{"id":1157,"date":"2020-02-10T17:00:52","date_gmt":"2020-02-10T17:00:52","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=1157"},"modified":"2020-02-10T17:55:16","modified_gmt":"2020-02-10T17:55:16","slug":"mida-peaks-teadma-lapse-jalgadest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/mida-peaks-teadma-lapse-jalgadest\/","title":{"rendered":"Mida peaks teadma lapse jalgadest?"},"content":{"rendered":"\n<p>V\u00e4ga sageli esitavad lapsevanemad arstile k\u00fcsimuse selle kohta, milliseid jalan\u00f5usid oleks \u00f5igem oma lapsele osta. Millegip\u00e4rast on kusagilt tulnud arvamus, et n\u00f6 &#8220;igaks juhuks&#8221; v\u00f5iks ju lapsele osta ortopeedilise tallaga jalan\u00f5ud: &#8220;ortopeediline&#8221;, t\u00e4hendab ju kindlasti midagi head ja paremat lapsevanema silmis.  Kas see alati ikka nii on, p\u00fc\u00fcan lahti seletada k\u00e4esolevas artiklis.<\/p>\n\n\n\n<p>Selleks, et m\u00f5ista l\u00f5puni, kuidas valida lapsele \u00f5igeid jalan\u00f5usid, alustaksin lapse jala f\u00fcsioloogiliste arenguetappide kirjeldamisest.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndides on lapse jalatald \u00fcsna pehme ja \u00fcmarik ning vastav asjaolu on t\u00e4iesti f\u00fcsioloogiline ja normaalne n\u00e4htus, talla all paikneva rasvapadjakese t\u00f5ttu.  Kui laps hakkab oma esimesi samme tegema, siis ta v\u00e4ga sageli toetub jalalaba sisek\u00fclgedele, ning tema jalakesed tunduvad &#8220;t\u00f6tsakad&#8221; ja tallav\u00f5lve ei paista \u00fcldse olevat. Ka see on t\u00e4iesti normaalne n\u00e4htus selles vanuses.  Lapse tallav\u00f5lvid hakkavad kujunema alates 3 eluaastast kuni kasvuea l\u00f5puni. <\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks ei tohiks unustada, et kasvades, muutub ka lapse jalgade (p\u00f5lveliigeste) telg.  S\u00fcndides on lapsel nn &#8220;O&#8221;- jalad (meditsiiniliselt varus-p\u00f5lved), lapse kasvades l\u00e4hevad jalad p\u00f5lveliigestest sirgemaks ning 1,5-2 aastaselt on lapse jalgade telg praktiliselt sirge. Kuid kahjuks asi sellega ei piirdu ning lapse edasi kasvades vajuvad p\u00f5lved sissepoole: tekib nn &#8220;X&#8221;-jalgsus (valgus-p\u00f5lved). 3-4 aasta vanuselt hakkavad lapse p\u00f5lved taas sirgemaks muutuma ning saavutavad oma l\u00f5pliku kuju 7-8 eluaastaks.  K\u00f5ik need kujumuutused on t\u00e4iesti normaalsed (vaata joonist 1); oluline on vaid j\u00e4lgida, et protsess oleks s\u00fcmmeetriline. Ohum\u00e4rgiks peetakse ka kui teatud vanuseks ei ole tekkinud f\u00fcsioloogilist kuju muutust, n\u00e4iteks &#8220;O&#8221;- jalad j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima pikemaks ajaks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu-1024x683.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-1160\" width=\"492\" height=\"327\" srcset=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu-1024x683.png 1024w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu-300x200.png 300w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu-768x512.png 768w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu-1536x1024.png 1536w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu-885x590.png 885w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/Nimetu.png 1950w\" sizes=\"auto, (max-width: 492px) 100vw, 492px\" \/><figcaption>Joonis 1. Jalgade teljed.