{"id":780,"date":"2019-03-15T13:26:18","date_gmt":"2019-03-15T13:26:18","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=780"},"modified":"2019-03-15T13:39:21","modified_gmt":"2019-03-15T13:39:21","slug":"puugiga-levivatest-haigustest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/puugiga-levivatest-haigustest\/","title":{"rendered":"Puugiga levivatest haigustest"},"content":{"rendered":"\n

K\u00e4tte on j\u00f5udnud kevad ning \u00fcha enam p\u00fc\u00fcavad inimesed viibida v\u00e4ljas, v\u00e4rske \u00f5hu k\u00e4es: olgu selleks kas tavap\u00e4rane jalutusk\u00e4ik linnapargis, metsas v\u00f5i aiat\u00f6\u00f6dega alustamine. Seoses sellega tuleb aga meeles pidada, et soojade ilmade tulekuga, aktiveeruvad looduses ka erinevaid nakkuseid edasi kandvad puugid. Need putukad on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi j\u00e4\u00e4b ka enamus haigusjuhte. Puugid on k\u00f5ige levinumad seal, kus on nende jaoks soodsad elupaigad \u2013 eriti madalakasvulise taimestikuga tuule eest kaitstud varjulised ja niisked kohad. <\/p>\n\n\n\n

Peamised puukidega levivad infektsioonid Eestis on puukentsefaliit<\/em>, puukborrelioos<\/em> ja arvatavasti ka erlihhioos<\/em>. <\/p>\n\n\n\n

Puukentsefaliit<\/strong> on keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi r\u00fcndav infektsioon, mida p\u00f5hjustab Flaviviridae<\/em> sugukonda kuuluv puukentsefaliidi viirus.
Haigus levib edasi haigust kandvate puukide s\u00fcljega. Haiguse edasikandumine v\u00f5ib toimuda k\u00f5igest m\u00f5ne minuti jooksul p\u00e4rast puugihammustust. Puukentsefaliidi viirust v\u00f5ib leida ka past\u00f6riseerimata piimas, eriti kitsepiimas, kuigi seda juhtub v\u00e4ga harva. Haigus kulgeb Euroopas tavaliselt 2 lainena. Esimesed s\u00fcmptomid ilmnevad 4\u201328 p\u00e4eva p\u00e4rast nakatumist ja kestavad tavaliselt 2 kuni 7 p\u00e4eva ning enamikul juhtudel ongi infektsioon sellega l\u00f5ppenud. P\u00e4rast palavikuvaba perioodi (2 kuni 10 p\u00e4eva) tekib osal patsientidel tegelik entsefaliit (ajup\u00f5letik). Haiguse teist faasi iseloomustavad k\u00f5rge palavik (sageli > 39 \u00b0C) koos meningiidi (ajukelmep\u00f5letik), entsefaliidi v\u00f5i radikuliidi n\u00e4htudega v\u00f5i siis segatud neuroloogilised s\u00fcmptomid – tugev peavalu, kaela j\u00e4ikus, oksendamine ja peap\u00f6\u00f6ritus. Esineda v\u00f5ivad ka teised neuroloogilised s\u00fcmptomid, nagu teadvush\u00e4ired, krambid v\u00f5i halvatus. Puukentsefaliit v\u00f5ib l\u00f5ppeda surmaga, kuigi suremus on v\u00e4ga v\u00e4ike, kuni 2 protsenti. Paljudele patsientidele j\u00e4\u00e4vad haigusest aga kauakestvad v\u00f5i lausa j\u00e4\u00e4davad keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi h\u00e4ired, nagu m\u00e4luprobleemid, kuulmispuue, j\u00e4semete halvatus v\u00f5i lihasn\u00f5rkus.
Puukentsefaliiti ei saa ravida<\/em>, kuid selle vastu on olemas vaktsiin<\/em>.
Esmane vaktsineerimine koosneb kolme vaktsiiniannuse manustamisest. Korduvvaktsineerimised toimuvad iga kolme kuni viie aasta tagant. Tuleb meeles pidada, et vaktsineerida v\u00f5ib aastaringselt.<\/strong>  <\/p>\n\n\n\n

