{"id":770,"date":"2019-03-14T11:30:09","date_gmt":"2019-03-14T11:30:09","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=770"},"modified":"2019-06-16T06:42:22","modified_gmt":"2019-06-16T06:42:22","slug":"leetrid-tostavad-pead","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/leetrid-tostavad-pead\/","title":{"rendered":"Leetrid t\u00f5stavad pead"},"content":{"rendered":"\n

Leetrid vallutavad taas maailma?! <\/strong>Leetrid on v\u00e4ga k\u00f5rge nakkusohtlikkusega ja kliiniliselt sageli raskelt kulgev viirushaigus. Leetrihaige v\u00f5ib k\u00f6himise j\u00e4rgselt ruumis lahkuda ning sinna tunde hiljem sisenenud vaktsineerimata inimene v\u00f5ib \u00f5hus ringlevate viirusosakeste sisse hingamisel haigestuda sellesse ohtlikku nakkushaigusesse. Leetriviirus on kuus korda nakkavam kui gripiviirus, l\u00e4hikontakti korral nakatub sellega 98 inimest 100-st. Seda muidugi juhul, kui tegemist on vaktsineerimata inimestega.
Leetritesse haigestumine on Euroopas kahe viimase aasta jooksul mitu korda kasvanud: sellesse \u00fclinakkavasse viirushaigusesse suri m\u00f6\u00f6dunud aastal 72 inimest. Ukrainas registreeriti perioodil 2017 juuli algusest 2018 juuni l\u00f5puni enam kui 23 000, Serbias ligi 5000 ja Prantsusmaal enam kui 2500 leetrijuhtu. Epideemiline on selle nakkushaiguse levik ka Itaalias ja Kreekas. Eestis nakatus 2018. aastal leetritesse k\u00fcmme inimest, neist kaks Harjumaal ning kaheksa Saaremaal. Kolm leetrite vastu vaktsineerimata inimest said viirusnakkuse Tais ja Bangladeshis reisil olles. Haiguse levik suudeti Eestis peatada ainult t\u00e4nu haigetega kontaktis olnud isikute vaktsineerimisele. 2019 aastal on kahe kuu jooksul Eestis registreeritud juba 11 leetrite haigusjuhtu. <\/p>\n\n\n\n

Miks nii ohtlik?<\/strong>
Leetrite esmasteks haigusn\u00e4htudeks on palaviku t\u00f5us, halb enesetunne, k\u00f6ha, nohu, silma sidekesta p\u00f5letik ja valgusekartus. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast ilmub nahale iseloomulik l\u00f6\u00f6ve, mis algab k\u00f5rvade tagant ning levib edasi n\u00e4ole ja kaelale ning hiljem \u00fclej\u00e4\u00e4nud kehale. Leetritesse haigestunu on nakkusohtlik 4\u20135 p\u00e4eva enne ja kuni 5 p\u00e4eva p\u00e4rast l\u00f6\u00f6be teket. Haiguse peiteaeg on kuni 21 p\u00e4eva. Haigusel spetsiifilist ravi ei ole<\/u>, leevendatakse vaid s\u00fcmptomeid. Leetrid on ohtlik haigus eelk\u00f5ige seet\u00f5ttu, et \u00fchel leetrihaigel viiest arenevad v\u00e4lja t\u00f5sised t\u00fcsistused<\/u> (nt kopsu-, k\u00f5rva- ja ajup\u00f5letik), mis v\u00f5ivad l\u00f5ppeda surmaga<\/u>.
<\/p>\n\n\n\n

Kuidas haigestumist v\u00e4ltida?<\/strong> K\u00f5ige t\u00f5husam viis kaitsta ennast ja oma pereliikmeid leetritesse haigestumise vastu on \u00f5igeaegne laste vaktsineerimine. <\/p>\n\n\n\n

Leetritevastase vaktsineerimisega alustati Eestis 1967-aastal. Alates 1994. aastast v\u00f5eti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin (MMR), millega algul vaktsineeriti ainult aastaseid lapsi. Alates 1997. aastast manustatakse vaktsiini teine annus 13-aastastele lastele. Laste vaktsineerimine on tasuta.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4iskasvanutel (kellel s\u00fcnniaasta kuni 1980), kes ei ole leetreid kas p\u00f5denud v\u00f5i pole nende vastu vaktsineeritud (v\u00f5i ei oma enda seisundi kohta infot),  soovitab terviseamet end vaktsineerida kahe MMR-vaktsiinidoosiga. Kahe vaktsineerimise vaheline aeg peaks olema v\u00e4hemalt \u00fcks kuu.<\/p>\n\n\n\n

Peale 1992. aastat s\u00fcndinud isikud on vaktsiiniga haiguse eest kaitstud juhul, kui nad on riikliku kava alusel vaktsineeritud. <\/p>\n\n\n\n

