Seljavalu on väga sageli esinev probleem. Erinevate uuringute andmetel on kuni 80% elanikkonnast vähemalt kord elus tundnud seljavalu. 60% seljavalutajatest naasevad tööle 1 kuuga, 90% 3 kuuga ning 2-7% seljavalutajatest kujuneb välja krooniline seljavalu kestusega > 3 kuu. 90% nii ägedast kui kroonilisest seljavalust on healoomulised ning enamasti mööduvad probleemid iseenesest 4-6 nädalaga, ilma meditsiinilise sekkumiseta.
Enamasti jaotatakse seljavalu spetsiifiliseks ja mittespetsiifiliseks. Spestiifilist seljavalu põhustab selgroo normaalse anatoomia häirumine, milleks võib olla selgroolüli murd, lülivaheketta väljasopistumine, selgroonärvi pitsumine ehk radikulopaatia, anküloseeriv spondüliit, osteoporoos, vildakselgsus ehk skolioos, harvem kasvajaline protsess jm. 90% seljavaludest on mittespetsiifilised ning põhjustatud selgroo lihaste, sidemete venitusest, ülekoormusest või nõrkusest.
Vähene liikumine, ülekaal, meeleoluhäired soodustavad seljavalude teket ja nende krooniliseks muutumist.

Ohumärgid, millest tuleks kindlasti arstile rääkida:

  • elus esimest korda tekkinud seljavalu vanuses <20 ja >50;
  • seljavalule eelnenud trauma;
  • süvenev rahuoleku seljavalu;
  • rindkere valu;
  • pahaloomuline kasvaja anamneesis;
  • hormoonravi;
  • immunosupressioonravi;
  • süsteemne sidekoehaigus;
  • seletamatu kaalukaotus;
  • süvenev või järsku tekkinud lülisamba deformatsioon;
  • palavik;
  • väga tugev valu, mis ei leevendu puhkeolekus, ega allu ravimitele;
  • valule kaasuv jalgade nõrkus, tuimus;
  • urineerimis-ja/või roojamishäired;

Kõige olulisem seljavalu ravimeetod on sobivad harjutused (uuringute andmetel veidi üle 1% kõikidest seljavalutajatest vajab oma probleemi lahendamiseks kirurgilist ravi). Ideaalses situatsioonis võiks harjutuste programm olla inimesele individuaalselt koostatud füsioterapeudi poolt ning muutuda seoses patsiendi seisundiga (seoses vananemisega muutuvad ka meie füsioloogilised parameetrid, anatoomia, mis vajab eraldi lähenemist).
Seljahaige peab võimlema kogu elu. Sama olulisel kohal on füüsiliselt aktiivne eluviis meeldiva sporliku tegevuse näol, kehakaalu kontroll ning positiivsed emotsioonid. Ägeda seljavalu korral ei anna kohene aktiivne ravivõimlemine samuti head tulemust. Kui seljavalu on tõesti sedavõrd tugev, et voodist tõusta ei saa, on voodirahu lubatud maksimaalselt 2-3 päevaks. Ka siis tuleb õppida valu leevendavaid asendeid ning venitusi, et oma tavapäraste tegevuste juurde naasta. Tuleb meeles pidada, et voodirahu ei kiirenda parenemist.
Kiire elutempo juures ei ole meil sageli nn. aktiivseks raviks aega ega teinekord ka tahtmist. Siis aitavad seljavaevuseid leevendada ka passiivsed protseduurid nagu: erinevad massaažimeetodid, manuaalteraapia, nõelravi ja miks ka mitte tervisekeskustes pakutavad külma-ja soojaravimeetodid ning vahel võib seljavalule leevendust tuua ka nt. elektriravi. Passiivsete ravimeetodikate juures tuleb meeles pidada, et need süvendavad haiguskäitumist ning vahel võivad viia kroonilise seljavalu väljakujunemisele.

Kuidas peaks käituma, kui tekib äge seljavalu?

  • Püüda säilitada igapäevane aktiivsus.
  • Pöörduda arsti vastuvõtule, kui seljavalu kestab >2 nädala ja ohumärke ei esine. Ohumärkide esinemisel pöörduda arsti vastuvõtule koheselt.
  • Selleks, et vältida seljavalu/lihaspingete süvenemist, tuleks kindlasti valu ravida. Esmasteks ravimiteks on käsimüügis olevad mittesteroidsed põletikuvastased vahendid (ibuprofeen, deksketoprofeen, nalgesiin) ja paratsetamool. Tugevama valu korral kirjutab arst välja tugevatoimelisemad ravimid. Valu taandumiseks on oluline võtta valuvaigisteid regulaarselt.
  • Valu leevendavad teatud asendid (vaata lisa). Basseinis liikumine on lihaseid lõõgastav ja valu tõhusalt vähendav. Spetsiaalsete harjutustega tuleks alustada valu vähenemisel. Harjutusi tehes peaks tähelepanelikult jälgima oma keha ning valu põhjustavaid harjutusi tuleks vältida.

LISAD:

  1. Asendid alaseljavalu leevendamiseks: asendid_leevendamiseks
  2. Harjutused alaseljavalu leevendamiseks: harjutused_leevendamiseks
  3. Kontoriharjutused alaseljavalu ennetamiseks: kontoriharjutused
  4. Valik joogaharjutusi selja tugevdamiseks: jooga_seljale
  5. Õlavöötme ja ülakeha lõdvestus: 6lavootme_l6dvestus
  6. Kaela venitamine ja tugevdamine: kaela_tugevdamine
  7. Käte ja õlavöötme lihaste tugevdamine ja venitamine: 6lavootme_tugevdamine
  8. Jalgade jõu-ja venitusharjutused: jalgade_j6ud _venitus
  9. Selja- ja põlveharjutused: selg_ja_p6lv

Allikas: Põhja-Eesti Taastusraviksekus, patsiendikool; “Alaseljavalu”  ja “Kontoritöötaja ABC” E. Sooba Berlin Chemie Menarini toetusel valminud patsiendijuhised.