Mida me teame koroonaviiruste kohta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

COVID – 19 on koroonaviiruste sugukonda kuuluv viirus. Koroonaviirused p\u00f5hjustavad inimesel tavalisele k\u00fclmetusele sarnanevat haigust, kuid m\u00f5nikord ka t\u00f5sisemat infektsiooni tuntud kui MERS (Middle East Respiratory Syndrome) ja SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome ingl. k. t\u00f5lk. “rasket \u00e4gedat respiratoorset s\u00fcndroomi”, mis on eluohtlik seisund). <\/p>\n\n\n\n

Koronaviirus sai nimetuse t\u00e4nu elektronmikroskoobis n\u00e4htavatele pisikestele “kroone meenutavatele” j\u00e4tketele oma pinnal. Esimene koroonaviirus avastati aastal 1960 ning k\u00e4esolevaks ajaks on teada 7 erinevat koroonaviiruste t\u00fcve, mis on v\u00f5imelised tekitama haigust inimesel.<\/p>\n\n\n\n

COVID-19 (ametliku nimetusega SARS-CoV-2) on 2019 aasta l\u00f5pus avastatud uus koroonaviiruste t\u00fcvi, mille leviku \u00fcmber on maailmas vallandunud rahutus, kuna viiruse poolt tekitatud haiguse ja selle t\u00fcsistuste tagaj\u00e4rjel on surnud palju inimesi. Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas. Antud viiruse t\u00fcve vastu ei ole veel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud vaktsiini ning puudub spetsiifiline ravi.<\/p>\n\n\n\n

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu: nakatuda v\u00f5ib, kui haige inimene aevastab v\u00f5i nuuskab teise inimese l\u00e4heduses (2 m raadiuses), v\u00f5i ulatab teisele inimesele k\u00e4e (millega on eelnevalt nina p\u00fchkinud) ja teine inimene h\u00f5\u00f5rub oma nina v\u00f5i suud peale k\u00e4tlemist haigega. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 p\u00e4eva, keskeltl\u00e4bi 5 p\u00e4eva: see t\u00e4hendab, et haigus avaldub inimestel ligi 2 n\u00e4dala jooksul peale kokkupuudet haige inimesega.<\/p>\n\n\n\n

Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli veebruari l\u00f5pu seisuga t\u00e4ielikus karantiinis, on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt t\u00f5estatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Seega nakatunute % on 0,1.<\/p>\n\n\n\n

Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks n\u00e4dalat. Nakatumise seisukohalt v\u00e4ga soodne olukord. Nakatus 691 inimest (18,7%).<\/p>\n\n\n\n

Worldometer andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75097 inimest (26.02.2020).<\/p>\n\n\n\n

COVID – 19 haiguse s\u00fcmptomid<\/strong><\/p>\n\n\n\n

1. Palavik >38 kraadi<\/li>
2. K\u00f6ha<\/li>
3. Hingamisraskus<\/li><\/ol>\n\n\n\n

   OLULINE TEAVE COVID-19 KOHTA<\/strong><\/p>\n\n\n\n

   80.9% haigestunutest p\u00f5eb viirust kergel kujul<\/strong>: palavik, k\u00f6ha, mis taanduvad s\u00fcmptomaatilise ravi foonil (inhalatsioonid, rohke vedeliku tarvitamine, palaviku alandamine jm). Ravi sellisel puhul toimub kodus.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

   13.8% <\/strong>haigestunutest p\u00f5evad viirust raskemalt: k\u00f6haga kaasub ka hingamisraskus, kopsup\u00f5letik. <\/p>\n\n\n\n

   4,7%<\/strong>-l omandab haigus raske kulu: tekib hingamispuudulikkus, septiline \u0161okk ja multiorganpuudulikkus (mitme elut\u00e4htsa organi t\u00f6\u00f6 oluline h\u00e4irumine).<\/p>\n\n\n\n

   2-3%<\/strong> nakatunutest sureb haiguse t\u00fcsistuste tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n\n\n\n

   Kes on ohustatud?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

   Senine statistika ja uuringud on n\u00e4idanud, et COVID-19 nakkust p\u00f5evad raskemalt eakad, krooniliste haigustega inimesed.<\/p>\n\n\n\n

   Vanuse j\u00e4rgi risk surra viiruse t\u00fcsistustesse on j\u00e4rgmine:<\/p>\n\n\n\n

   • 0-9 aastaste hulgas pole surmajuhtumeid dokumenteeritud <\/li>
   • 10-39 aastastel 0,2%<\/li>
   • 40-49 aastastel 0,4%<\/li>
   • 50-59 aastastel 1,3%<\/li>
   • 60-69 aastastel 3,6%<\/li>
   • 70-79 aastastel 8.0 %<\/li>
   • >80 aastastel 14,8 %<\/li><\/ul>\n\n\n\n

