Alates 2015. aastast kehtib nn uus mootorsõidukijuhi tervisetõend. Muutused on toimunud nii tervisetõendi sisus kui ka kvaliteedis. Suurimaks muutuseks võib pidada tervisetõendi digitaliseerumist, mis tähendab, et paberkandjal tõendit enam inimesele ei väljastata ning vastav dokument läheb elektrooniliselt e-tervise infosüsteemi ja liiklusregistrisse.
Enne vastuvõtule tulekut peavad patsiendid ära täitma elektroonilises keskkonnas digilugu.ee oma tervisedeklaratsiooni ning selle kindlasti ka digiallkirjastama. Deklaratsiooni täitmiseks tuleb lehele siseneda ID-kaardi või mobiil-id abil. Kui puudub võimalus elektroonset tervisedeklaratsiooni täita, siis võib alati abi paluda noorematelt sugulastelt, kes on internetiga sinasõbrad. Abi tasub küsida ka omavalitsuse sotsiaaltöötajatelt või mõnelt teiselt usaldusväärselt inimeselt. Kui tervisedeklaratsioon internetis tegemata jääb, saab seda siiski täita ka paberkandjal arsti juures. Paberversiooni saab kas ise välja printida Eesti E-tervise Sihtasutuse leheküljelt aadressil: http://www.e-tervis.ee/index.php/et/ või paluda seda kellelgi teisel teha.
Mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemisel tasub perearsti juurde kaasa võtta ka isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart), juhiluba (selle olemasolul), alaliselt või ajutiselt juhtimise ajal kasutatavad abivahendid (prillid, kontaktläätsed, kuulmisaparaat, proteesid jms), sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (juhul, kui teid on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt politsei kirjaliku otsuse alusel). Kaks-kolm tundi enne vastuvõttu on mõistlik mitte süüa ega juua, sest perearst teeb ka vereproovi.
Olulise muutusena on jõustunud seaduse kohaselt mootorsõidukijuhtidel pööratud suuremat tähelepanu võimaliku uneapnoe esinemisele ja selle riskifaktorite olemasolul (ülekaal, vali norskamine, suurenenud kaela ümbermõõt), peavad mootorsõidukijuhid esmalt pöörduma unearsti vastuvõtule täpsustavateks uuringuteks ja vajadusel raviplaani koostamiseks. Näiteks kui perearsti vastuvõtule tuleb ülekaaluline meesterahvas, kelle kaela ümbermõõt on 46 cm, siis ei saa ta perearsti käest autojuhi tervisetõendit enne, kui on läbitud uneuuringud ja unearsti kinnitusel ei esine antud patsiendil keskmise raskusega või rasket apnoed. Vastava haigusseisundi tuvastamisel ja ravi määramisel peaksid patsiendid vähemalt 1 kord 3 aasta tagant külastama unearsti. Vastasel juhul on autojuhtimine neile isikutele keelatud. [RT I, 16.06.2015, 7 – jõust. 31.12.2015]
UNEAPNOE SÜNDROOMI VÕI SELLE KAHTLUSE AVASTAMINE
Kahtlus uneapnoe suhtes ja uneuuringule suunamine on KOHUSTUSLIK, kui vähemalt ÜKS alljärgnev küsimus on jah-vastusega.
1.Kehamassiindeks (KMI) > 35 kg/m²
2.Kaelaümbermõõt meestel > 43 cm, naistel > 40 cm
3.Visuaalne mandibulaarne retrognaatia ehk tagumise asetsusega alalõug
4.Uneapnoe küsimustikus 3 või enam JAH-vastust.
Kas Te norskate valjult (norskamine on valjem kui tavaline kõne või Teie norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud)?
Kas Te tunnete end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
Kas Teil on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid?
Kas Teil on kõrge vererõhk või olete tarvitanud kõrgvererõhuravimeid?
Kas Teie kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m²?
Kas Te olete vanem kui 50-aastane?
Kas Teie kaelaümbermõõt on üle 40 cm (naistel), üle 43 cm (meestel)?
Kas Te olete meessoost?
Uneapnoe kahtluse avastamisel otsustab uneuuringule suunamise vajaduse tervisetõendi väljastaja/perearst.
Kahtlus uneapnoe suhtes ja uneuuringule suunamine on soovituslik järgmistel juhtudel.
1. Esineb kahtlus väljendunud päevasele unisusele või väsimusele, millele ei ole leitud selgitust.
2. Mootorsõidukijuht või juhiloa taotleja on teadaolevalt viimase kolme aasta vältel põhjustanud unisuse või väsimusega seonduva liiklusõnnetuse.
3. Varasemalt on diagnoositud keskmise või raske astmega obstruktiivse uneapnoe sündroom, kuid puudub eriarsti kinnitus, et juhi terviseseisund on asjakohase raviga piisavalt kontrolli all ja tema juhtimisvõime ei ole seisundist tulenevalt vähenenud.
Väljastatud tervisetõendi andmeid saab vaadata nii patsiendiportaalis kui ka maanteeameti e-teeninduses (eteenindus.mnt.ee). Maanteeametile on tervise infosüsteemi vahendusel nähtavad vaid need andmed, mida on isikule dokumendi väljastamiseks tarvis. Isikut puudutavad terviseandmed (haiguslood, diagnoosid ja väljastatud retseptid) on nähtavad ainult inimesele endale.
Juhiluba vahetatakse üldjuhul selle kehtivuse lõppedes, kuid seda tuleb teha ka juhiloa omaniku isikuandmete ja sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või siis, kui juhi terviseseisund ei luba enam juhtida juhiloale märgitud mootorsõidukit.