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<p>Kui laps hakkab tegema oma esimesi samme, siis on tema k\u00f5nnak taaruv, k\u00f5nnib tavaliselt harkisjalu p\u00f6iad p\u00f6\u00f6ratud v\u00e4ljapoole- just sellises asendis on k\u00f5ige mugavam hoida tasakaalu. Lapse kasvades ja k\u00f5nnimustri ning -oskuste viimistledes, p\u00f6\u00f6rduvad jalalabad sissepoole. Seda protsessi ei m\u00f5juta \u00fckski jalan\u00f5u, massaa\u017e jne.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Milliseid jalan\u00f5usid siis lapsele valida?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kuna lapse jalg teeb kasvuperioodis l\u00e4bi p\u00e4ris mitmed f\u00fcsioloogilised &#8220;metamorfoosid&#8221;, siis ka lapse jalan\u00f5udele on teatud oma n\u00f5uded. K\u00f5ige olulisem reegel on aga see, et jalan\u00f5u EI TOHIKS SEGADA JALALABA NORMAALSET ARENGUT! Selleks, et viimast asjaolu tagada peaksid jalan\u00f5ud vastama j\u00e4rgmistele kriteeriumitele: <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>Pehme ja painduv tald, nagu jalg ise, et v\u00f5imaldada jala loomulikku liikumist.<\/li><li>Kerge, et tagada liikumisvabadus<\/li><li>Jalatsi pealne peaks olema pehme ja hingavast materjalist (tekstiilist\/naturaalsest nahast).<\/li><li>Vabalt peab jalan\u00f5us saama liikuda ka h\u00fcppeliiges: ehk siis EI tugevdatud kannaga ortopeedilistele jalan\u00f5udele (viimaseid kasutatakse vaid teatud kaasas\u00fcndinud jalalaba deformatsioonide korral, mida diagnoosib ortopeed juba s\u00fcnnitusmajas).<\/li><li>\u00d5ige suurusega jalan\u00f5ude valik. Lapse jalg kasvab esimesel eluaastal keskmiselt 2 cm aastas, ehk umbes pool suurusnumbrit iga kahe kuuga. 2-3 aastaselt on see arv umber 1,5 cm, mis teeb pool suurusnumbrit kolme kuu kohta. Hiljem kasv aeglustub ning 13-15 aastaseks saamiseni lisandub 1 cm aastas.  Sellise kasvutempo juures on eriti oluline v\u00e4ikelaste puhul  kontrollida jalanumbrit mitu korda aastas.  &#8220;P\u00f6idlareegel&#8221; t\u00e4hendab, et varbaotsast peab kinganinani j\u00e4\u00e4ma kokku 1,5 cm vaba ruumi, mis v\u00f5imaldab  piisavalt sirutusruumi k\u00f5ndimisel (ligi 0,5 cm), kasvuruumi (ligi 0,8 cm); lisaks sellele kinganina ise h\u00f5lmab enda alla ligi 0,25 cm. <\/li><\/ul>\n\n\n\n<p><strong>Mis juhtub  kui laps kannab ebamugavaid\/ ebasobiva suurusega jalan\u00f5usid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4igad, niinimetatud toestavad v\u00f5i ortopeedilised jalatsid ei lase jalal vabalt liikuda ja pidurdavad lapse jalgade loomulikku arengut, seet\u00f5ttu tuleb niisuguseid jalatseid v\u00e4ltida. Samuti tuleb v\u00e4ltida jalatseid, millel on sisse tehtud nn anatoomiline, v\u00f5lvitoega tald. Ei tohi unustada, et tallav\u00f5lv hakkab arenema alles kolmandast eluaastast, ja kui liiga vara p\u00fc\u00fcda olematut toestada, siis on ainus tulemus see, et laps v\u00f5ib saada jalavalu ning k\u00f5ndides v\u00e4sivad ta jalad kiiresti. Sama efekt on ka liiga j\u00e4ikadel jalatsitel.   <\/p>\n\n\n\n<p>Kui lapse kingad on liiga v\u00e4ikesed v\u00f5i ei istu, kipuvad nende see olevad pehmed jalaluud v\u00f5tma kinga kuju, mis v\u00f5ib tulevikus tekitada palju erinevaid probleeme. Drastilisel juhul v\u00f5ib lapseeas vale suurusega kinga kandmine tekitada v\u00e4ga v\u00e4ljendunud jala deformatsiooni (joonis 2).  Alates 10. sajandist kuni 1911 aastani harrastati Hiinas nn jalgade m\u00e4hkimistehnikat ning nende pidevat hoidmist kasvuperioodis pisikestes jalan\u00f5udes.  