{"id":1508,"date":"2022-10-21T13:47:09","date_gmt":"2022-10-21T13:47:09","guid":{"rendered":"https:\/\/mvperearstid.ee\/?p=1508"},"modified":"2022-11-20T09:41:47","modified_gmt":"2022-11-20T09:41:47","slug":"korge-kolesterool-mida-teha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/korge-kolesterool-mida-teha\/","title":{"rendered":"K\u00f5rge kolesterool- mida teha?"},"content":{"rendered":"\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Miks on vererasvade suur kontsentratsioon tervisele ohtlik?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suitsetamise, \u00fclekaalu ja k\u00f5rge verer\u00f5hu k\u00f5rval on just vererasvade suur kontsentratsioon \u00fcks olulisemaid s\u00fcdame- ja ajuveresoonkonna haiguste riskitegureid. Vererasvade suurenenud sisaldus ei p\u00f5hjusta kohe haiguss\u00fcmptomeid, mist\u00f5ttu ei ole paljud inimesed \u00fcldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel v\u00f5i juhuleiuna arstliku kontrolli k\u00e4igus.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcldkolesterooli, LDL (nn &#8220;halva&#8221;)-kolesterooli ja trigl\u00fctseriidide suurenenud kontsentratsioon ning HDL (&#8220;hea&#8221;)-kolesterooli liiga v\u00e4ike kontsentratsioon veres p\u00f5hjustavad veresoontes lubinaastude teket. See t\u00e4hendab, et veresoonte valendiku ahenemisel p\u00e4\u00e4seb kudedesse vajalikust v\u00e4hem verd ja verevarustus saab h\u00e4iritud. Kuna veri on hapniku kandja, siis kujuneb elut\u00e4htsates organites v\u00e4lja hapnikuvaegus. Verevoolu lakkamisel tekivad p\u00f6\u00f6rdumatud muutused&nbsp;<em>\u2013<\/em>&nbsp;s\u00fcdamelihase- v\u00f5i ajuinfarkt.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui teate enda vererasvade v\u00e4\u00e4rtusi, v\u00f5ite toitumist ja elustiili muutes oluliselt v\u00e4hendada s\u00fcdame- ja ajuveresoonkonna haigustesse haigestumise riski.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Millised on terve inimese vererasvade v\u00e4\u00e4rtused?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>\u00dcldkolesterool (UK) &lt; 5,0 mmol\/I<\/li>\n\n\n\n<li>LDL-kolesterool &lt; 3,0 mmol\/I<\/li>\n\n\n\n<li>HDL-kolesterool &gt; 1,0 mmol\/I<\/li>\n\n\n\n<li>Trigl\u00fctseriidid (TG) &lt; 1,7 mmol\/I<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui Teil on juba tekkinud t\u00f5siseid probleeme ateroskleroosiga (Teil on diagnoositud infarkt v\u00f5i suhkruhaigus, tehtud p\u00e4rgarterite laiendamine v\u00f5i operatsioon), siis on Teil vaja saavutada veelgi madalam kolesteroolitase: \u00fcldkolesterool &lt; 4,5 mmol\/l, LDL-kolesterool &lt; 1,4 mmol\/l.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Haiguste ennetamisel on \u00fcks olulisemaid samme tervisliku eluviisi j\u00e4rgimine &#8211; suitsetamisest loobumine, s\u00fcdametervislik toitumine, f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus ja \u00fclekaalu v\u00e4hendamine. K\u00f5ik see v\u00f5imaldab normaliseerida vererasvade hulka. Siiski v\u00f5ib d\u00fcslipideemia p\u00f5hjuseks olla ka p\u00e4rilik soodumus v\u00f5i haigus (nt kilpn\u00e4\u00e4rme alatalitlus, maksa- v\u00f5i neeruhaigused). Sel juhul m\u00e4\u00e4rab arst Teile vajaliku ravi ning j\u00e4rgida tuleb nii raviskeemi kui ka j\u00e4rgnevaid toidusoovitusi.