Veenilaiendid ehk varikoos on geneetilise eelsoodumusega sidekoehaigus, mille v\u00e4ljenduseks on m\u00e4rgatava veenide v\u00f5rgustiku teke jalgadele. Veenilaiendeid esineb nii meestel kui naistel: tegmist on v\u00e4ga levinud n\u00e4htusega; praktiliselt igal teisel inimesel esineb suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral veenilaiendeid.<\/p>\n\n\n\n
Miks tekivad veenilaiendid?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Varikoosi tekke otseseks p\u00f5hjuseks on r\u00f5hu t\u00f5us venoosses s\u00fcsteemis, mis saab sageli alguse veeniklappide funktsiooni h\u00e4irumisest: klapid ei sulgu korralikult, veri koguneb veenidesse, mille t\u00f5ttu viimaste seinad venivad v\u00e4lja ning kujunevad v\u00e4lja veenilaiendid. <\/p>\n\n\n\n R\u00f5hu t\u00f5us<\/span> ja veeniseina tugevus<\/span> on p\u00f5hilised v\u00f5tmes\u00f5nad varikoosi kujunemises ning k\u00f5ik faktorid, mis suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutavad eelpool mainitud tegureid, v\u00f5ivad soodustada veenilaienite teket.<\/p>\n\n\n\n K\u00f5ige olulisemaks peetakse geneetilist eelsoodumust: kui emal, isal, \u00f5el, t\u00e4dil, vanaemal jm esines varikoosi, siis on patsiendil ka suurem t\u00f5en\u00e4osus selle haiguse tekkeks. Sageli on p\u00f5hjuseks geneetiline sidekoe l\u00f5tvus, mille t\u00f5ttu veenikalpid on liialt elastsed ja veenide seinad venivad kergemini v\u00e4lja. <\/p>\n\n\n\n Veenilaiendid tekivad inimestel sageli hormonaalsete k\u00f5ikumiste eluperioodidel: puberteediiga, rasedus, \u00fcleminekuiga. Varikoosi riskifaktoriteks on ka liigne kehakaal, suitsetamine, v\u00e4hene liikumine, erinevad jalatraumad, staatiline t\u00f6\u00f6 p\u00fcstiasendis (jalgadel).<\/p>\n\n\n\n Kuidas v\u00e4ltida ja v\u00f5idelda? <\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuna tegemist on r\u00f5hu t\u00f5usuga venoosses s\u00fcsteemis<\/span> ja veeniseina l\u00f5tvuse, v\u00e4ljavenimisega,<\/span> siis \u00fckski m\u00e4\u00e4re ega kreem ei ravi varikoosi.<\/span> <\/p>\n\n\n\n P\u00f5hiliseks ennetuseks ja raviks on liikumine! \u00dchelt poolt aktiveerib liikumine meie vereringet, teiselt poolt treenime me liikumisel oma jalalihaseid: heas toonuses lihased toetavad paremini veenide seina ja lihaskontraktsoonid aitavad veenidel verd edasi l\u00fckata. P\u00e4evas on tervislik liikuda aktiivselt v\u00e4hemalt 30 minutit<\/span>.<\/p>\n\n\n\n Staatilise t\u00f6\u00f6 korral on soovitatav teha puhkepause ja venoosse voolu parandamiseks pikali asendis asetada jalad “s\u00fcdame tasandist k\u00f5rgemale”.<\/p>\n\n\n\n Juba tekkinud varikoosi progresseerumise v\u00e4ltimiseks ning veenilaienditest tingitud ebamugavustunde (v\u00e4simus, tursed) v\u00e4hendamiseks, on soovitatav kanda regulaarselt kompressioonsukka. Selle eesm\u00e4rgiks on samuti veeniseina toetamine “v\u00e4ljaspoolt”.<\/p>\n\n\n\n Kaugelearenenud varikoosi ravi on kirurgiline.<\/p>\n\n\n\n Lisad: <\/strong><\/p>\n\n\n\n Veenilaiendite s\u00fcmptomeid leevendavad harjutused<\/a><\/span><\/strong><\/p>\n\n\n\n