{"id":732,"date":"2018-11-05T19:56:28","date_gmt":"2018-11-05T19:56:28","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=732"},"modified":"2018-11-07T11:49:59","modified_gmt":"2018-11-07T11:49:59","slug":"see-tuutu-korvavile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/see-tuutu-korvavile\/","title":{"rendered":"See t\u00fc\u00fctu k\u00f5rvavile&#8230;"},"content":{"rendered":"<p><strong>K\u00f5rvavile<\/strong> ehk <strong>k\u00f5rvakohin<\/strong> ehk <strong>tinnitus\u00a0<\/strong>on\u00a0heli, mida kuuldakse aeg-ajalt v\u00f5i pidevalt k\u00f5rvades v\u00f5i peas ilma \u00fchegi v\u00e4lise helistiimulita. Tegemist on inimese enda n\u00e4rvis\u00fcsteemi kuulmisteedes tekkiva signaali ehk &#8220;aju muusikaga&#8221;. See v\u00f5ib esineda kohina, vilina, undamise v\u00f5i muu heliaistinguna, mida on raske objektiivselt hinnata. Esineda v\u00f5ib nii pidevat kui ka pulseerivat tinnitust, mis h\u00e4rib igap\u00e4evaelu, p\u00f5hjustades uneh\u00e4ireid, meeleolu langust, aeg-ajalt ka verer\u00f5hu t\u00f5usu, seedeh\u00e4ireid ja muid terviseprobleeme. K\u00f5rvakohin on seega nagu eriline &#8220;fantoomkuulmine&#8221; &#8211; petteaisting, mille puhul esineb k\u00fcll helitaju, aga v\u00e4list heli\u00e4rritajat tegelikult ei ole.<\/p>\n<p>K\u00f5rvakohinat esineb 18% rahvastikust, kusjuures 2% inimestest kannatab v\u00e4ga h\u00e4iriva k\u00f5rvakohina all, mil kannatab inimeste elukvaliteet ja langeb ka t\u00f6\u00f6v\u00f5ime. On leitud, et k\u00f5rvakohina raskusaste on seotud depressioonin\u00e4htude esinemisega.<\/p>\n<p>K\u00f5rvavile peegeldab kuulmis-v\u00f5i n\u00e4rvis\u00fcsteemi h\u00e4iret ja selle\u00a0<strong>p\u00f5hjuseks<\/strong> v\u00f5ivad olla:<\/p>\n<ul>\n<li>v\u00e4lisk\u00f5rva probleemid: k\u00f5rvavaik, v\u00f5\u00f5rkeha kuulmek\u00e4igus, kuulmekile mulgustus;<\/li>\n<li>keskk\u00f5rva h\u00e4ired: kuulmet\u00f5rve h\u00e4ire, negatiivne r\u00f5hk keskk\u00f5rvaruumis, kuulmeluukeste liikumatus (otoskleroos);<\/li>\n<li>sisek\u00f5rva haigusseisundid: m\u00fcrakahjustus, kuulmisn\u00e4rvi kahjustus, vanaduskuulmisn\u00f5rkus, pearinglus, tasakaaluh\u00e4ired, M\u00e9niere\u00b4i t\u00f5bi;<\/li>\n<li>ravimitest tingitud ajutised kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ja valuvastased ravimid (ka aspiriin ja ibuprofeen);<\/li>\n<li>s\u00fcsteemsed h\u00e4ired: k\u00f5rge v\u00f5i madal verer\u00f5hk, aneemia, suhkrut\u00f5bi, kilpn\u00e4\u00e4rme haigused, veresoonte haigused, kasvajad;<\/li>\n<li>pea- v\u00f5i kaelatraumad, kaela-, l\u00fclisamba- ning l\u00f5ualiigese haigusseisund.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tinnituse ravi <\/strong>oleneb paljuski selle p\u00f5hjusest. Kroonilise k\u00f5rvavile raviks kasutatakse mitmeid medikamente: krambivastaseid ravimeid, antidepressante, rahusteid ja verevarustust parandavaid preparaate. K\u00f5rvakohinat on v\u00f5imalik m\u00f5jutada v\u00f5i maskeerida spetsiaalsete kuuldeaparaatidega (tinnituse maskerid).