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>V\u00e4hendage k\u00fcllastunud rasva (loomset p\u00e4ritolu, tahke rasv), transhapete (margariinid), kolesterooli ja \u00fcldise rasva sisaldust toidus.<\/li>\n\n\n\n<li>S\u00f6\u00f6ge rohkem kiudainerikkaid taimseid toiduaineid ning monok\u00fcllastatud rasvhappeid (taime\u00f5lid, seemned, mandlid). Kiudaineterikas toit aitab kaasa soolemotoorikale ja kolesterooli eritamisele organismist.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Toidu praadimise ja frittimise asemel eelistage keetmist, grillimist v\u00f5i hautamist.<\/li>\n\n\n\n<li>V\u00e4hendage soola sisaldust toidus.<\/li>\n\n\n\n<li>Toituge regulaarselt v\u00e4hemalt kolm korda p\u00e4evas.<\/li>\n\n\n\n<li>Poes toiduaineid valides uurige etiketilt nende rasva- ja kolesteroolisisaldust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n<style>\n .tbl tr{<br \/>\n    border-bottom: 1px solid #ccc<br \/>\n }<br \/>\n .tbl td {<br \/>\n    padding: 10px;<br \/>\n    vertical-align: top;<br \/>\n }<br \/>\n<\/style>\n<table class=\"tbl\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><strong>Toiduainete&nbsp;klass<\/strong><\/td>\n<td><strong>Soovitatavad&nbsp;toidud<\/strong><\/td>\n<td><strong>Toidud, mida tuleks <\/strong><br><strong>tarbida m\u00f5\u00f5dukalt<\/strong><\/td>\n<td><strong>Toidud, mida tuleks tarbida&nbsp;<\/strong><br><strong>v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5i neist \u00fcldse loobuda<\/strong><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Piimatooted<\/strong><\/td>\n<td>&#8211; 0,05-1%&nbsp;piim<br>&#8211; madala rasvasi\u00adsaldusega juust<br>(&lt;&nbsp;25% rasva kuivaines) v\u00e4heses&nbsp;koguses<br>&#8211; rasvata&nbsp;kodujuust<br>&#8211; v\u00e4herasvased (light)&nbsp;jogurtid<br>&#8211; v\u00e4herasvased sulatatud juustud ja&nbsp;m\u00e4\u00e4rded <br>(&lt; 20% rasva)<br>&#8211; pett<br>-taimerasvade baasil&nbsp;valmistatud koored<\/td>\n<td>&#8211; 2,5%&nbsp;piim<br>&#8211; v\u00e4herasvased juustud (&lt; 25&#8211;45% rasva kuivaines)<br>&#8211; jogurtid ja kohupiimad (&lt;&nbsp;2,5%)<br>&#8211; kodujuust (&lt;&nbsp;4%)<br>&#8211; keefir (&lt; 2,5%)<br>&#8211; lahjad&nbsp;j\u00e4\u00e4tised (&lt;&nbsp;5%)<\/td>\n<td>&#8211; t\u00e4ispiim&nbsp;(&gt;2,5%)<br>&#8211; kondenspiim<br>&#8211; k\u00f5ik&nbsp;koored pulberpiim ja&nbsp;koor<br>&#8211; rasvased juustud (&gt;&nbsp;45%)<br>&#8211; kohupiimad&nbsp;ja&nbsp;jogurtid (&gt; 4% rasva)<br>&#8211; sulatatud juustud ja m\u00e4\u00e4rded&nbsp;(&gt;45%)<br>&#8211; koorej\u00e4\u00e4tis (&gt;&nbsp;5%)<br>&#8211; kohukesed<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Teraviljatooted, maiustused<\/strong><\/td>\n<td>&#8211; t\u00e4isteraleivatooted<br>&#8211; sepikud<br>&#8211; m\u00fcslid,&nbsp;pudrud<br>&#8211; toiduteraviljad (kruup, odrajahu ja tangud,&nbsp;kaera-&nbsp;helbed,&nbsp;tatar)<br>&#8211; leivakuivikud<br>&#8211; tume&nbsp;riis<br>&#8211; kliid ja&nbsp;kliitooted<br>&#8211; tarretised<\/td>\n<td>&#8211; kodused,&nbsp;ilma&nbsp;v\u00f5ita valmistatud p\u00e4rmitaignatooted<br>&#8211; nisujahust saiatooted<br>&#8211; halvaa<br>&#8211; martsipan<br>&#8211; valge&nbsp;riis<\/td>\n<td>&#8211; magusad saiad ja