06.09.21 seisuga on Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritud 733 618 inimest, nendest on vaktsineerimiskuur lõpetatud (saanud 2 vaktsiiniannust) 642 063 inimesel. Elanike hõlmatus vaktsineerimisega on 55,20%.

Eestis COVID-19 infektsiooni tõttu haiglas viibivate inimeste statistika põhjal peegeldub juba praegu üsna selgelt, et vaktsineerimine kaitseb olulisel määral patsiente raske haiguskulu eest: 80% haiglas viibivatest patsientidest on vaktsineerimata. Selle tõttu on jätkuvalt väga oluline vaktsineerida veel vaktsineerimata inimesi, eriti vanemaealisi, kelle haiglasse sattumine on tõenäolisem.
Vaktsineerimata inimene nakatub 4 korda sagedamini ja satub haiglasse 8-10 korda sagedamini kui täielikult vaktsineeritu.

Vaktsineeritute hulgas on samas sagenenud küsimus: “Millal tehakse 3. doos vaktsiini?”. Eesti immuunprofülaktika ekspertkomisjon on jõudnud otsusele, et lisadoosi võivad vajada nõrgestatud immuunsusega inimesed, kellel peale 2 vaktsiiniannust (Jansseni vaktsiini korral peale 1. annust), ei teki piisavalt tugevat immuunsust. Nendeks on näiteks elundi siirdamise järgsed haiged, pahaloomulise kasvajaga või spetsiifilisel immuunsupresseerival ravil olevad inimesed.

Tõhustusdoosi võivad vajada vaktsineerimiskuuri saanud inimesed immuunsuse nõrgenemise tõttu teatud ajaperioodi möödudes, kuid praegu ei ole selle kohta piisavalt andmeid.

Vastunäidustusi vaktsineerimiseks on jätkuvalt väga vähe.

Vaktsiini manustamise vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või mis tahes abiainete suhtes. Sellele lisandub Jansseni vaktsiini ja AstraZeneca vaktsiini puhul vastunäidustus inimestele, kellel on varem esinenud kapillaaride lekke sündroom.
Väga raske haprussündroomiga (elu lõpufaasis) inimeste puhul tuleb hinnata, kas tal on võimalik saada vaktsineerimiskuurist kasu.

Pane õlg alla- vaktsineeri!