<\/p>\n<p><em>K\u00f5rvakohina \u00fcmber\u00f5ppe ravi<\/em>\u00a0 (tinnitus retraining therapy) on \u00fcks v\u00f5imalustest tinnitusega seotud vaevuste leevendamiseks. See p\u00f5hineb inimese n\u00e4rvis\u00fcsteemi kohanemisv\u00f5imel, ehk aitab harjuda k\u00f5rvavilega nii, et inimene seda enam t\u00e4hele ei paneks. Tinnitusega kohenamiseks v\u00f5ib kuluda <em>1-2 aastat.\u00a0<\/em><\/p>\n<p><strong>Patsiendi meelespea.<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Ravi heliga, v\u00e4ldi vaikust (heliteraapia). Rikasta helidega oma elukeskkonda 24 h v\u00e4ltel: meelep\u00e4rane foonmuusika, ruumipurskkaevu vulin. Nii v\u00e4heneb kontrast k\u00f5rvakohina ja k\u00f5rva j\u00f5udvate helide\u00a0 vahel.<\/li>\n<li>Vajadusel kasuta kuuldeaparaati v\u00f5i tinnituse maskerit, nii summutad ka k\u00f5rvakohina.<\/li>\n<li>Muuda oma suhtumist tinnitusse &#8211; keskendu ja kuula iga p\u00e4ev oma k\u00f5rvavilet mitme minuti v\u00e4ltel ja p\u00fc\u00fca sellesse suhtuda kui &#8220;vanasse heasse s\u00f5pra&#8221;.<\/li>\n<li>Kontrolli oma verer\u00f5hku j\u00e4rjepidevalt.<\/li>\n<li>Abi v\u00f5ib olla kaela-ja \u00f5lav\u00f6\u00f6tme lihaste pinge v\u00e4hendamisest, milleks sobib k\u00e4simassaa\u017e ja v\u00f5imlemisharjutused.<\/li>\n<li>Hoidu suitsetamises, kohvi ja alkoholi liigsest tarvitamisest. P\u00fc\u00fca toituda tervislikult!<\/li>\n<li>Hoidu \u00fclev\u00e4simusest! P\u00fc\u00fca v\u00e4ltida stressi ning \u00f5pi l\u00f5\u00f5gastuma.<\/li>\n<li>V\u00e4ldi m\u00fcra sees viibimist. T\u00f6\u00f6tamisel m\u00fcra keskkonnas kasuta k\u00f5rvatroppe v\u00f5i k\u00f5rvaklappe.<\/li>\n<\/ul>\n<p>K\u00f5rvavilega patsientide aitamiseks on kasutusel erinevad meetodid ja nende kombinatsioonid. Eeltoodut arvesse v\u00f5ttes on patsiendil v\u00f5imalik end ise natuke aidata.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Allikas: SA T\u00dcK K\u00f5rvakliiniku kuulmise ja k\u00f5nestamise osakond.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00f5rvavile ehk k\u00f5rvakohin ehk tinnitus\u00a0on\u00a0heli, mida kuuldakse aeg-ajalt v\u00f5i pidevalt k\u00f5rvades v\u00f5i peas ilma \u00fchegi v\u00e4lise helistiimulita. Tegemist on inimese enda n\u00e4rvis\u00fcsteemi kuulmisteedes tekkiva signaali ehk &#8220;aju muusikaga&#8221;. See v\u00f5ib esineda kohina, vilina, undamise v\u00f5i muu heliaistinguna, mida on raske objektiivselt hinnata. Esineda v\u00f5ib nii pidevat kui ka pulseerivat tinnitust, mis h\u00e4rib igap\u00e4evaelu, p\u00f5hjustades uneh\u00e4ireid, [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":733,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-732","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/732","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=732"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/732\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":736,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/732\/revisions\/736"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/733"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=732"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=732"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=732"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}