V\u00e4ikest jalga naisel peeti iluideaaliks. Tulemuseks v\u00e4ljendunud jalgade deformatsioonid. <\/p>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-group\"><div class=\"wp-block-group__inner-container is-layout-flow wp-block-group-is-layout-flow\">\n<figure class=\"wp-block-gallery columns-2 is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\"><ul class=\"blocks-gallery-grid\"><li class=\"blocks-gallery-item\"><figure><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"461\" src=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g01_400_461.jpg\" alt=\"\" data-id=\"1164\" class=\"wp-image-1164\" srcset=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g01_400_461.jpg 400w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g01_400_461-260x300.jpg 260w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/figure><\/li><li class=\"blocks-gallery-item\"><figure><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"400\" height=\"477\" src=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g02_400_477.jpg\" alt=\"\" data-id=\"1165\" data-full-url=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g02_400_477.jpg\" data-link=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/?attachment_id=1165\" class=\"wp-image-1165\" srcset=\"https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g02_400_477.jpg 400w, https:\/\/mvperearstid.ee\/wp-content\/uploads\/2020\/02\/article-g02_400_477-252x300.jpg 252w\" sizes=\"auto, (max-width: 400px) 100vw, 400px\" \/><\/figure><\/li><\/ul><figcaption class=\"blocks-gallery-caption\">Joonis 2.  Jalalaba deformatsioon, mis tekkis vale suurusega kinga kandmisest.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n<p>K\u00e4esoleva artikli p\u00f5hiline s\u00f5num lapsevanematele on j\u00e4rgmine: \u00e4rge kippuge ise panema oma latsele diagnoose ning ennetavalt kasutama spetsjalan\u00f5usid. Kui teil j\u00e4\u00e4b kahtlus, et teie lapse f\u00fcsioloogiline areng ei vasta normidele, siis kindlasti v\u00f5tke \u00fchendust oma arstiga.<\/p>\n\n\n\n<p><em>Kasutatud kirjandus: dr. R. L\u00f5ivukene &#8220;Lapse areng&#8221; , meditsiinikirjastus Celsius Healthcare O\u00dc  <\/em><\/p>\n\n\n\n<p> <em>J Mao.&nbsp;Foot Binding: Beauty And Torture. The Internet Journal of Biological Anthropology. 2007 Volume 1 Number 2.  Artikkel saadaval:  <span style=\"text-decoration: underline;\"><a href=\"http:\/\/ispub.com\/IJBA\/1\/2\/7565\">http:\/\/ispub.com\/IJBA\/1\/2\/7565<\/a> <\/span><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>V\u00e4ga sageli esitavad lapsevanemad arstile k\u00fcsimuse selle kohta, milliseid jalan\u00f5usid oleks \u00f5igem oma lapsele osta. Millegip\u00e4rast on kusagilt tulnud arvamus, et n\u00f6 &#8220;igaks juhuks&#8221; v\u00f5iks ju lapsele osta ortopeedilise tallaga jalan\u00f5ud: &#8220;ortopeediline&#8221;, t\u00e4hendab ju kindlasti midagi head ja paremat lapsevanema silmis. Kas see alati ikka nii on, p\u00fc\u00fcan lahti seletada k\u00e4esolevas artiklis. Selleks, et m\u00f5ista [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1158,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1157","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1157","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1157"}],"version-history":[{"count":10,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1157\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1172,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1157\/revisions\/1172"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1158"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1157"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1157"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1157"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}