     Riski t\u00f5stab kaasuv krooniline haigus:<\/p>\n\n\n\n

     • Kardiovaskulaarhaiguse olemasolu 10,5%<\/li>
     • Diabeet 7,3%<\/li>
     • Krooniline hingamisteede haigus 6,3%<\/li>
     • H\u00fcpertensioon 6,0%<\/li>
     • Pahaloomuline kasvaja 5,6 %<\/li><\/ul>\n\n\n\n

       Kuidas ennast kaitsta?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

       K\u00f5ige olulisem on korralik k\u00e4te h\u00fcgieen: peske k\u00e4si seebi ja sooja veega v\u00e4hemalt 15 sekundi jooksul. Peske k\u00e4si iga kord peale WC-k\u00fclastust, enne s\u00f6\u00f6ki, peale nina nuuskamist v\u00f5i aevastamist.<\/p>\n\n\n\n

       K\u00f6hides ja aevastades tuleb katta suu ja nina k\u00e4sivarrega, p\u00e4rast seda kohe pesta k\u00e4si. Kasutatud taskur\u00e4tt visata kohe pr\u00fcgikasti!<\/p>\n\n\n\n

       Haigestumisel (olgu selleks COVID-19 nakatumine v\u00f5i m\u00f5ni muu viirus), tuleb j\u00e4\u00e4da koju ja seda mitmel p\u00f5hjusel. Esiteks nii ei levi haigus teie koduuksest kaugemale ja teiseks kurnab haigena t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine organismi ning vastupanuv\u00f5ime haigustega v\u00f5itlemiseks langeb; haigus v\u00f5ib kulgeda kauem ja olla raskema kuluga. <\/p>\n\n\n\n

       Lae alla COVID -19 koduse ravi ja j\u00e4lgimise juhend SIIT<\/a><\/strong> <\/p>\n\n\n\n

       Haigestumise korral tuleb v\u00f5tta \u00fchendust oma perearstikeskusega v\u00f5i helistada 1220 \u2013 see on tasuta ja \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt t\u00f6\u00f6tav perearstide n\u00f5uandetelefon. <\/p>\n\n\n\n

       Perearstikeskusse tuleb kohale tulla vaid siis, kui perearstikeskuses on selleks juhised andnud. <\/p>\n\n\n\n

       Kiirabi kutsuda j\u00e4rgmistel juhtudel: <\/p>\n\n\n\n

       • Valu rinnus, \u00f5hupuudus, hingamisraskused<\/li>
       • Teadvuse h\u00e4ired, segasusseisund<\/li>
       • \u00c4\u00e4rmine j\u00f5uetus<\/li>
       • Kui teil on olnud teadaolevalt kokkupuude COVID-19 viirusesse haigestunud inimesega v\u00f5i resisite hiljuti Hiinas, P\u00f5hja-Itaalias, siis tuleks kiirabi kutsumisel H\u00e4irekeskuse t\u00f6\u00f6tajat sellest kindlasti informeerida. <\/li><\/ul>\n\n\n\n

         Kas tavaline mask kaitseb COVID-19 nakkuse eest? Haiguste Kontrolli ja T\u00f5rje Keskuse soovitusel peaksid tavalist maski kandma ainult haiged inimesed, v\u00e4ltimaks teiste inimeste nakatamist. Ei ole teaduslikke t\u00f5endeid, et maski kandmine terve inimese poolt, hoiaks \u00e4ra haigestumise.<\/p>\n\n\n\n

         <\/figure>\n\n\n\n

         <\/figure>\n\n\n\n

         Kasutatud allikad: worldodometers.info, Terviseamet, Eesti Perearstide Selts<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

         Mida me teame koroonaviiruste kohta? COVID – 19 on koroonaviiruste sugukonda kuuluv viirus. Koroonaviirused p\u00f5hjustavad inimesel tavalisele k\u00fclmetusele sarnanevat haigust, kuid m\u00f5nikord ka t\u00f5sisemat infektsiooni tuntud kui MERS (Middle East Respiratory Syndrome) ja SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome ingl. k. t\u00f5lk. “rasket \u00e4gedat respiratoorset s\u00fcndroomi”, mis on eluohtlik seisund). Koronaviirus sai nimetuse t\u00e4nu elektronmikroskoobis n\u00e4htavatele […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1187,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1186","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1186","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1186"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1186\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1211,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1186\/revisions\/1211"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1186"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1186"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1186"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}