{"id":543,"date":"2018-07-29T15:19:20","date_gmt":"2018-07-29T15:19:20","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=543"},"modified":"2018-09-23T16:26:55","modified_gmt":"2018-09-23T16:26:55","slug":"kuumarabandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/kuumarabandus\/","title":{"rendered":"Kuumarabandus – mis see on ning kuidas seda v\u00e4ltida?"},"content":{"rendered":"

Kuumarabandus<\/strong> on organismi termoregulatsiooni mehhanismide ebapiisav v\u00f5i ebaadekvaatne reaktsioon keha \u00fclesoojenemisele, mille tagaj\u00e4rjel keha temperatuur t\u00f5useb kuni eluohtliku v\u00e4\u00e4rtuseni – \u00fcle 42\u00b0C.\u00a0 Inimkeha p\u00f5hiliseks termoregulatsiooni mehhanismiks palava ilmaga on higistamine. Kuumarabanduse korral on higistamine ebaefektiivne ning keha kaotab v\u00f5ime iseseisvalt \u00e4ra anda toodetavat soojust.
\nKuumarabandus v\u00f5ib tekkida palava ilmaga v\u00e4ljas viibival inimesel, kinnises tuulutamisv\u00f5imaluseta ruumis, autos v\u00f5i igal aastaajal saunas. \u00dclekuumenemist p\u00f5hjustab k\u00f5rge v\u00e4liskeskkonna temperatuur ning \u00f5huniiskus. Kui nendele faktoritele lisandub ka otsese p\u00e4ikesekiirguse m\u00f5ju, siis nimetatakse seisundit p\u00e4ikesepisteks. Seega on p\u00e4ikesepiste \u00fcks kuumarabanduse liikidest.
\nV\u00e4ga tihti saavad kuumarabanduse palava ilmaga autosse j\u00e4etud lapsed, sportlased, kes teevad trenni lausp\u00e4ikese all, umbses ja palavas ruumis viibivad inimesed (sageli eakad). P\u00e4ikesepiste ohustab aga rannas magavaid inimesi (kes on sageli lisaks ka alkoholjoobes), t\u00f6\u00f6\u00fclesannete t\u00f5ttu pikalt p\u00e4ikese k\u00e4es viibivaid kodanikke (teet\u00f6\u00f6lised, ehitajad, s\u00f5durid, politsei).
\nKuumarabanduse esmased tunnused:<\/strong>
\n\u00b7 peavalu, pearinglus, n\u00f5rkus, iiveldus;
\n\u00b7 kuum, pehme ning kuiv nahk, higiierituse puudumine;
\n\u00b7 pulsi kiirenemine 160-180 l\u00f6\u00f6gini\/minutis, hingeldus;
\n\u00b7 seisundi halvenemisel v\u00f5ib tekkida teadvush\u00e4ire – inimene ei saa aru, kus ta asub, mis temaga toimub;
\n\u00b7 kehatemperatuur t\u00f5useb kuni 40-41\u00b0C;
\n\u00b7 kaasaegse meditsiinilise abita kaotab inimene teadvuse, tekivad krambid, ning drastilisel juhul j\u00e4rgneb surm ajuturse tagaj\u00e4rjel.
\nKuumarabandust ja p\u00e4ikesepistet ennetavad meetmed:<\/strong>
\n\u00b7 p\u00e4ikeselise ilmaga peakatte kandmine; riietus olgu kerge, \u00f5hku l\u00e4bilaskev ning heledat v\u00e4rvi;
\n\u00b7 t\u00f6\u00f6lised peaksid iga 1-2 tunni j\u00e4rel tegema t\u00f6\u00f6pausi minnes jahedasse, varjulisesse kohta\u00a0 ning p\u00e4eva jooksul tarbima piisavas koguses vett;
\n\u00b7 alkohoolsete jookide ning “raske” toidu tarvitamise piiramine palava ilmaga;
\n\u00b7 ruumis viibides, tuleks tuba kaitsta otsese p\u00e4ikesevalguse eest kardinate\/ruloo vm abiga, regulaarselt tuulutada, v\u00f5imalusel paigaldada konditsioneer v\u00f5i venilaator;
\n\u00b7 ei tohiks ise viibida ega j\u00e4tta lapsi kinnisesse autosse ilma t\u00f6\u00f6tava konditsioneerita;
\n\u00b7 v\u00e4ltida pikki jalutusk\u00e4ike v\u00f5i treeninguid, seda eriti p\u00e4eval kella 11-16-ni;
\n\u00b7 rannas viibimisel eelistada hommikutunde (enne kella 11) v\u00f5i \u00f5htupoolikut (peale kella 16)\u00a0 – siis on p\u00e4ikesekiirgus v\u00e4hem intensiivne. Lausp\u00e4ikese all viibides tuleks kindlasti kanda peakatet, kasutada p\u00e4ikesekaitsekreemi (SPF v\u00e4hemalt 30!), varuda piisavalt joogivett. V\u00f5imalusel seadke end sisse varjulises kohas v\u00f5i v\u00e4hemalt varju l\u00e4heduses;
\n\u00b7 j\u00e4lgige oma lapsi – tuletage neile meelde vee joomist, peakatte kandmise vajadust. Peale igat ujumiskorda kandke peale uus p\u00e4ikesekaitse kreemi kiht. M\u00e4ngud ja muu tegevus toimugu varjulises kohas.
\nKui te m\u00e4rkate kellelgi oma \u00fcmbruskonnast esmaseid kuumarabanduse tunnuseid, siis peaks esmaabi ja tegutsemine olema v\u00f5imalikult kiire. Kutsuge kiirabi!
\nEsmaabi kumarabanduse korral<\/strong>:
\n\u00b7 toimetage kannatanu jahedasse ruumi ning andke talle juua jahedat vett;
\n\u00b7 eemaldage tihedalt keha \u00fcmber olevad riided;
\n\u00b7 uhage kannatanu \u00fcle jaheda veega; kui see v\u00f5imalus puudub siis katke m\u00e4rgade jahedate linade\/k\u00e4ter\u00e4ttide vms – eriti oluline on asetada need “jahedad kompressid” kaenla alustesse, kaelale, seljale ja kubeme piirkonda;
\n\u00b7 kuumarabanduse korral ei ole kehatemperatuuri alandamisel abi tavalistest palavikualandajatest (nagu paratsetamool ja ibuprofeen);
\n\u00b7 \u00e4rge j\u00e4tke kannatanut \u00fcksi ning j\u00e4tkake jahutamist k\u00e4ep\u00e4raste vahenditega (jahe kompress, jaheda veega uhtmine) kuni kvalifitseeritud abi saabumiseni.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide ebapiisav v\u00f5i ebaadekvaatne reaktsioon keha \u00fclesoojenemisele, mille tagaj\u00e4rjel keha temperatuur t\u00f5useb kuni eluohtliku v\u00e4\u00e4rtuseni – \u00fcle 42\u00b0C.\u00a0 Inimkeha p\u00f5hiliseks termoregulatsiooni mehhanismiks palava ilmaga on higistamine. Kuumarabanduse korral on higistamine ebaefektiivne ning keha kaotab v\u00f5ime iseseisvalt \u00e4ra anda toodetavat soojust. Kuumarabandus v\u00f5ib tekkida palava ilmaga v\u00e4ljas viibival inimesel, kinnises tuulutamisv\u00f5imaluseta ruumis, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":544,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-543","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/543","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=543"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/543\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":564,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/543\/revisions\/564"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/544"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=543"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=543"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=543"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}