{"id":631,"date":"2018-09-22T12:17:50","date_gmt":"2018-09-22T12:17:50","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=631"},"modified":"2018-10-06T10:59:49","modified_gmt":"2018-10-06T10:59:49","slug":"gripp-vaktsineerida-voi-mitte","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/gripp-vaktsineerida-voi-mitte\/","title":{"rendered":"Gripp – kas tavaline k\u00fcmetus?"},"content":{"rendered":"

Gripp<\/strong> on hingamisteede viiruslik nakkushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena\u00a0kogu maailmas. Grippi haigestub igal aastal hinnanguliselt 5\u201310% t\u00e4iskasvanutest\u00a0ja 20\u201330% lastest. Gripp v\u00f5ib kulgeda erineva raskusastmega, t\u00fcsistuste\u00a0tekke risk on suurem lastel, rasedatel ning 65-aastastel ja vanematel inimestel,\u00a0samuti krooniliste haiguste (kopsuhaigused, kopsupaisuga kulgevad s\u00fcdamehaigused,\u00a0 neeruhaigused, immuunpuudulikkus) esinemise korral<\/strong>.<\/p>\n

Raskekujulist grippi p\u00f5eb igal aasta ligikaudu 3\u20135 miljonit inimest\u00a0\u00fcle maailma ja neist sureb hinnanguliselt 250 000 \u2013 500 000 inimest. Enamik\u00a0gripist tingitud surmajuhtumitest esinevad 65-aastaste ja vanemate hulgas.<\/p>\n

Tervise ja heaolu infos\u00fcsteemide keskuse t\u00e4psustatud andmetel on 2017\/2018 a hooaja algusest Eestis gripi t\u00f5ttu hospitaliseeritud 1837 patsienti. \u00dcle 75% hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid t\u00e4iskasvanud ja vanemaealised. Gripihooaja algusest on gripi t\u00f5ttu intensiivravi vajanud 208 inimest.\u00a0Registreeritud on 93 gripist tingitud surmajuhtu, surnute mediaanvanuseks on 81 eluaastat. Haiglaravi kestvus oli keskmiselt 7,5 p\u00e4eva (1-37p\u00e4evani).<\/p>\n

Hooajaline gripp on levinud \u00fcle maailma ning haigestumine suureneb nii p\u00f5hja- kui\u00a0ka l\u00f5unapoolkeral talvel. Seda on seostatud eelk\u00f5ige absoluutse \u00f5huniiskuse muutustega\u00a0\u2013 madalam \u00f5huniiskus talvel soodustab gripiviiruse elluj\u00e4\u00e4mist ja levikut.<\/p>\n

Tuntakse A-, B- ja C- gripiviirust ning vastavalt ka A-, B- ja C-grippi. C-gripiviirus\u00a0on harva esinev ning seet\u00f5ttu ei ole sellel gripi epidemioloogias olulist rolli.\u00a0B-gripiviirust iseloomustab suhteliselt paikne levik \u2013 see ei p\u00f5hjusta laialdasi\u00a0gripiepideemiaid. Nii epidemioloogiliselt kui ka kliiniliselt on k\u00f5ige ohtlikum\u00a0A-gripiviirus<\/strong>. A-gripiviirus on p\u00f5hjustanud ridamisi \u00fclemaailmseid \u201egripikatastroofe\u201d\u00a0ehk pandeemiaid. A-gripiviiruseid eristatakse \u00fcksteisest viiruse pinnavalkude\u00a0hemaglutiniini (H) ja neuraminidaasi (N) alusel. Kokku eristatakse 16 erinevat\u00a0hemaglutiniini ja 9 neuraminidaasi. Igal aastal ringlevad pisut erinevad gripi vormid,\u00a0seda arvestatakse ka gripivaktsiinide tootmisel. Kui muutused on suuremad,\u00a0on oht gripi eriti laialdaseks levikuks, sest sel juhul puudub inimestel immuunsus\u00a0uue gripi vormi suhtes t\u00e4ielikult.<\/p>\n

Viirus levib tavaliselt aevastamisel v\u00f5i k\u00f6himisel,\u00a0samuti viirusega saastunud k\u00e4te vahendusel.\u00a0 Gripiviirused p\u00f5hjustavad \u00fclemiste hingamisteede infektsiooni. Gripi s\u00fcmptomiteks\u00a0on palavik, kuiv k\u00f6ha v\u00f5i nohu ning \u00fcldn\u00e4hud \u2013 halb enesetunne, peavalu, liigese ja\u00a0lihasevalu v\u00f5i iiveldus<\/strong>. \u00dclemiste hingamisteede nakkushaigusi p\u00f5hjustavad\u00a0ka teised, peamiselt viiruslikud tekitajad, mille eristamine gripist on v\u00f5imatu ilma\u00a0nukleiinhapete amplifikatsioonil p\u00f5hineva diagnostikata. Selliseid haigusi nimetatakse\u00a0gripitaolisteks haigusteks.<\/p>\n

