Inimese papilloomviirusel (Human Papilloma Virus ehk HPV\u00b4l) ei ole kahjuks mingit seost “papist loomaga” nagu selle artikli pealkirjast v\u00f5iks esialgu eeldada, k\u00fcll aga on olemas kindel seos v\u00e4higa. Emakakaelav\u00e4hk ehk -kartsinoom on \u00fcks v\u00e4heseid halvaloomulisi kasvajaid, mille tekkep\u00f5hjus on t\u00e4pselt teada \u2013 nakatumine papilloomviirusega.
Vaatamata t\u00e4nap\u00e4eva meditsiini arengutele, on Eestis suurenenud haigestumus emakakaelav\u00e4hki, olles \u00fcks k\u00f5rgemaid P\u00f5hjamaades ning kogu Euroopas (k\u00f5rgem haigestumine on registreeritud vaid Leedus). 100 000 naise kohta haigestub Eestis 19,9 naist emakakaela v\u00e4hki; igal aastal diagnoositaks Eestis keskmiselt 200 uut emakakaelav\u00e4hi juhtu. Maailmas on vastav number 500 000 ning igal aastal sureb maailmas sellesse haigusesse 200 000 naist. <\/p>\n\n\n\n
HPV-sid on teada \u00fcle 100 erineva t\u00fc\u00fcbi. On t\u00f5estatud, et 80% inimestest nakatub papilloomviirusega v\u00e4hemalt kord oma elu jooksul. HPV levib eelk\u00f5ige seksuaalvahekorra, aga ka intiimse puudutuse k\u00e4igus. Suurem osa papilloomiviiruse t\u00fc\u00fcpidest p\u00f5hjustab healoomulisi muutusi nahal (nt soolat\u00fc\u00fckaid) ja limaskestadel (nt teravad kond\u00fcloomid). V\u00e4hesed papilloomiviiruse t\u00fc\u00fcbid v\u00f5ivad p\u00f5hjustada pahaloomuliste kasvajate teket genitaalpiirkonnas (nt emakakaela-, h\u00e4beme- ja tupe-, p\u00e4raku, peenisev\u00e4hk ja v\u00e4hieelsed seisundid) ning suu\u00f5\u00f5nes (nt suu- ja neeluv\u00e4hk). V\u00e4hiriski alusel jaotatakse inimese papilloomiviiruse t\u00fc\u00fcbid allj\u00e4rgnevalt: k\u00f5rge riski t\u00fc\u00fcbid: 16, 18, 45, 31, 33, 52, 58, 35, 59, 56, 51, 39; piiratud v\u00e4hki tekitava toimega t\u00fc\u00fcbid: 68, 73; madala riski t\u00fc\u00fcbid: 6, 11, 26, 40, 42, 43.
Peale nakatumist elab viirus inimkehas kaebuseid tekitamata pikemat aega. Sageli h\u00e4vitab inimorganismi immuuns\u00fcsteem “vaikse sissetungija” m\u00f5ne kuu v\u00f5i aasta jooksul. Osadel inimestel aga j\u00e4\u00e4b HPV organismis p\u00fcsima ning tekitab haiguse. Eelpool mainitud “k\u00f5rge riski t\u00fc\u00fcpidest” v\u00f5ib inimorganismis areneda v\u00e4hk. Protsess on pikaajaline: keskmiselt areneb v\u00e4hk 20 aasta jooksul peale nakatumist. <\/p>\n\n\n\n
Elu on t\u00f5esti “suur loterii”: milliste HPV viiruse t\u00fc\u00fcpidega inimene oma elu jooksul nakatub ning kas selle tagaj\u00e4rjel areneb s\u00fc\u00fctu soolat\u00fc\u00fcgas v\u00f5i emakakaela v\u00e4hk, oleneb t\u00f5esti paljudest asjaoludest. Nakatumine v\u00f5ib vabalt toimuda ka k\u00f5ige esimese seksuaalkontakti k\u00e4igus ja isegi kondoomi kasutamine ei pruugi nakatumise eest t\u00e4ielikult kaitsta.<\/p>\n\n\n\n
Mis tegurid soodustavad HPV-ga nakatumist?<\/strong> Kuidas kaitsta end HPV eest?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Hoiduda juhuslikest seksuaalvahekordadest.<\/p>\n\n\n\n Kasutada kondoomi.<\/p>\n\n\n\n Mitte suitsetada.<\/p>\n\n\n\n Kontrollida regulaarselt oma tervist. Eelk\u00f5ige k\u00fclastada g\u00fcnekoloogi regulaarselt ja lasta teha Pap testil p\u00f5hinevat s\u00f5eluuringut.<\/p>\n\n\n\n Vaktsineerimine<\/strong>. Alates 2018 aastast on Eesti Riiklikusse immuniseerimiskavasse lisatud HPV vastane vaktsiin. Riikliku immuniseerimiskava alusel vaktsineeritakse noori t\u00fcdrukuid eeldatavalt enne seksuaalelu algust vanuses 12-14 aastat. Uuringutega on n\u00e4idatud, et noorte t\u00fcdrukute vaktsineerimisel on kaitse haiguse vastu k\u00f5ige tugevam. Vaktsineerida v\u00f5ib loomulikult ka t\u00e4iskasvanud naisi, kuid sellisel juhul on vaktsiini efektiivsus v\u00e4iksem. Mida siis tegelikult karta vaktsineerimisel HPV vaktsiiniga (Gardasil 9).