k\u00fcpsetised<br>&#8211; k\u00fcpsised<br>&#8211; \u0161okolaad&nbsp;ja kommid<br>&#8211; rasvas k\u00fcpsetatud pirukad<br>&#8211; muna ja&nbsp;koore&nbsp;baasil tehtud magustoidud<br>&#8211; tordid<br>&#8211; pudingud<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Liha&nbsp;<\/strong>(punast liha s\u00fc\u00fca 1-2&nbsp;korda n\u00e4dalas)<\/td>\n<td>&#8211; vasika- ja&nbsp;taine&nbsp;sealiha<br>&#8211; taine ilma nahata linnuliha (kalkun, kana)<br>&#8211; taine sink&nbsp;(suitsu-, keedu-)<br>&#8211; fileehakkliha<br>&#8211; linnuhakkliha<br>&#8211; linnulihas\u00fclt<br>&#8211; liha&nbsp;tarretises<\/td>\n<td>&#8211; ulukiliha<br>-lahja linnu- lihavorst<br>&#8211; taisest lihast tehtud sea- ja loomahakkliha<br>&#8211; taine looma- ja&nbsp;lambaliha<br>&#8211; kana- v\u00f5i vasikalihast viinerid<\/td>\n<td>&#8211; maksapasteet<br>&#8211; siseelundid:&nbsp;maks&nbsp;(kuni 2 korda kuus), aju, kops, neerud, s\u00fcda<br>&#8211; kana- ja&nbsp;kalkuninahk<br>&#8211; pekk<br>&#8211; kamar<br>&#8211; rasvane liha (sea-, looma-, lamba-, metslooma-)<br>&#8211; rasvane vorst,&nbsp;grillvorst<br>&#8211; lihapuljong<br>&#8211; suitsuvorst<br>&#8211; sardellid<br>&#8211; seguhakkliha<br>&#8211; sea-&nbsp;ja&nbsp;loomalihaviinerid<br>&#8211; s\u00fclt<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Kala<\/strong><br>(s\u00fc\u00fca v\u00e4hemalt 2-3 korda n\u00e4dalas)<\/td>\n<td>&#8211; valged ja v\u00e4he rasvased kalad: makrell, tursk, skumbria,&nbsp;tuunikala,&nbsp;h\u00f5beheik<br>forell,&nbsp;l\u00f5he<br>&#8211; mageveekalad<\/td>\n<td>&#8211; heeringas<br>kala,&nbsp;\u00f5lis&nbsp;praetult<br>ilma nahata v\u00e4ikekalad (nt&nbsp;sardiinid, r\u00e4im)<\/td>\n<td>&#8211; rasvased ja kolesteroolirohked kalad (sardiinid, angerjas,&nbsp;stauriid)<br>kalamaks<br>kalamari&nbsp;(k\u00f5ik&nbsp;sordid)<br>&#8211; kala, v\u00f5is&nbsp;praetult<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Mereannid<\/strong><\/td>\n<td>&nbsp;<\/td>\n<td>&#8211; karbid<br>&#8211; v\u00e4hk&nbsp;(homaar)<br>&#8211; austrid<br>&#8211; teod<\/td>\n<td>&#8211; krabid,&nbsp;krevetid, kalmaar<br>&#8211; krevetitaolised koorikloomad<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Puu-, k\u00f6\u00f6gi- ja juurviljad<\/strong><br>(200-400 g<br>puuvilju v\u00f5i marju&nbsp;p\u00e4evas, 400-500 g<br>juur- ja k\u00f6\u00f6givilju p\u00e4evas)<\/td>\n<td>&#8211; k\u00f5ik v\u00e4rsked k\u00f6\u00f6giviljad&nbsp;(v.a&nbsp;avokaado)<br>soja ja&nbsp;sojatooted<br>&#8211; marjad ja enamik puuvilju<br>&#8211; k\u00fc\u00fcslauk (2-3 k\u00fc\u00fcnt p\u00e4evas)&nbsp;v\u00f5i k\u00fc\u00fcslaugukapslid<br>&#8211; keedetud v\u00f5i fooliumis&nbsp;valmistatud kartul<br>&#8211; keedetud ja&nbsp;hautatud juur- ja k\u00f6\u00f6giviljad (eriti oranzid&nbsp;ja rohelised)<\/td>\n<td>&#8211; seened<br>&#8211; kuivatatud puuviljad<br>&#8211; magusad kompotid puu- ja luuviljadest (banaan, ploom, kreek)<br>&#8211; avokaado<\/td>\n<td>&#8211; praetud v\u00f5i frititud&nbsp;kartul<br>&#8211; kartulikr\u00f5psud<br>&#8211; suures&nbsp;rasvakoguses valmistatud juur- ja&nbsp;k\u00f6\u00f6givili<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Rasvad, majonees&nbsp;<\/strong>(taimseid rasvu v\u00f5i \u00f5li soovitatavalt 2 tl p\u00e4evas)<\/td>\n<td>&#8211; oliivi- ja