Samuti peaksid end uuesti vaktsineerima need t\u00e4iskasvanud, kes on vaktsineeritud kas \u00fche doosiga v\u00f5i kelle kahe doosiga vaktsineerimine j\u00e4i aastatesse 1980 \u2013 1992. <\/p>\n\n\n\n

Kui inimene ei ole teadlik, kas ta on leetreid p\u00f5denud v\u00f5i vaktsineeritud, on v\u00f5imalik immuunsuse olemasolu t\u00f5estada IgG antikehade m\u00e4\u00e4ramisega vereproovist.  Paraku peab inimene selle vereproovi eest ise maksma. <\/p>\n\n\n\n

Leetrite l\u00e4bip\u00f5demine annab eluaegse immuunsuse. Leetreid p\u00f5denud emade s\u00fcndinud imikud omavad immuunkaitset 6-9 kuud (seni kuni emalt saadud kaitsvad antikehad ringlevad imiku veres).<\/p>\n\n\n\n

MMR vaktsiin on vastun\u00e4idustatud raseduse ning t\u00f5sise immuunpuudulikkuse korral. Oluline on v\u00e4ltida rasestumist kolme kuu jooksul p\u00e4rast vaktsineerimist. <\/p>\n\n\n\n

Kui peres on isikuid, keda ei tohi\/v\u00f5i ei ole veel vaktsineeritud leetrite vastu (alla aastased lapsed, immuunpuudulikkusega isikud (nt keemiaravi saajad, HIV-positiivsed) v\u00f5i rasedad), oleks teistel, tervetel pereliikmetel m\u00f5istlik kindlasti lasta end \u00e4ra vaktsineerida, v\u00e4hendamaks haigestumise ohtu oma l\u00e4hedastele inimestele.\u00a0 <\/p>\n\n\n\n

Leetrivaktsiin on ometi olemas ja ka kasutusel, kuid miks seisame vaatamata sellele silmitsi leetrinakkuse ohuga? <\/strong>Viimastel aastatel on Eestis aga ka mujal maailmas taas j\u00f5udu kogunud vaktsineerimisvastane liikumine, mille tulemusel \u00fcha paljud lapsevanemad on hakkanud keelduma oma laste\/enda vakstineerimisest.
Kui vaktsineerimiste arv peaks j\u00e4tkama langustrendi, siis ohustavad eestimaalasi uuesti mitmed t\u00f5sised nakkushaigused, mida vaktsiinidega on v\u00f5imalik v\u00e4ltida. Samuti on avatud piiride ning reisimise tingimustes olemas ka risk nakkushaiguste sissetoomiseks piiri tagant. Leetritesse haigestuda ja seda haigust edasi kanda v\u00f5ivad ka need inimesed, kes olid vaktsineeritud aastatel 1980 \u2013 1992. Sellel ajavahemikul kasutati Venemaalt toodud leetrivaktsiini, mille kvaliteet oli ebastabiilne ning ei pruukinud anda piisavalt head kaitset. Seet\u00f5ttu oleks soovitav nendel aastatel vaktsiini saanutel lasta end revaktsineerida MMR vaktsiini 1 annusega.<\/p>\n\n\n\n

Vaktsiinv\u00e4lditavad haigused (nagu seda on leetrid) ei levi kogukondades ja populatsioonides, mille enamus liikmetest on vaktsineeritud ning seel\u00e4bi omab kaitset teatud nakkushaiguste vastu. Seda nimetatakse ka karjaimmuunsuseks (vt joonist). Kui aga kogukonnas kasvab vaktsineerimata ja nakkustekitaja vastu immuunsust mitte omavate inimeste arv, siis on v\u00f5imalik nende haigestumine ja haiguse levitamine vaktsineerimata inimeste vahel. See on \u00fcks olulisemaid p\u00f5hjuseid, miks vaktsiinv\u00e4lditavate nakkushaiguste levik n\u00e4itab viimastel aastatel kasvutrendi.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Allikas: https:\/\/www.vaktsineeri.ee\/haigused-ja-vaktsiinid\/haigused\/leetrid, Terviseamet.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Leetrid vallutavad taas maailma?! Leetrid on v\u00e4ga k\u00f5rge nakkusohtlikkusega ja kliiniliselt sageli raskelt kulgev viirushaigus. Leetrihaige v\u00f5ib k\u00f6himise j\u00e4rgselt ruumis lahkuda ning sinna tunde hiljem sisenenud vaktsineerimata inimene v\u00f5ib \u00f5hus ringlevate viirusosakeste sisse hingamisel haigestuda sellesse ohtlikku nakkushaigusesse. Leetriviirus on kuus korda nakkavam kui gripiviirus, l\u00e4hikontakti korral nakatub sellega 98 inimest 100-st. Seda muidugi juhul, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":771,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-770","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=770"}],"version-history":[{"count":12,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/770\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":853,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/770\/revisions\/853"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/771"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=770"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}