Warning: Undefined array key "file" in /data03/virt74314/domeenid/www.mvperearstid.ee/htdocs/wp-includes/media.php on line 1749
Mida me teame koroonaviiruste kohta?
COVID – 19 on koroonaviiruste sugukonda kuuluv viirus. Koroonaviirused põhjustavad inimesel tavalisele külmetusele sarnanevat haigust, kuid mõnikord ka tõsisemat infektsiooni tuntud kui MERS (Middle East Respiratory Syndrome) ja SARS (Severe Acute Respiratory Syndrome ingl. k. tõlk. “rasket ägedat respiratoorset sündroomi”, mis on eluohtlik seisund).
Koronaviirus sai nimetuse tänu elektronmikroskoobis nähtavatele pisikestele “kroone meenutavatele” jätketele oma pinnal. Esimene koroonaviirus avastati aastal 1960 ning käesolevaks ajaks on teada 7 erinevat koroonaviiruste tüve, mis on võimelised tekitama haigust inimesel.
COVID-19 (ametliku nimetusega SARS-CoV-2) on 2019 aasta lõpus avastatud uus koroonaviiruste tüvi, mille leviku ümber on maailmas vallandunud rahutus, kuna viiruse poolt tekitatud haiguse ja selle tüsistuste tagajärjel on surnud palju inimesi. Haigus sai alguse Hiinast ja haiguse kolle oli Hubei provintsis Wuhani linnas. Antud viiruse tüve vastu ei ole veel välja töötatud vaktsiini ning puudub spetsiifiline ravi.
Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu: nakatuda võib, kui haige inimene aevastab või nuuskab teise inimese läheduses (2 m raadiuses), või ulatab teisele inimesele käe (millega on eelnevalt nina pühkinud) ja teine inimene hõõrub oma nina või suud peale kätlemist haigega. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2-14 päeva, keskeltläbi 5 päeva: see tähendab, et haigus avaldub inimestel ligi 2 nädala jooksul peale kokkupuudet haige inimesega.
Wuhani provintsis, kus elab 60 miljonit inimest ja mis oli veebruari lõpu seisuga täielikus karantiinis, on 80 000 haigestunut (arv sisaldab nii laboratoorselt tõestatud kui kliinilise kahtlusega haigeid). Seega nakatunute % on 0,1.
Kruiisilaeval Diamond Princess oli 3700 inimest koos meeskonnaga, kes olid laeval karantiinis kaks nädalat. Nakatumise seisukohalt väga soodne olukord. Nakatus 691 inimest (18,7%).
Worldometer andmetel on sellel aastal surnud COVID-19 haigusesse 2765 inimest ja sesoonsesse grippi 75097 inimest (26.02.2020).
COVID – 19 haiguse sümptomid
- Palavik >38 kraadi
- Köha
- Hingamisraskus
OLULINE TEAVE COVID-19 KOHTA
80.9% haigestunutest põeb viirust kergel kujul: palavik, köha, mis taanduvad sümptomaatilise ravi foonil (inhalatsioonid, rohke vedeliku tarvitamine, palaviku alandamine jm). Ravi sellisel puhul toimub kodus.
13.8% haigestunutest põevad viirust raskemalt: köhaga kaasub ka hingamisraskus, kopsupõletik.
4,7%-l omandab haigus raske kulu: tekib hingamispuudulikkus, septiline šokk ja multiorganpuudulikkus (mitme elutähtsa organi töö oluline häirumine).
2-3% nakatunutest sureb haiguse tüsistuste tagajärjel.
Kes on ohustatud?
Senine statistika ja uuringud on näidanud, et COVID-19 nakkust põevad raskemalt eakad, krooniliste haigustega inimesed.
Vanuse järgi risk surra viiruse tüsistustesse on järgmine:
- 0-9 aastaste hulgas pole surmajuhtumeid dokumenteeritud
- 10-39 aastastel 0,2%
- 40-49 aastastel 0,4%
- 50-59 aastastel 1,3%
- 60-69 aastastel 3,6%
- 70-79 aastastel 8.0 %
- >80 aastastel 14,8 %
Riski tõstab kaasuv krooniline haigus:
- Kardiovaskulaarhaiguse olemasolu 10,5%
- Diabeet 7,3%
- Krooniline hingamisteede haigus 6,3%
- Hüpertensioon 6,0%
- Pahaloomuline kasvaja 5,6 %
Kuidas ennast kaitsta?
Kõige olulisem on korralik käte hügieen: peske käsi seebi ja sooja veega vähemalt 15 sekundi jooksul. Peske käsi iga kord peale WC-külastust, enne sööki, peale nina nuuskamist või aevastamist.
Köhides ja aevastades tuleb katta suu ja nina käsivarrega, pärast seda kohe pesta käsi. Kasutatud taskurätt visata kohe prügikasti!
Haigestumisel (olgu selleks COVID-19 nakatumine või mõni muu viirus), tuleb jääda koju ja seda mitmel põhjusel. Esiteks nii ei levi haigus teie koduuksest kaugemale ja teiseks kurnab haigena tööl käimine organismi ning vastupanuvõime haigustega võitlemiseks langeb; haigus võib kulgeda kauem ja olla raskema kuluga.
Lae alla COVID -19 koduse ravi ja jälgimise juhend SIIT
Haigestumise korral tuleb võtta ühendust oma perearstikeskusega või helistada 1220 – see on tasuta ja ööpäevaringselt töötav perearstide nõuandetelefon.
Perearstikeskusse tuleb kohale tulla vaid siis, kui perearstikeskuses on selleks juhised andnud.
Kiirabi kutsuda järgmistel juhtudel:
- Valu rinnus, õhupuudus, hingamisraskused
- Teadvuse häired, segasusseisund
- Äärmine jõuetus
- Kui teil on olnud teadaolevalt kokkupuude COVID-19 viirusesse haigestunud inimesega või resisite hiljuti Hiinas, Põhja-Itaalias, siis tuleks kiirabi kutsumisel Häirekeskuse töötajat sellest kindlasti informeerida.
Kas tavaline mask kaitseb COVID-19 nakkuse eest? Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse soovitusel peaksid tavalist maski kandma ainult haiged inimesed, vältimaks teiste inimeste nakatamist. Ei ole teaduslikke tõendeid, et maski kandmine terve inimese poolt, hoiaks ära haigestumise.
Kasutatud allikad: worldodometers.info, Terviseamet, Eesti Perearstide Selts