Kõrvavile ehk kõrvakohin ehk tinnitus on heli, mida kuuldakse aeg-ajalt või pidevalt kõrvades või peas ilma ühegi välise helistiimulita. Tegemist on inimese enda närvisüsteemi kuulmisteedes tekkiva signaali ehk “aju muusikaga”. See võib esineda kohina, vilina, undamise või muu heliaistinguna, mida on raske objektiivselt hinnata. Esineda võib nii pidevat kui ka pulseerivat tinnitust, mis härib igapäevaelu, põhjustades unehäireid, meeleolu langust, aeg-ajalt ka vererõhu tõusu, seedehäireid ja muid terviseprobleeme. Kõrvakohin on seega nagu eriline “fantoomkuulmine” – petteaisting, mille puhul esineb küll helitaju, aga välist heliärritajat tegelikult ei ole.

Kõrvakohinat esineb 18% rahvastikust, kusjuures 2% inimestest kannatab väga häiriva kõrvakohina all, mil kannatab inimeste elukvaliteet ja langeb ka töövõime. On leitud, et kõrvakohina raskusaste on seotud depressiooninähtude esinemisega.

Kõrvavile peegeldab kuulmis-või närvisüsteemi häiret ja selle põhjuseks võivad olla:

• väliskõrva probleemid: kõrvavaik, võõrkeha kuulmekäigus, kuulmekile mulgustus;
• keskkõrva häired: kuulmetõrve häire, negatiivne rõhk keskkõrvaruumis, kuulmeluukeste liikumatus (otoskleroos);
• sisekõrva haigusseisundid: mürakahjustus, kuulmisnärvi kahjustus, vanaduskuulmisnõrkus, pearinglus, tasakaaluhäired, Méniere´i tõbi;
• ravimitest tingitud ajutised kahjustused: kuulmist kahjustavad antibiootikumid ja valuvastased ravimid (ka aspiriin ja ibuprofeen);
• süsteemsed häired: kõrge või madal vererõhk, aneemia, suhkrutõbi, kilpnäärme haigused, veresoonte haigused, kasvajad;
• pea- või kaelatraumad, kaela-, lülisamba- ning lõualiigese haigusseisund.

Tinnituse ravi oleneb paljuski selle põhjusest. Kroonilise kõrvavile raviks kasutatakse mitmeid medikamente: krambivastaseid ravimeid, antidepressante, rahusteid ja verevarustust parandavaid preparaate. Kõrvakohinat on võimalik mõjutada või maskeerida spetsiaalsete kuuldeaparaatidega (tinnituse maskerid).

Kõrvakohina ümberõppe ravi  (tinnitus retraining therapy) on üks võimalustest tinnitusega seotud vaevuste leevendamiseks. See põhineb inimese närvisüsteemi kohanemisvõimel, ehk aitab harjuda kõrvavilega nii, et inimene seda enam tähele ei paneks. Tinnitusega kohenamiseks võib kuluda 1-2 aastat. 

Patsiendi meelespea.

• Ravi heliga, väldi vaikust (heliteraapia). Rikasta helidega oma elukeskkonda 24 h vältel: meelepärane foonmuusika, ruumipurskkaevu vulin. Nii väheneb kontrast kõrvakohina ja kõrva jõudvate helide  vahel.
• Vajadusel kasuta kuuldeaparaati või tinnituse maskerit, nii summutad ka kõrvakohina.
• Muuda oma suhtumist tinnitusse – keskendu ja kuula iga päev oma kõrvavilet mitme minuti vältel ja püüa sellesse suhtuda kui “vanasse heasse sõpra”.
• Kontrolli oma vererõhku järjepidevalt.
• Abi võib olla kaela-ja õlavöötme lihaste pinge vähendamisest, milleks sobib käsimassaaž ja võimlemisharjutused.
• Hoidu suitsetamises, kohvi ja alkoholi liigsest tarvitamisest. Püüa toituda tervislikult!
• Hoidu üleväsimusest! Püüa vältida stressi ning õpi lõõgastuma.
• Väldi müra sees viibimist. Töötamisel müra keskkonnas kasuta kõrvatroppe või kõrvaklappe.

Kõrvavilega patsientide aitamiseks on kasutusel erinevad meetodid ja nende kombinatsioonid. Eeltoodut arvesse võttes on patsiendil võimalik end ise natuke aidata.

 

Allikas: SA TÜK Kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakond.