00e4lisreisi; eestlased sooritavad ligi 3,6 miljonit v\u00e4lisreisi aastas. Nii suuremastaabiline rahvaste pidev liikumine t\u00f5statab tahest-tahtmata k\u00fcsimuse haiguste […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1076,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1075","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1075","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1075"}],"version-history":[{"count":13,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1075\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1089,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1075\/revisions\/1089"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1076"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1075"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1075"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1075"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}