{"id":832,"date":"2019-06-06T19:19:43","date_gmt":"2019-06-06T19:19:43","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=832"},"modified":"2019-06-16T06:15:34","modified_gmt":"2019-06-16T06:15:34","slug":"ma-keerlen-ja-poorlen-ehk-mida-peaks-teadma-pearinglusest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/ma-keerlen-ja-poorlen-ehk-mida-peaks-teadma-pearinglusest\/","title":{"rendered":"“Ma keerlen ja p\u00f6\u00f6rlen”… ehk mida peaks teadma pearinglusest."},"content":{"rendered":"\n

Peap\u00f6\u00f6ritus ehk vertiigo<\/em><\/strong> on isiku teadvuses ilmnev, inimest ennast v\u00f5i \u00fcmbrust valesti hindav tunnetus, mille k\u00e4igus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat (p\u00f6\u00f6rlemist, k\u00f5ikumist, vajumist jne). Raskema v\u00e4ljendatuse korral on samal ajal h\u00e4iritud inimese tasakaal ning sellest tingitud ka k\u00f5nnak ning koordinatsioon.
Inimese v\u00f5ime s\u00e4ilitada tasakaalu kujuneb 3 erineva s\u00fcsteemi tiheda koost\u00f6\u00f6 tulemusel: vestibulaars\u00fcsteem<\/em> (ehk sisek\u00f5rva tasakaaluelund), visuaalsed aistingud<\/em> (teisis\u00f5nu meie n\u00e4gemine) ja keerulisem somatosensoorne s\u00fcsteem<\/em> (\u00fcle kogu keha paiknevad retseptorid, mis annavad ajule pidevat infot tugipinna ning keha erinevate segmentide asendist \u00fcksteise suhtes). Nimetatud s\u00fcsteemide koost\u00f6\u00f6d reguleerib ja kontrollib inimaju. H\u00e4ired \u00fche v\u00f5i teise eelpool mainitud mehhanismi toimimises v\u00f5ivad p\u00f5hjustada pearinglust. \u00d5nneks k\u00fcll v\u00f5ivad need s\u00fcsteemid teineteist teatud m\u00e4\u00e4ral t\u00e4iendada ja kompenseerida \u00fcksteise puuduj\u00e4\u00e4ke. Peaaju on v\u00f5imeline kohanema meeltest tingitud h\u00e4retega: n\u00e4iteks n\u00e4gemise kaotanud inimesed avastavad sageli, et nende teised aistingud (eriti just kuulmine) paranevad, et korvata \u00fche meele v\u00e4lja langemist. Ka sisek\u00f5rvast tingitud pearingluse korral kohaneb aju uue olukorraga ja aegam\u00f6\u00f6da kaob pearinglus iseenesest.
Laias laastus jaotatakse tasakaaluh\u00e4ireid s\u00fcsteemseteks ja mittes\u00fcsteemseteks.<\/strong>
S\u00fcsteemse tasakaaluh\u00e4ire<\/strong> ehedaim n\u00e4ide on sisek\u00f5rva probleemidest tingitud pearinglus (n\u00e4iteks otokoonia e kanalolitiaas e n\u00e4rvirakkude k\u00e4rbumisest tekkinud “tolm” sisek\u00f5rva poolringkanalites mis h\u00e4irib poolringkanalite funktsioneerimist v\u00f5i vestibulaar- ehk tasakaalun\u00e4rvi p\u00f5letik). S\u00fcsteemse vertiigoga kaasub sageli tugev pearinglus, oksendamine, tugevad tasakaaluh\u00e4ired; esineb sagedamini \u00fcmbruse n\u00e4iline p\u00f6\u00f6rlemine horisontaaltasapinnas, harvem haige enese p\u00f6\u00f6rlemine v\u00f5i k\u00f5ikumine.
Mittes\u00fcsteemset tasakaaluh\u00e4iret<\/strong> v\u00f5ib pigem kirjeldada “purjustunde” v\u00f5i k\u00f5ikumise\/ebakindlustundena, mil kaasub m\u00f5\u00f5dukas iiveldus ilma oksendamiseta. Tsentraalse p\u00e4ritoluga (ehk keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi probleemidest tingitud) vertiigo on valdavalt mittes\u00fcsteemne ja selle korral esinevad ka muud neuroloogilised s\u00fcmptomid ning iiveldus ja oksendamine tavaliselt puuduvad.<\/p>\n\n\n\n


85% \u00e4gedalt tekkinud pearingluse p\u00f5hjuseks on sisek\u00f5rva funktsiooni h\u00e4ire ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud 15% keskn\u00e4rvis\u00fcsteemi probleemist tingituna.
Teine r\u00fchm inimesi (sageli just eakamad inimesed) on h\u00e4das pideva, kroonilise tasakaaluh\u00e4ire ja pearinglusega. Selle seisundi p\u00f5hjuseks on k\u00f5ige sagedamini keskn\u00e4rvis\u00fcsteemis toimunud degeneratiivset laadi muutused e multiipelne somatosensoorne defitsiit (ehk presbyastaxia<\/em>) v\u00f5i nn foobiline asendivertiigo. Tasakaalu krooniliste h\u00e4irete kujunemisel on oluline osa somatosensoorseid impulsse vahendavate n\u00e4rvielementide degeneratsioonil, mis on vananemise paratamatu kaasn\u00e4htus, kuid mille avaldused ja kompensatsiooniaste erinevad indiviiditi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. Uuringud on n\u00e4idanud, et v\u00f5rreldes 25. eluaastaga on 75-aastase terve inimese k\u00e4te vibratsioonitundlikkus v\u00e4henenud ligikaudu 40%, jalgades koguni 60%. Just selle t\u00f5ttu kohanevad vanemaealised inimesed halvemini keha asendite muutustega ning peavad sageli j\u00e4rsemal kehaasendi vahetusel otsima tuge m\u00f6\u00f6blilt v\u00f5i seinalt. Sellele lisaks toimuvad sarnased muutused ka peaajus: n\u00e4rvirakkude arv v\u00e4heneb, ning seet\u00f5ttu ei ole aju v\u00f5imeline enam nii h\u00e4sti t\u00f6\u00f6tlema ja anal\u00fc\u00fcsima mujalt kehast saadud signaale – kujunevad tasakaaluh\u00e4ired, mis on enam v\u00e4ljendunud n\u00e4iteks h\u00e4maras ruumis k\u00f5ndides. Tasakaaluh\u00e4ired v\u00f5ivad olla ka varasemas elus l\u00e4bi tehtud ajutrauma v\u00f5i vigastuse tagaj\u00e4rg. Vertiigo v\u00f5ib kaasneda ka teatud t\u00fc\u00fcpi migreenidega ning n\u00e4rvis\u00fcsteemi degeneratiivsete haigustega nagu sclerosis multiplex, samuti teatud epilepsia vormid.
T\u00e4pse diagnoosi saamiseks tuleks p\u00f6\u00f6rduda arsti vastuv\u00f5tule. <\/p>\n\n\n\n

Ohus\u00fcmptomid, mille korral tuleks p\u00f6\u00f6rduda EMOsse v\u00f5i kutsuda kiirabi: <\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kui teil tekib j\u00e4rsku pearinglus ning sellega kaasub v\u00e4hemalt 2 j\u00e4rgnevat s\u00fcmptomit, siis tuleks kiiremas korras p\u00f6\u00f6rduda haiglasse:\n\n<\/p>\n\n\n