Puukborrelioos, <\/strong>mida m\u00f5nikord nimetatakse ka Lyme\u2019i t\u00f5veks v\u00f5i Lyme\u2019i borrelioosiks, on haigus, mida levitavad puugid, kes on nakatunud Borrelia<\/em> bakteritega. Need bakterid asuvad puugi soolestikus. Borrelia <\/em>paljuneb puugi s\u00fcljen\u00e4\u00e4rmetes ning kandub inimestele puugihammustuse j\u00e4rgselt. Minimaalselt kulub nakkuse saamiseks 17-24 tundi, kuid t\u00f5en\u00e4olisemalt toimub \u00fclekanne 36-48 tunni p\u00e4rast. Seega puugi kiire eemaldamine v\u00e4hendab oluliselt borrelioosi nakatumise ohtu.
Esimesed s\u00fcmptomid v\u00f5ivad ilmuda 3-30 p\u00e4eva p\u00e4rast puugihammustust. Tavaline varane s\u00fcmptom on laienev l\u00f6\u00f6ve \u00fcmber hammustuskoha, nn r\u00e4nder\u00fcteem. Sagedased on ka gripilaadsed n\u00e4hud. Puukborrelioosi infektsioon v\u00f5ib alguses olla ka s\u00fcmptomite vaba. <\/sup>See t\u00e4hendab, et borrelioosi varane staadium ei pruugi tingimata mingeid s\u00fcmptomeid tekitada. Kui puukborrelioosi ei ravita, v\u00f5ib see hiljem p\u00f5hjustada t\u00fcsistusi, nagu tugev peavalu, l\u00f6\u00f6ve, neuroloogilised t\u00fcsistused, tugeva liigesevaluga artriit ja s\u00fcdameprobleemid. Puukborrelioosi raviks kasutatakse antibiootikume. <\/p>\n\n\n\n

Erlihhioos<\/strong>i kui haiguse esmane kirjeldus p\u00e4rineb aastast 1932. Tegemist on puukide poolt levitatava bakteriaalse haigusega, mida on v\u00f5imalik ravida antibiootikumidega. Haiguse peiteaeg on 7-11 p\u00e4eva ning esmased haigusn\u00e4hud on: palavik, peavalu, lihasvalu, k\u00f5hutegevuse h\u00e4ired, k\u00f5huvalu, harva nahal\u00f6\u00f6ve. Haigust saab diagnoosida vereanal\u00fc\u00fcsi kaudu.<\/p>\n\n\n\n

Kaitse<\/strong>. K\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisemalt v\u00f5ite puugihammustuse saada p\u00e4ikesevalguse ja tuule eest varjatud kohas, kus on tihe madal ja niiske taimestik. Pigem on soovitav piirkondi, kus esineb sageli puuke ja puukidega levivaid haigusi, v\u00e4ltida. Samuti soovitatakse aias taimestikku madalana hoida. Tavaliselt ei tunne puugid end kuival ja h\u00e4sti p\u00fcgatud murul h\u00e4sti. V\u00f5imaluse korral takistage metsloomade p\u00e4\u00e4su aeda. Puukide peremeesliigid, nagu hiired, mutid, j\u00e4nesed, rebased ja teised v\u00e4ikeimetajad, v\u00f5ivad puuke inimasustuse piirkondadesse tuua. Te saate end puukide eest kaitsta, kui kannate kaitseriietust, n\u00e4iteks saapaid, pikki p\u00fckse ja pikkade varrukatega s\u00e4rke. Lisaks on puuki riietel lihtsam m\u00e4rgata kui paljal nahal. <\/p>\n\n\n\n