<\/strong> Vaktsineerimisel Gardasil 9 vaktsiiniga on haruharva kirjeldatud siiski ka t\u00f5sisemaid k\u00f5rvaltoimeid:<\/p>\n\n\n\n tugevat allergilist reaktsiooni (anaf\u00fclaksiat) -> 2,6 juhtu\/100 000 vaktsiini doosi kohta.<\/p>\n\n\n\n Guillan Barre s\u00fcndroomi (ehk GBS: neuroloogiline haigus millega haigel ilmnevad nt lihasn\u00f5rkus ja halvatus) -> 1-2 juhtu\/100 000 kohta. Selles osas on tehtud uuringud Taanis, USAs ja UKs (uuringutes hinnati \u00fcle 70 miljoni annuse andmeid) ning teaduskirjanduses avaldatud uuringute andmete hindamine n\u00e4itasid, et p\u00e4rast vaktsiini annuse manustamist GBS risk ei suurene ning p\u00f5hjuslikku seost HPV vaktsiini manustamisega siiski ei leitud. Nii UK kui USA andmetel on GBSi tekkerisk populatsioonis v\u00e4iksem kui 1 juht 1 miljoni annuse kohta. Guillaini-Barr\u00e9 s\u00fcndroomile eelneb sageli viirusinfektsioon, samuti v\u00f5ib see tekkida operatsioonij\u00e4rgselt.<\/p>\n\n\n\n Kui k\u00f5rvutada neid numbreid \u00fcle\u00fcldise emakakaela v\u00e4hki haigestumise riskiga Eestis k\u00e4esoleval ajal, siis on vaktsiini kasu ilmselge: risk haigestuda v\u00e4hki on kordades suurem (ligi 10 korda!), kui saada vaktsineerimise t\u00fcsistusena m\u00f5ni t\u00f5sisem k\u00f5rvaltoime. <\/p>\n\n\n\n Allikad: Nyg\u00e5rd, M; Orumaa, M: “Oluliselt suurenenud haigestumus emakakaelav\u00e4hki Eestis perioodil 1998\u20132008”, Eesti Arst; Inimese papilloomviirusel (Human Papilloma Virus ehk HPV\u00b4l) ei ole kahjuks mingit seost “papist loomaga” nagu selle artikli pealkirjast v\u00f5iks esialgu eeldada, k\u00fcll aga on olemas kindel seos v\u00e4higa. Emakakaelav\u00e4hk ehk -kartsinoom on \u00fcks v\u00e4heseid halvaloomulisi kasvajaid, mille tekkep\u00f5hjus on t\u00e4pselt teada \u2013 nakatumine papilloomviirusega.Vaatamata t\u00e4nap\u00e4eva meditsiini arengutele, on Eestis suurenenud haigestumus emakakaelav\u00e4hki, olles \u00fcks k\u00f5rgemaid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":817,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-816","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/816","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=816"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/816\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":828,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/816\/revisions\/828"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/817"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=816"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=816"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=816"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Ainu\u00fcksi viiruse olemasolu organismis ei t\u00e4henda seda, et inimene haigetsub v\u00e4hki. On tegureid, mis lisaks HPV-le soodustavad raske haiguse teket. Nendeks on varajane seksuaalelu algus, suur seksuaalpartnerite arv, suitsetamine, immuunpuudulikkus (nt HIV), pikaajaline hormonaalsete kontratseptiivide kasutamine, sugulisel teel levivate haiguste kaasnakkus (nt klam\u00fcdioos, genitaalherpes).<\/p>\n\n\n\n
HPV-vaktsiin on lisatud vaktsineerimisprogammi paljudes riikides, sh USA, Kanada, Austraalia, valdav osa ELi liikmetest jpt. N\u00e4iteks Austraalias lisati see vaktsineerimiskavasse 2007. aastal ja juba kolm aastat p\u00e4rast seda tehtud anal\u00fc\u00fcsid, milles v\u00f5rreldi vaktsineeritud vanuser\u00fchmi nendega, keda vaktsineeritud ei ole, n\u00e4itasid olulist langustendentsi rakuliste muutuste (d\u00fcsplaasia) esinemises emakakaelas.