rapsi\u00f5li ning nende baasil valmistatud margariinid<br>&#8211; Kreeka p\u00e4hkli&nbsp;\u00f5li<br>&#8211; \u00f5likultuuride seemned ja \u00f5lid (nt&nbsp;lina)<\/td>\n<td>&#8211; v\u00e4herasvane<br>(&lt;25%) majonees<br>&#8211; v\u00e4herasvane margariin<br>&#8211; soja-, maisi-<br>ja p\u00e4evalille\u00f5li<br>sojamajonees<\/td>\n<td>&#8211; muna baasil&nbsp;majonees<br>majonees,&nbsp;milles &gt; 25% rasva<br>&#8211; koorev\u00f5i,&nbsp;v\u00f5ideks<br>&#8211; searasv<br>&#8211; rasvased&nbsp;tahked&nbsp;margariinid<br>&#8211; kookos- ja&nbsp;palmi\u00f5li<br>&#8211; ploomirasv<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>P\u00e4hklid<\/strong><\/td>\n<td>&#8211; Kreeka&nbsp;p\u00e4hkel<br>&#8211; mandel<br>&#8211; kastan<\/td>\n<td>&#8211; Brasiilia p\u00e4hkel<br>&#8211; maap\u00e4hkel<br>&#8211; pistaatsiap\u00e4hkel<\/td>\n<td>&#8211; kookosp\u00e4hkel<br>&#8211; soolased p\u00e4hklid<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Joogid&nbsp;<\/strong>(olenevalt kehalisest koormusest on soovitatav juua vett toidule lisaks 1-1,2 liitrit p\u00e4evas)<\/td>\n<td>&#8211; vesi,&nbsp;mineraalvesi<br>&#8211; tee,(must, roheline, ravimtaimedest)<br>&#8211; suhkruta naturaalne&nbsp;mahl<br>&#8211; vitamiinijoogid (porgandi-, tomati-, ebak\u00fcdoonia- ja astelpajumahl, p\u00e4rmijook)<br>&#8211; madala kalorisisaldusega karastusjoogid<\/td>\n<td>&#8211; masinakohv (kuni 4&nbsp;tassi&nbsp;p\u00e4evas)<br>&#8211; punane ja valge&nbsp;vein<br>&#8211; hele ja&nbsp;lahja \u00f5lu<br><strong>NB!<\/strong><br>Naised mitte \u00fcle \u00fche,&nbsp;mehed mitte \u00fcle kahe \u00fchiku p\u00e4evas! 1 \u00fchik = 12 cl veini v\u00f5i 0,3&nbsp;I lahjat \u00f5lut<\/td>\n<td>&#8211; kannukohv<br>&#8211; magusad alkohoolsed joogid (lik\u00f6\u00f6rid, kreemlik\u00f6\u00f6rid,&nbsp;nalivkad)<br>magusad&nbsp;karastusjoogid<br>&#8211; kakao<br>&#8211; suhkruga&nbsp;keedised<br>&#8211; kange&nbsp;\u00f5lu<br>&#8211; kanged&nbsp;alkohoolsed&nbsp;joogid<br>&#8211; suure suhkrusisaldusega mahlad<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Kastmed, maitseained<\/strong><\/td>\n<td>&#8211; taimse \u00f5li&nbsp;alusel kastmed<br>&#8211; \u00e4\u00e4dika&nbsp;alusel kastmed<\/td>\n<td>&#8211; suhkur ja&nbsp;suhkruasendajad<br>&#8211; piimakastmed&nbsp;(s\u00f5ltuvalt piimaprotsendist)<br>&#8211; tomatipasta, ket\u0161up<\/td>\n<td>&#8211; sool<br>&#8211; munakollasega tehtud&nbsp;\u00f5likastmed<br>&#8211; muna-, koore- ja majoneesikastmed<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Supid<\/strong><\/td>\n<td>&#8211; juurviljasupid&nbsp;ja-p\u00fcreed<br>&#8211; juurviljapuljongi&nbsp;kuubikud<\/td>\n<td>&#8211; piimaga k\u00f6\u00f6giviljasupid<\/td>\n<td>&#8211; rasvased&nbsp;supid<br>&#8211; kreemsupid (koore-,&nbsp;juustu\u00ad vms)<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Makaron\u00aditooted<\/strong><\/td>\n<td>&#8211; t\u00e4isterajahust makarontooted<br>&#8211; nuudlid&nbsp;ilma munata<\/td>\n<td>&#8211; nisujahust&nbsp;makarontooted<\/td>\n<td>&#8211; lasanje<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><strong>Muna&nbsp;<\/strong>(kuni 2 tk n\u00e4dalas)<\/td>\n<td>&#8211; munavalge<br>&#8211; munaasendaja<\/td>\n<td>&#8211; keedetud