\u00c4gedad hingamisteede haigused (\u00c4RH) v\u00f5ivad esineda k\u00f5ikidel aastaaegadel, kuid nende esinemist iseloomustab selgelt v\u00e4lja kujunenud hooajalisus – viirusliku etioloogiaga haigused sagenevad j\u00e4rsult septembris-oktoobris.\u00a0Haigestumus j\u00f5uab haripunkti veebruaris-m\u00e4rtsis ning vaibub suvekuudeks.<\/p>\n
Hingamisteede nakkushaigusi p\u00f5hjustavad \u00fcle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt \u00fclemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino, paragripi, adeno-, koroona- ja RS-viirusega. Paragripi, adeno- ja RS-viiruseid nimetakse veel gripilaadsete haiguste tekitajateks.<\/p>\n
Viirused levivad tavaliselt aevastamisel v\u00f5i k\u00f6himisel piisknakkusena. V\u00e4hemalt samav\u00e4\u00e4rselt levivad need saastunud k\u00e4te vahendusel. K\u00f6himisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastuvad nii k\u00e4ed kui ka kontaktpinnad (ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jt) eluv\u00f5imelise viirusega. Nakatuda v\u00f5ib, kui pesemata k\u00e4tega h\u00f5\u00f5ruda silmi, nina v\u00f5i suud.<\/p>\n
Haiguse inkubatsiooniperiood ehk peiteaeg (nakatumisest kuni s\u00fcmptomite ilmnemiseni) on 1-14 p\u00e4eva.<\/p>\n
\u00dclemiste hingamisteede viirusnakkuse tunnused on \u00fcldjuhul nohu, k\u00f6ha, kurguvalu ja palavik. Paljudel juhtudel p\u00f5etakse haigus l\u00e4bi kergelt, v\u00e4ikese palaviku ja eriliste s\u00fcmptomiteta, raskematel juhtudel v\u00f5ib viirusinfektsioon t\u00fcsistuda kopsup\u00f5letiku v\u00f5i muu t\u00f5sisema terviserikkega. Kliinilise pildi j\u00e4rgi on raske eristada, millise konkreetse viirusega tegu on. Spetisiifiline ravi puudub (v.a. gripiviiruse ravi).\u00a0Vajadusel kasutatakse haigusn\u00e4hte leevendavat, toetavat ravi: palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.<\/p>\n
Kuidas v\u00e4ltida nakatumist?<\/em><\/p>\n – V\u00e4ldi l\u00e4hedast kontakti haige inimesega.<\/em><\/p>\n – Pese k\u00e4si. Sage k\u00e4tepesu kaitseb sind ja sinu l\u00e4hedasi viiruste eest.<\/em><\/p>\n – V\u00e4ldi oma silmade, nina ja suu puudutamist. Pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid ning seej\u00e4rel oma silmi, nina v\u00f5i suud.<\/em><\/p>\n – Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne, v\u00e4ldi stressi, joo piisavalt vedelikke ja s\u00f6\u00f6 t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku toitu.<\/em><\/p>\n <\/p>\n Allikas: Terviseuudised<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" \u00c4gedad hingamisteede haigused (\u00c4RH) v\u00f5ivad esineda k\u00f5ikidel aastaaegadel, kuid nende esinemist iseloomustab selgelt v\u00e4lja kujunenud hooajalisus – viirusliku etioloogiaga haigused sagenevad j\u00e4rsult septembris-oktoobris.\u00a0Haigestumus j\u00f5uab haripunkti veebruaris-m\u00e4rtsis ning vaibub suvekuudeks. Hingamisteede nakkushaigusi p\u00f5hjustavad \u00fcle kahesaja viiruse, mis tungivad organismi peamiselt \u00fclemiste hingamisteede kaudu. Sagedamini on tegemist rino, paragripi, adeno-, koroona- ja RS-viirusega. Paragripi, adeno- ja RS-viiruseid […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":181,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[20],"tags":[],"class_list":["post-87","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"translation":{"provider":"WPGlobus","version":"3.0.1","language":"ru","enabled_languages":["et","ru"],"languages":{"et":{"title":true,"content":true,"excerpt":false},"ru":{"title":false,"content":false,"excerpt":false}}},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=87"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":514,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/87\/revisions\/514"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media\/181"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=87"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=87"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/mvperearstid.ee\/ru\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=87"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}