{"id":854,"date":"2019-06-16T11:19:06","date_gmt":"2019-06-16T11:19:06","guid":{"rendered":"http:\/\/mvperearstid.ee\/?p=854"},"modified":"2019-06-16T15:44:08","modified_gmt":"2019-06-16T15:44:08","slug":"voodimargamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/voodimargamine\/","title":{"rendered":"Voodim\u00e4rgamine &#8211; kuidas ravida?"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>Enurees<\/strong> t\u00e4hendab tahtmatut voodim\u00e4rgamist. Probleemiks, millega tuleb s\u00fcvendatult tegeleda, peetakse voodim\u00e4rgamist siis, kui seda esineb v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas kolme kuu jooksul. Enurees v\u00f5ib esineda kas ainult \u00f6\u00f6siti, aga ka p\u00e4evasel ajal. <\/p>\n\n\n\n<p>Kontroll urineerimise \u00fcle areneb koos lapse kasvamisega: kuni 1-aastane laps ei oma tavaliselt kontrolli p\u00f5ietegevuse \u00fcle; 1-2 aastane laps tunnetab t\u00e4isp\u00f5it; 2-4 aastane laps tunneb urineerimistungi; 4.-5(6). eluaastal hakkavad lapse tahtele alluma vaagnap\u00f5hjalihased ja laps saab t\u00fchjendada ka poolt\u00fchja p\u00f5it. Arvestades viimast asjaolu, saame enureesist r\u00e4\u00e4kida siis, kui <strong>v\u00e4hemalt 5-aastasel lapsel pole s\u00fcnnist saati olnud enam kui 6 kuud kestvat \u201ekuiva\u201c perioodi.<\/strong> 5-aastastel lastel on enureesi sagedus 15\u201320%, 10-aastastel on sagedus 6%, 15-aastastel ja vanematel ainult 1%. Poistel esineb sagedamini \u00f6ine enurees, t\u00fcdrukutel aga p\u00e4evased urineerimish\u00e4ired. Igal aastal paraneb iseenesest 15% enureesiga lastest, kusjuures esialgu saavutavad lapsed kontrolli p\u00e4evase urineerimise \u00fcle ning seej\u00e4rel \u00f6ise urineerimise \u00fcle. &nbsp;<br><\/p>\n\n\n\n<p><strong>Miks enurees tekib?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>P\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla mitmeid. Suurt rolli m\u00e4ngib kindlasti <strong>p\u00e4rilikkus<\/strong>: kui m\u00f5lemal lapsevanemal esines enureesi, siis lapsel tekib see 77% t\u00f5en\u00e4osusega; kui enurees esines 1-l vanematest, siis vastav t\u00f5en\u00e4osus on 44%; kui lapsevanematel enureesi ei esinenud, siis lapsel on see t\u00f5en\u00e4osus &nbsp;ikka 15%. <\/p>\n\n\n\n<p>Teisteks p\u00f5hjusteks on: <\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\"><li>n\u00e4rvis\u00fcsteemi osade ebak\u00fcpsus, mis kontrollivad p\u00f5ie tegevust ja \u00f6ist uriinihulka (p\u00f5iesfinkteri \u00fcliaktiivsus, mille t\u00f5ttu kujuneb lapsel v\u00e4ike p\u00f5iemaht); <\/li><li>antidiureetilise hormooni ebapiisav tootmine ehk vasopressiini, mille funktsiooniks on v\u00e4hendada uriini tootmist une ajal, v\u00e4hesus organismis;<\/li><li>k\u00f5hukinnisus (roojamine harvem kui igal kolmandal p\u00e4eval);<\/li><li>harv ja ebakorrap\u00e4rane urineerimine p\u00e4evasel ajal (kusep\u00f5is venib suureks);<\/li><li>ps\u00fchholoogilised faktorid ja stress (v\u00e4givald, koolikiusamine, seksuaalne ahistamine);<\/li><li>hea (uue pereliikme s\u00fcnd) v\u00f5i halb (surm perekonnas, vanemate lahutus) muutus lapse elus;<\/li><li>kuseteede infektsioonid; <\/li><li>diabeet;<\/li><li>adenoidide suurenemine;<\/li><li>uneh\u00e4ired<\/li><\/ul>\n\n\n\n<p>.<br><strong>Soovitused lapsevanemale<\/strong><br><\/p>\n\n\n\n<p>Ravi tuleb alustada siis, kui <strong>laps on viie aastane<\/strong>. Ravi on edukam, kui lapsel on tekkinud soov ja motivatsioon olla kuiv. Oluline on lapse <strong>ps\u00fchholoogiline toetamine<\/strong>, mis v\u00e4ljendub eelk\u00f5ige vanema kannatlikkuses ning m\u00f5istvas suhtumises.<strong> Tunnustage ja kiitke last kuivade \u00f6\u00f6de eest! Hoiduge karistamisest voodisse pissimise eest. \u00c4rgem unustagem, et voodim\u00e4rgamine ei ole lapse s\u00fc\u00fc. <\/strong>M\u00f5nikord \u00fcleliia pingutatud tualeti treening lapsevanemate poolt v\u00f5ib p\u00f5hjustada lapse suutmatust l\u00f5\u00f5gastada kusep\u00f5ie lihaseid ja seet\u00f5ttu p\u00f5is ei t\u00fchjene korralikult ja p\u00e4eva jooksul kogunenud uriin v\u00e4ljub une ajal voodisse..