Sotsiaalmnisteeriumi otsus l\u00fclitada HPV vastane vaktsineerimine riiklikusse immuniseerimiskavasse leidis sotsiaalmeedias elavat vastukaja. Vaktsineerimisvastased isikud on k\u00fclvanud inimestesse \u00fcle\u00fcldist hirmu ja \u00e4revust, et vaktsiini v\u00e4idetavad k\u00f5rvaltoimed on palju ohtlikumaid kui haigus ise (emakakaelav\u00e4hk!), mille t\u00f5ttu nii m\u00f5nigi lapsevanem on loobunud oma lapse vaktsineerimisest.
Emotsionaalselt laetud lood HPV v\u00f5i m\u00f5ne muu vaktsiini kasutamisel tekkinud rasketest k\u00f5rvaltoimetest ringlevad meedias pidevalt, kuid need v\u00e4ited p\u00e4rinevad tavaliselt \u00fcksikjuhtumitest, kus mingi haigus on k\u00fcll tekkinud p\u00e4rast vaktsineerimist, kuid seos p\u00f5hjuse ja tagaj\u00e4rje vahel on j\u00e4\u00e4nud t\u00f5endamata. Samamoodi v\u00f5iks v\u00e4ita, et HPV-vaktsiin p\u00f5hjustab hilisemas elus hallip\u00e4isust. S\u00e4\u00e4rased lood on paljude jaoks oma traagilisuses kuivast teadusartiklist p\u00f5nevam lugemine, mis kulutulena jagamiste ja meeldimiste kaudu suhtlusmeedias levivad, kuid alati tasub suhtuda allikasse kriitiliselt. Pahatihti on tegu v\u00e4ljam\u00f5eldud lugudega, \u00fcksikjuhtudega v\u00f5i hoopist\u00fckkis religioossete organisatsioonide v\u00f5i alternatiivravipreparaate m\u00fc\u00fcvate ettev\u00f5tete rahastatud reklaamiga.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige sagedasemateks k\u00f5rvaltoimeteks, on s\u00fcstekoha punetus ja turse. Aeg- ajalt v\u00f5ib tekkida s\u00fcstekohale veritsus ja kihelus. On kirjeldatud ka \u00fcldiseid s\u00fcmptomeid nagu kerge palavik, v\u00e4simus, lihasvalu, peavalu, k\u00f5hutegevuse h\u00e4ired. Kas see on ohtlik? Ei ole. Eelpool mainitud k\u00f5rvaln\u00e4hud taanduvad spontaanselt m\u00f5ne p\u00e4eva jooksul.
Kas vaktsineerimise tagaj\u00e4rjel v\u00f5ib hoopis haigestuda emakakaela v\u00e4hki? Ei v\u00f5i, kuna vaktsiin on inaktiveeritud, see t\u00e4hendab, et selles ei ole viiruse DNA-d, mis v\u00f5iks tekitada haiguse. Ei p\u00f5hjusta vaktsiin ka kohe kindlasti naiste viljatust.
Sarnaselt ka k\u00f5igile teistele Eestis kasutatavatele vaktsiinidele ei sisalda HPV vastased vaktsiinid raskmetalle (elavh\u00f5bedat).
Vaktsineerimise j\u00e4rgselt on teateid ka posturaalsest ortostaatilisest tahh\u00fckardia s\u00fcndroomist (POTS) ehk kui pikaliolekust p\u00fcstiasendisse t\u00f5ustes kiireneb s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus ja komplekssest regionaalsest valu s\u00fcndroomist (Complex regional pain syndrome \u2013 CRPS), kuid uuringud ei n\u00e4ita p\u00f5hjuslikku seost HPV vaktsiini ja nende s\u00fcndroomide vahel. M\u00f5lema s\u00fcndroomi s\u00fcmptomid kattuvad teiste seisunditega, muutes diagnoosimise raskeks nii \u00fcldpopulatsioonis kui ka vaktsineeritute hulgas. POTSi (mida samuti v\u00f5ib esineda viirusinfektsioonide j\u00e4rgselt) ja CRPSi tavap\u00e4rane esinemissagedus 10\u201319-aastasel t\u00fcdrukute ja noortel naiste \u00fcldpopulatsioonis on ligikaudu 150 juhtu 1 miljoni kohta aastas.
<\/p>\n\n\n\n
Eesti Loodus: “Kuri ja salap\u00e4rane papilloomiviirus” artiklid EL 12\/2002
Laius, O “Kas HPV vaktsiini vastaste hirmujutud terviseohtudest vastavad t\u00f5ele?”
https:\/\/www.vaktsineeri.ee\/hpv-inimese-papilloomiviirus-0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"