Väga sageli esitavad lapsevanemad arstile küsimuse selle kohta, milliseid jalanõusid oleks õigem oma lapsele osta. Millegipärast on kusagilt tulnud arvamus, et nö “igaks juhuks” võiks ju lapsele osta ortopeedilise tallaga jalanõud: “ortopeediline”, tähendab ju kindlasti midagi head ja paremat lapsevanema silmis. Kas see alati ikka nii on, püüan lahti seletada käesolevas artiklis.

Selleks, et mõista lõpuni, kuidas valida lapsele õigeid jalanõusid, alustaksin lapse jala füsioloogiliste arenguetappide kirjeldamisest.

Sündides on lapse jalatald üsna pehme ja ümarik ning vastav asjaolu on täiesti füsioloogiline ja normaalne nähtus, talla all paikneva rasvapadjakese tõttu. Kui laps hakkab oma esimesi samme tegema, siis ta väga sageli toetub jalalaba sisekülgedele, ning tema jalakesed tunduvad “tötsakad” ja tallavõlve ei paista üldse olevat. Ka see on täiesti normaalne nähtus selles vanuses. Lapse tallavõlvid hakkavad kujunema alates 3 eluaastast kuni kasvuea lõpuni.

Lisaks ei tohiks unustada, et kasvades, muutub ka lapse jalgade (põlveliigeste) telg. Sündides on lapsel nn “O”- jalad (meditsiiniliselt varus-põlved), lapse kasvades lähevad jalad põlveliigestest sirgemaks ning 1,5-2 aastaselt on lapse jalgade telg praktiliselt sirge. Kuid kahjuks asi sellega ei piirdu ning lapse edasi kasvades vajuvad põlved sissepoole: tekib nn “X”-jalgsus (valgus-põlved). 3-4 aasta vanuselt hakkavad lapse põlved taas sirgemaks muutuma ning saavutavad oma lõpliku kuju 7-8 eluaastaks. Kõik need kujumuutused on täiesti normaalsed (vaata joonist 1); oluline on vaid jälgida, et protsess oleks sümmeetriline. Ohumärgiks peetakse ka kui teatud vanuseks ei ole tekkinud füsioloogilist kuju muutust, näiteks “O”- jalad jäävad püsima pikemaks ajaks.

Kui laps hakkab tegema oma esimesi samme, siis on tema kõnnak taaruv, kõnnib tavaliselt harkisjalu pöiad pööratud väljapoole- just sellises asendis on kõige mugavam hoida tasakaalu. Lapse kasvades ja kõnnimustri ning -oskuste viimistledes, pöörduvad jalalabad sissepoole. Seda protsessi ei mõjuta ükski jalanõu, massaaž jne.

Milliseid jalanõusid siis lapsele valida?

Kuna lapse jalg teeb kasvuperioodis läbi päris mitmed füsioloogilised “metamorfoosid”, siis ka lapse jalanõudele on teatud oma nõuded. Kõige olulisem reegel on aga see, et jalanõu EI TOHIKS SEGADA JALALABA NORMAALSET ARENGUT! Selleks, et viimast asjaolu tagada peaksid jalanõud vastama järgmistele kriteeriumitele:

• Pehme ja painduv tald, nagu jalg ise, et võimaldada jala loomulikku liikumist.
• Kerge, et tagada liikumisvabadus
• Jalatsi pealne peaks olema pehme ja hingavast materjalist (tekstiilist/naturaalsest nahast).
• Vabalt peab jalanõus saama liikuda ka hüppeliiges: ehk siis EI tugevdatud kannaga ortopeedilistele jalanõudele (viimaseid kasutatakse vaid teatud kaasasündinud jalalaba deformatsioonide korral, mida diagnoosib ortopeed juba sünnitusmajas).
• Õige suurusega jalanõude valik. Lapse jalg kasvab esimesel eluaastal keskmiselt 2 cm aastas, ehk umbes pool suurusnumbrit iga kahe kuuga. 2-3 aastaselt on see arv umber 1,5 cm, mis teeb pool suurusnumbrit kolme kuu kohta. Hiljem kasv aeglustub ning 13-15 aastaseks saamiseni lisandub 1 cm aastas. Sellise kasvutempo juures on eriti oluline väikelaste puhul kontrollida jalanumbrit mitu korda aastas. “Pöidlareegel” tähendab, et varbaotsast peab kinganinani jääma kokku 1,5 cm vaba ruumi, mis võimaldab piisavalt sirutusruumi kõndimisel (ligi 0,5 cm), kasvuruumi (ligi 0,8 cm); lisaks sellele kinganina ise hõlmab enda alla ligi 0,25 cm.

Mis juhtub kui laps kannab ebamugavaid/ ebasobiva suurusega jalanõusid?

Jäigad, niinimetatud toestavad või ortopeedilised jalatsid ei lase jalal vabalt liikuda ja pidurdavad lapse jalgade loomulikku arengut, seetõttu tuleb niisuguseid jalatseid vältida. Samuti tuleb vältida jalatseid, millel on sisse tehtud nn anatoomiline, võlvitoega tald. Ei tohi unustada, et tallavõlv hakkab arenema alles kolmandast eluaastast, ja kui liiga vara püüda olematut toestada, siis on ainus tulemus see, et laps võib saada jalavalu ning kõndides väsivad ta jalad kiiresti. Sama efekt on ka liiga jäikadel jalatsitel.

Kui lapse kingad on liiga väikesed või ei istu, kipuvad nende see olevad pehmed jalaluud võtma kinga kuju, mis võib tulevikus tekitada palju erinevaid probleeme. Drastilisel juhul võib lapseeas vale suurusega kinga kandmine tekitada väga väljendunud jala deformatsiooni (joonis 2). Alates 10. sajandist kuni 1911 aastani harrastati Hiinas nn jalgade mähkimistehnikat ning nende pidevat hoidmist kasvuperioodis pisikestes jalanõudes. Väikest jalga naisel peeti iluideaaliks. Tulemuseks väljendunud jalgade deformatsioonid.

Käesoleva artikli põhiline sõnum lapsevanematele on järgmine: ärge kippuge ise panema oma latsele diagnoose ning ennetavalt kasutama spetsjalanõusid. Kui teil jääb kahtlus, et teie lapse füsioloogiline areng ei vasta normidele, siis kindlasti võtke ühendust oma arstiga.

Kasutatud kirjandus: dr. R. Lõivukene “Lapse areng” , meditsiinikirjastus Celsius Healthcare OÜ

J Mao. Foot Binding: Beauty And Torture. The Internet Journal of Biological Anthropology. 2007 Volume 1 Number 2. Artikkel saadaval: http://ispub.com/IJBA/1/2/7565