Grippi nakatuvad k\u00f5ige sagedamini lapsed, kuid haigus kulgeb raskemalt eakatel\u00a0(alates 65. eluaastast) ja kroonilisi haigusi p\u00f5devatel isikutel.\u00a0K\u00f5ige sagedamaks gripi t\u00fcsistuseks on kopsup\u00f5letik, mille s\u00fcmptomiteks on\u00a0 k\u00f5rge palavik, \u00f5hupuudus, sageli k\u00f6ha. Esineb ka teisi gripi komplikatsioone,\u00a0mis puudutavad eelk\u00f5ige lihaseid ja keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi, samuti s\u00fcdant.<\/p>\n

Lastel on gripi t\u00fcsistusena kirjeldatud ka lihasep\u00f5letikku,\u00a0mille s\u00fcmptomiteks on tugev lihasvalu (k\u00f5ige
\nsagedamini jalgades), raskematel juhtudel v\u00f5ib m\u00e4rgata turset. Keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi\u00a0t\u00fcsistusteks peetakse ajuinsulti, aju- ning ajukelmete p\u00f5letikku (entsefaliiti, aseptilist meningiiti)\u00a0ja Guillain-Barr\u00e9 s\u00fcndroomi, kuigi etioloogiline seos nende haiguste ja gripi\u00a0vahel pole t\u00f5estatud. S\u00fcdameveresoonkonna\u00a0 komplikatsioonideks peetakse isheemilist\u00a0s\u00fcdamehaigust (ka m\u00fcokardiinfarkti, akuutset koronaarhaigust), s\u00fcdamelihase p\u00f5letikku (m\u00fcokardiiti) ja\u00a0perikardiiti.<\/p>\n

Grippi haigestumist on teatud m\u00e4\u00e4ral v\u00f5imalik ennetada<\/strong> v\u00e4ltides l\u00e4hedast kontakti\u00a0haige inimesega, kasutades haigega kokku puutudes maski, pestes tihti k\u00e4si ning\u00a0v\u00e4ltides silmade, nina ja suu puudutamist. Samuti on oluline \u00fcldine immuuns\u00fcsteemi\u00a0tugevana hoidmine \u2013 piisav uni, f\u00fc\u00fcsiline aktiivsus, stressi v\u00e4ltimine, piisav vedelike\u00a0tarbimine, t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik toitumine.\u00a0Haigestudes on gripi leviku t\u00f5kestamiseks oluline hoiduda l\u00e4hedastest kontaktidest\u00a0teiste inimestega, j\u00e4\u00e4da haiguse ajal t\u00f6\u00f6lt v\u00f5i koolist koju, katta aevastades v\u00f5i\u00a0k\u00f6hides oma suu ja nina pabertaskur\u00e4tikuga ning panna see kohe p\u00e4rast kasutamist\u00a0pr\u00fcgikasti.<\/p>\n

Gripp v\u00f5ib olenevalt inimesest (vanusest, kroonilistest haigustest jm) kulgeda\u00a0erineva raskusega. Gripi s\u00fcmptomite leevendamiseks on apteegis saadaval laias\u00a0valikus k\u00e4sim\u00fc\u00fcgiravimeid.\u00a0Gripi viirusvastaseks raviks on spetsiifilised retseptiravimid\u00a0(Tamiflu)<\/strong>, mis takistavad uute viiruste vabanemist emarakust\u00a0ning seega v\u00e4hendavad need viiruste kontsentratsiooni veres. Ravimid toimivad nii A\u00a0kui B-gripiviiruste puhul.\u00a0Nende preparaatidega tuleb\u00a0alustada ravi nii kiiresti kui v\u00f5imalik ning mitte hiljem kui esimese kahe p\u00e4eva\u00a0jooksul p\u00e4rast gripin\u00e4htude ilmnemist. Parim effekt haiguse kestuse l\u00fchendamise\u00a0osas saavutatakse, kui ravi algab esimese 12 tunni jooksul s\u00fcmptomite ilmnemisest.<\/p>\n

Rahvatervishoiu vaatenurgast on haigestumise v\u00e4ltimiseks oluliseks sekkumiseks\u00a0gripivastane vaktsineerimine.<\/strong> \u00a0WHO, CDC ja ECDC gripivastase vaktsineerimise\u00a0soovitused m\u00e4\u00e4ratlevad sihtr\u00fchmi kas vanuse j\u00e4rgi (vanemaealised ja v\u00e4ikelapsed),\u00a0elu- ja t\u00f6\u00f6korralduse alusel (hooldekodude elanikud ja personal, tervishoiut\u00f6\u00f6tajad)\u00a0v\u00f5i suurenenud riski t\u00f5ttu t\u00fcsistuste tekkeks (immuunpuudulikkusega ja krooniliste\u00a0haigustega isikud). M\u00fc\u00fcgiks on litsentseeritud lihasesiseselt manustatavad\u00a0inaktiveeritud vaktsiinid. Gripiviiruste muutlikkuse\u00a0t\u00f5ttu korrigeeritakse vaktsiinide koostist igal aastal vastavalt WHO soovitustele.\u00a0Vaktsineerimist tuleb igal aastal korrata.<\/p>\n

Soovitus vaktsineerida naisi raseduse ajal ning 2 n\u00e4dalat peale s\u00fcnnitust anti v\u00e4lja 2009. aastal, kui ringles pandeemiline H1N1- gripp ning selgus, et rasedatel esineb sagedamini gripi raskemat kulgu ning nende risk sattuda t\u00fcsistuste t\u00f5ttu intensiivraviosakonda on tavapopulatsioonist 6,5 korda k\u00f5rgem. F\u00fcsioloogiliste muutuste t\u00f5ttu suureneb risk eelk\u00f5ige teisel ja kolmandal trimestril. Samas esimesel trimestril on grippi haigestumisel risk spontaanseks abordiks ja neuraaltoru arenguh\u00e4irete esinemiseks.<\/p>\n

Krooniliste haigustega inimestel on v\u00f5rreldes tavapopulatsiooniga 2 korda suurem t\u00f5en\u00e4osus vajada gripi t\u00f5ttu intensiivravi v\u00f5i surra.<\/p>\n

Vaktsiinide koostises on inaktiveeritud viirus ning abiained ning neid s\u00fcstitakse\u00a0lihasesse. K\u00f5ikide vaktsiinide puhul on vastun\u00e4idustuseks allergia toimeainete v\u00f5i\u00a0abiainete vastu, samuti soovitatakse vaktsineerimine edasi l\u00fckata palavikuga\u00a0kulgeva haiguse v\u00f5i \u00e4geda infektsiooni korral.<\/p>\n

Vaktsiinide ohutusprofiilid on sarnased ja k\u00f5rvaltoimete esinemissagedused ja\u00a0raskusaste on v\u00f5rreldavad. Sagedasteks (\u2265 1\/100 kuni < 1\/10) k\u00f5rvaltoimeteks on\u00a0peavalu, higistamine, lihase- ja liigesevalu, palavik, ebamugavustunne, k\u00fclmav\u00e4rinad,\u00a0v\u00e4simus, s\u00fcstekoha reaktsioonid: punetus, turse, valu. K\u00f5ik k\u00f5rvaltoimed kaovad tavaliselt ilma ravita 1\u20132 p\u00e4eva jooksul.<\/p>\n

WHO hinnangul on vaktsineerimine k\u00f5ige efektiivsem<\/strong> gripi ennetamise viis.<\/p>\n

Allikas: “Riskir\u00fchmade gripivastase vaktsineerimise kulut\u00f5husus”,\u00a0V\u00f5rno T,\u00a0Maimets M,\u00a0Lutsar K,\u00a0Reile R,\u00a0Stimmer K,\u00a0Reim M,\u00a0Kiivet R;\u00a0Tartu \u00dclikool. Tervishoiu instituut, 2014 a.<\/em><\/p>\n

Ajakiri “Perearst”, m\u00e4rts 2018 a.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gripp on hingamisteede viiruslik nakkushaigus, mis levib hooajaliste puhangutena\u00a0kogu maailmas. Grippi haigestub igal aastal hinnanguliselt 5\u201310% t\u00e4iskasvanutest\u00a0ja 20\u201330% lastest. Gripp v\u00f5ib kulgeda erineva raskusastmega, t\u00fcsistuste\u00a0tekke risk on suurem lastel, rasedatel ning 65-aastastel ja vanematel inimestel,\u00a0samuti krooniliste haiguste (kopsuhaigused, kopsupaisuga kulgevad s\u00fcdamehaigused,\u00a0 neeruhaigused, immuunpuudulikkus) esinemise korral. Raskekujulist grippi p\u00f5eb igal aasta ligikaudu 3\u20135 miljonit inimest\u00a0\u00fcle maailma […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":632,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-631","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/631","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=631"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/631\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":689,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/631\/revisions\/689"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/632"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=631"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=631"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=631"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}