Millal p\u00f6\u00f6rduda arsti poole? <\/strong>
Meeles v\u00f5iks pidada seda, et k\u00f5ik puugid ei ole haigustekitajatega nakatunud ja seega k\u00f5ik puugid eelpool mainitud infektsioone ei levita. Millal siis peale puugir\u00fcnnet oleks \u00f5ige aeg p\u00f6\u00f6rduda arsti vastuv\u00f5tule? a) kui puugihammustuse kohale tekib “h\u00e4rjasilma meenutav” l\u00f6\u00f6ve ehk r\u00e4nder\u00fcteem (vt joonist 1). b) kui n\u00e4dalap\u00e4evad hiljem peale puugir\u00fcnnet tekib teil palavikuga haigestumine, lihas-liigesvalud, n\u00f5rkus, l\u00f6\u00f6ve. <\/p>\n\n\n\n

Joonis 1. Puukborrelioosiga sageli kaasnev iseloomulik l\u00f6\u00f6ve (nn r\u00e4nder\u00fcteem)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Meeles v\u00f5iks veel pidada, et puugi poolt levitatavate haiguste vastased antikehad on patsiendi veres m\u00e4\u00e4ratavad 2-4 n\u00e4dalat peale puugir\u00fcnnet. Seega, kui te p\u00f6\u00f6rdute arstile j\u00e4rgmisel p\u00e4eval peale kokkupuudet puugiga, ei ole teie verest veel v\u00f5imalik antikehi m\u00e4\u00e4rata ja haigust diagnoosida. <\/p>\n\n\n\n

Kuidas puuki eemaldada? <\/strong>
Puuk tuleb haarata v\u00f5imalikult pea l\u00e4hedalt, aga mitte v\u00e4ga k\u00f5vasti. Tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest v\u00f5i m\u00e4\u00e4rimisest. Eemaldamisel v\u00f5ivad abiks olla pintsetid v\u00f5i peeneotsalised tangid. Haarates nii naha l\u00e4hedalt kui v\u00f5imalik, tuleb puuki t\u00f5mmata ettevaatlikult \u00fclespoole, p\u00fc\u00fcdes teda tervena eemaldada. Hammustuskoht tuleb pesta vee ja seebiga ning seej\u00e4rel desinfitseerida. Kui ise puuki k\u00e4tte ei saa, tuleb vajaliku abi saamiseks kindlasti p\u00f6\u00f6rduda arsti poole. Ei ole soovitatav m\u00e4\u00e4rida hammustuse kohta (koos seal oleva puugiga) \u00f5lide v\u00f5i kreemiga: sellega takistate \u00f5hu juurdevoolu puugi pea piirkonda, mille tulemusel v\u00f5ib putukal tekkida “okserefleks” ning k\u00f5ik tema soolestikus olevad bakterid (eelk\u00f5ige borrelioosi tekitaja) satuvad inimese verre. Oodata, kuni puuk \u00fckskord ise hammustuskohast v\u00e4lja ronib pole samuti ei m\u00f5istlik ega ka ohutu. <\/p>\n\n\n\n

Allikas: www.puugid.ee; A. Kallaste, M. Petersen jt “Puukentsefaiidi mitu palet” Eesti Arst 2013; O. Maiorova “Mida teha kui puuk on hammustanud?” Synlab 2017<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4tte on j\u00f5udnud kevad ning \u00fcha enam p\u00fc\u00fcavad inimesed viibida v\u00e4ljas, v\u00e4rske \u00f5hu k\u00e4es: olgu selleks kas tavap\u00e4rane jalutusk\u00e4ik linnapargis, metsas v\u00f5i aiat\u00f6\u00f6dega alustamine. Seoses sellega tuleb aga meeles pidada, et soojade ilmade tulekuga, aktiveeruvad looduses ka erinevaid nakkuseid edasi kandvad puugid. Need putukad on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi j\u00e4\u00e4b […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":781,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-780","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/780","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=780"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/780\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":790,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/780\/revisions\/790"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/781"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=780"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=780"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=780"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}