<\/p>\n\n\n\n<p>Suurt t\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata <strong>s\u00f6\u00f6misharjumuste kujundamisele<\/strong> v\u00e4ltimaks k\u00f5hukinnisust, mis on oluline enureesi tekke riskitegur. &nbsp;K\u00f5hukinnisuse korral, kui sool on pingul ja ummistunud, v\u00f5ib see suruda p\u00f5iele ja tekitada m\u00e4rgamisprobleeme nii p\u00e4eval kui ka \u00f6\u00f6sel. P\u00f5ie lihase spasme v\u00f5ivad p\u00f5hjustada jook ja s\u00f6\u00f6k, mis suurendavad uriini hulka (kofeiin) v\u00f5i p\u00f5hjustavad allergiat (\u0161okolaad, v\u00e4rvained). <\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata kindlasti ka <strong>vedeliku tarbimisele<\/strong>. V\u00e4ikelaps v\u00f5iks \u00f6\u00f6p\u00e4evas tarvitada 70 ml\/kg vedelikku; koolilaps vastavalt 50 ml\/kg; t\u00e4iskasvanu 30 ml\/kg. Tarvitatava vedeliku kogust lapse kaalu j\u00e4rgi v\u00f5iks t\u00e4psemalt arvutada j\u00e4rgmise valemi j\u00e4rgi: 20 kg (v\u00f5i rohkem kaaluv laps) = 1l + (20 ml x iga kg, mis &gt;20), sellest kogusest \u2154 tuleks tarbida enne kella 16.00; enureesi probleemi korral tuleks joomine l\u00f5petada 1,5 kuni 3 h enne magamaminekut. Meeles tuleks pidada, et \u00f5htuseks joogiks EI SOBI piim ja gaseeritud joogid.<\/p>\n\n\n\n<p>Ravis m\u00e4ngib oma osa kindlasti ka h\u00fcgieeniharjumuste kujundamine lapsel: hommikuse h\u00fcgieeni j\u00e4lgimine (pesu halva l\u00f5hna v\u00e4ltimiseks); samuti laste kaasamine probleemi tagaj\u00e4rgede likvideerimisse (m\u00e4rjad p\u00fcksid ja voodilinad viime koos pessu jne).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Tualetis k\u00e4imine<\/strong>. Lapsele tuleks v\u00f5imaldada turvaline juurdep\u00e4\u00e4s WC-sse. Lapsel peaks olema &nbsp;kasvule vastav\/kohandatud WC pott, mis v\u00f5imaldab t\u00e4istallale toetust, kui laps istub WC potil (vt joonist). P\u00e4evasel ajal on vajalik regulaarne WC k\u00fclastus (<strong>iga 2-3 tunni j\u00e4rel<\/strong>) ning samuti tuleks j\u00e4lgida, et laps k\u00e4iks enne magamaminekut WC- s.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/lh3.googleusercontent.com\/-uIPRcSoyZNHrTNkAKl_MqYhlQWKxBSFMbh7C4BKfz_5B0aCzMMhkuyzXrDiNf32JBLv4XakkTY6AFEETPumIxaV52Is44kx7-3Imut9rHkz_pCaFjMszGb_L6jZS6CLXTxCe7jI\" alt=\"\"\/><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Urineerimisp\u00e4eviku t\u00e4itmine. <\/strong>Enne arsti poole p\u00f6\u00f6rdumist, oleks olukorra paremaks n\u00e4itlikustamiseks soovitatav teha eelt\u00f6\u00f6d urineerimisp\u00e4eviku t\u00e4itmise n\u00e4ol. Pange 1-2 n\u00e4dala jooksul kirja &nbsp;kellaajaliselt p\u00e4eva jooksul joodud vedeliku kogused, WCs k\u00e4imised, kuivad ja m\u00e4rjad \u00f6\u00f6d.<br><\/p>\n\n\n\n<p>Kui eelpool toodud elustiili v\u00f5tetest abi ei saa, siis j\u00e4rgmisteks ravivalikuteks oleks:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\"><li>\u00c4ratusaparaadi kasutuselev\u00f5tt<\/li><li>Medikamentoosne ravi<\/li><\/ol>\n\n\n\n<p>T\u00e4psemate ravivalikute osas tuleks siiski p\u00f6\u00f6rduda arsti vastuv\u00f5tule. <br><\/p>\n\n\n\n<p><em>Kasutatud materjalid: SA Tallinna Latsehaigla \u201cENUREES JA PERE ISESEISEV TOIMETULEK\u201d; SA Tartu \u00dclikooli Kliinikum, E. Kalda \u201cKui teie lapsel on enurees\u201d;<\/em> <em>A. Traat infomaterjalide p\u00f5hjal.<\/em><br><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enurees t\u00e4hendab tahtmatut voodim\u00e4rgamist. Probleemiks, millega tuleb s\u00fcvendatult tegeleda, peetakse voodim\u00e4rgamist siis, kui seda esineb v\u00e4hemalt kaks korda n\u00e4dalas kolme kuu jooksul. Enurees v\u00f5ib esineda kas ainult \u00f6\u00f6siti, aga ka p\u00e4evasel ajal. Kontroll urineerimise \u00fcle areneb koos lapse kasvamisega: kuni 1-aastane laps ei oma tavaliselt kontrolli p\u00f5ietegevuse \u00fcle; 1-2 aastane laps tunnetab t\u00e4isp\u00f5it; 2-4 aastane [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":855,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-854","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/854","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=854"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/854\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":858,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/854\/revisions\/858"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/855"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=854"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=854"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=854"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}