muna (soovitatavalt tervisemunad omega-3- rasvhapetega, mis&nbsp;t\u00f5stavad &#8220;hea kolesterooli&#8221; taset)<\/td>\n<td>&#8211; praemuna<br>&#8211; munapulber<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcdame tervise seisukohast on vastupidavusharjutused t\u00e4htsamad kui j\u00f5uharjutused. Kehalise koormuse puhul on oluline m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega katkematu tegevus &#8211; k\u00e4imine, ujumine, suusatamine, jooksmine, s\u00f5udmine, aeroobika, tantsimine, jalgrattas\u00f5it, kepik\u00f5nd jms. Soovitatav treeningukoormus on iga p\u00e4ev v\u00e4hemalt 30 minutit v\u00f5i 2-3 korda n\u00e4dalas 1 tund korraga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sobiva koormuse saate ise valida, arvestades maksimaalset lubatud pulsisagedust, mis s\u00f5Itub Teie vanusest.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Maksimaalne pulsisagedus = 220 &#8211; Teie vanus (aastates) \u00b1 15 l\u00f6\u00f6ki<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcdamele on kasulik, kui liigute v\u00f5i spordite kogu treeningu v\u00e4ltel m\u00f5\u00f5duka intensiivsusega, nii et Teie pulsisagedus on 60-75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>N\u00e4iteks 50-aastasel inimesel on maksimaalne pulsisagedus:\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>220 &#8211; 50 = 170 (\u00b1 15) l\u00f6\u00f6ki minutis<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n\n\n\n<li>Liikumiseks soovitatav pulsisagedus on 60% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest:\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>170 x 60: 100 = 102 (\u00b1 15) l\u00f6\u00f6ki minutis<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Treeningu I\u00f5ppedes peaks treeningueelne pulsisagedus taastuma 10 minuti jooksul. <\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Allikas: ITK Patsiendi infomaterjalid<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Miks on vererasvade suur kontsentratsioon tervisele ohtlik? Suitsetamise, \u00fclekaalu ja k\u00f5rge verer\u00f5hu k\u00f5rval on just vererasvade suur kontsentratsioon \u00fcks olulisemaid s\u00fcdame- ja ajuveresoonkonna haiguste riskitegureid. Vererasvade suurenenud sisaldus ei p\u00f5hjusta kohe haiguss\u00fcmptomeid, mist\u00f5ttu ei ole paljud inimesed \u00fcldse teadlikud, et neil on suur risk haigestuda. Sageli ilmneb kolesterooli suurenenud kontsentratsioon alles haigestumisel v\u00f5i juhuleiuna arstliku [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1514,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-1508","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.6","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1508","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1508"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1508\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1564,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1508\/revisions\/1564"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1514"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1508"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1508"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1508"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}