Podagra on põletikulise liigeshaiguse vorm, mis põhjustab aeg-ajalt liigeste valu ja turset. Podagra tekib siis, kui organismis on kusihappe taseme tõus üle teatud piiri ja keha ei suuda vabaneda “üleliigsest kusihappest”.

Kusihape on keharakkude lammutamise käigus või toidu seedimisel tekkiv jääkprodukt. Mõnedel inimestel jääb vereringesse liiga palju kusihapet, mis ladestub nõelakujuliste kristallidena liigestesse ja liigeste ümber. Organism peab neid kristalle “võõrkehadeks”, rünnates neid ning põhjustades liigese põletikku. Selline kristallide poolt põhjustatud põletikuline reaktsioon tekitab valulikke podagrahoogusid.

Sageli esineb podagra ainult ühes (90% juhtudest) liigeses, harvem mitmes liigeses (10% juhtudest).

Ravita kestavad podagrahood 3-10 päeva. Hoogudevahelised perioodid on tavaliselt valutud. Kui podagrahoog on juba 1 kord elus esinenud, siis kipub see korduma ka edaspidi, kui kusihappe sisaldus veres jääb kõrgeks. Aja jooksul haarab haigus üha rohkem liigeseid, hood võivad olla pikemad ning hoogudevahelised perioodid lühenevad. Areneb välja krooniline retsidiveeruv podagra.

Edaspidiseid hoogude kordumisi saab vähendada või vältida elustiili muutuste ja pikaajaliselt kasutatavate ravimitega, mis vähendavad kusihappe taset haige inimese veres.

Euroopa Liidus esineb podagrat kuni 5 miljonil inimesel. Mehed põevad haigust sagedamini kui naised. Sageli on podagra perekondlik: haiguse põdeja sugulasel võib esineda sama probleem.

Podaga sümpotmiks on järsku tekkinud ja väga valulik liigespõletik. Tüüpiline on nt varahommikul tekkinud väga tugev valulikkus, punetus ja turse suure varba liigeses. Sarnast põletikku võib esineda ka teistes liigestes. Lisaks liigesvalule võivad esineda veel kerge palavik, söögiisu langus, väsimustunne.

Pikemalt kestnud podagra üheks sümptomiks on podagrasõlmed ehk toofused. Toofused on kusihappe ladestused, mis kujutavad endast põletikust haaratud liigeste ümbruses või kõrvalestade naha all paiknevaid valutuid, tihkeid, valgeid väikseid kühmukesi.

Toofuste moodustumist takistab kusihappe taset alandavate ravimite pikaaegne ja järjepidev tarvitamine.

Podagra peamised riskitegurid on:

  1. Kõrge kusihappe tase veres (üle 360 mcmol/l)
  2. Meessugu
  3. Ülekaalulisus
  4. Podagra esinemine suguvõsas
  5. Ravimid (teatud diureetikumid e veeväljaajajad)
  6. Rohke puriinisisaldusega toidu tarvitamine (rohke punase liha, koorikloomade, siseelundite tarvitamine)
  7. Regulaarne alkoholi tarvitamine (eriti kääritatud joogid: õlu jm)

Podagra on ravitav ja ravimite toimel on võimalik edasisi hoogusid ennetada ja vältida. Kui kusihappe väärtus püsib alla eesmärkväärtuse, väheneb hoogude esinemissagedus märkimisväärselt ennetades seeläbi liigesekahjustust.

Podagraravimid jaotuvad põhimõtteliselt kaheks:

  1. Valu ja turset vähendavad ravimid (Ibuprofen, Diklofenac, Etorikoksiib jm), mida tuleks võtta põletiku ägedas faasis, et vaigistada valu ja vähendada põletikulist protsessi liigeses.
  2. Uusi hooge ennetavad ravimid (Allopurinol, Febuksostaat), millega tuleks alustada 1-2 nädalat pärast podagrahoogu. Ägeda podagrahoo alguses nende ravimite võtmisega alustada ei ole soovitav, kuna nad hakkavad lahustama liigeses olemasolevaid kusihappe kristalle, mis hakkavad vabalt kehas ringi liikuma ägestades olemasolevat hoogu või vallandades uue hoo. Oluline on nede ravimite regulaarne võtmine, sest ainult see tagab uute podagrahoogude ennetamise.

Podagra kahtlusel tuleks ühendust võtta oma perearstiga.

LISAD: