Enurees tähendab tahtmatut voodimärgamist. Probleemiks, millega tuleb süvendatult tegeleda, peetakse voodimärgamist siis, kui seda esineb vähemalt kaks korda nädalas kolme kuu jooksul. Enurees võib esineda kas ainult öösiti, aga ka päevasel ajal.
Kontroll urineerimise üle areneb koos lapse kasvamisega: kuni 1-aastane laps ei oma tavaliselt kontrolli põietegevuse üle; 1-2 aastane laps tunnetab täispõit; 2-4 aastane laps tunneb urineerimistungi; 4.-5(6). eluaastal hakkavad lapse tahtele alluma vaagnapõhjalihased ja laps saab tühjendada ka pooltühja põit. Arvestades viimast asjaolu, saame enureesist rääkida siis, kui vähemalt 5-aastasel lapsel pole sünnist saati olnud enam kui 6 kuud kestvat „kuiva“ perioodi. 5-aastastel lastel on enureesi sagedus 15–20%, 10-aastastel on sagedus 6%, 15-aastastel ja vanematel ainult 1%. Poistel esineb sagedamini öine enurees, tüdrukutel aga päevased urineerimishäired. Igal aastal paraneb iseenesest 15% enureesiga lastest, kusjuures esialgu saavutavad lapsed kontrolli päevase urineerimise üle ning seejärel öise urineerimise üle.
Miks enurees tekib?
Põhjuseid võib olla mitmeid. Suurt rolli mängib kindlasti pärilikkus: kui mõlemal lapsevanemal esines enureesi, siis lapsel tekib see 77% tõenäosusega; kui enurees esines 1-l vanematest, siis vastav tõenäosus on 44%; kui lapsevanematel enureesi ei esinenud, siis lapsel on see tõenäosus ikka 15%.
Teisteks põhjusteks on:
- närvisüsteemi osade ebaküpsus, mis kontrollivad põie tegevust ja öist uriinihulka (põiesfinkteri üliaktiivsus, mille tõttu kujuneb lapsel väike põiemaht);
- antidiureetilise hormooni ebapiisav tootmine ehk vasopressiini, mille funktsiooniks on vähendada uriini tootmist une ajal, vähesus organismis;
- kõhukinnisus (roojamine harvem kui igal kolmandal päeval);
- harv ja ebakorrapärane urineerimine päevasel ajal (kusepõis venib suureks);
- psühholoogilised faktorid ja stress (vägivald, koolikiusamine, seksuaalne ahistamine);
- hea (uue pereliikme sünd) või halb (surm perekonnas, vanemate lahutus) muutus lapse elus;
- kuseteede infektsioonid;
- diabeet;
- adenoidide suurenemine;
- unehäired
.
Soovitused lapsevanemale
Ravi tuleb alustada siis, kui laps on viie aastane. Ravi on edukam, kui lapsel on tekkinud soov ja motivatsioon olla kuiv. Oluline on lapse psühholoogiline toetamine, mis väljendub eelkõige vanema kannatlikkuses ning mõistvas suhtumises. Tunnustage ja kiitke last kuivade ööde eest! Hoiduge karistamisest voodisse pissimise eest. Ärgem unustagem, et voodimärgamine ei ole lapse süü. Mõnikord üleliia pingutatud tualeti treening lapsevanemate poolt võib põhjustada lapse suutmatust lõõgastada kusepõie lihaseid ja seetõttu põis ei tühjene korralikult ja päeva jooksul kogunenud uriin väljub une ajal voodisse..
Suurt tähelepanu tuleks pöörata söömisharjumuste kujundamisele vältimaks kõhukinnisust, mis on oluline enureesi tekke riskitegur. Kõhukinnisuse korral, kui sool on pingul ja ummistunud, võib see suruda põiele ja tekitada märgamisprobleeme nii päeval kui ka öösel. Põie lihase spasme võivad põhjustada jook ja söök, mis suurendavad uriini hulka (kofeiin) või põhjustavad allergiat (šokolaad, värvained).
Tähelepanu tuleks pöörata kindlasti ka vedeliku tarbimisele. Väikelaps võiks ööpäevas tarvitada 70 ml/kg vedelikku; koolilaps vastavalt 50 ml/kg; täiskasvanu 30 ml/kg. Tarvitatava vedeliku kogust lapse kaalu järgi võiks täpsemalt arvutada järgmise valemi järgi: 20 kg (või rohkem kaaluv laps) = 1l + (20 ml x iga kg, mis >20), sellest kogusest ⅔ tuleks tarbida enne kella 16.00; enureesi probleemi korral tuleks joomine lõpetada 1,5 kuni 3 h enne magamaminekut. Meeles tuleks pidada, et õhtuseks joogiks EI SOBI piim ja gaseeritud joogid.
Ravis mängib oma osa kindlasti ka hügieeniharjumuste kujundamine lapsel: hommikuse hügieeni jälgimine (pesu halva lõhna vältimiseks); samuti laste kaasamine probleemi tagajärgede likvideerimisse (märjad püksid ja voodilinad viime koos pessu jne).
Tualetis käimine. Lapsele tuleks võimaldada turvaline juurdepääs WC-sse. Lapsel peaks olema kasvule vastav/kohandatud WC pott, mis võimaldab täistallale toetust, kui laps istub WC potil (vt joonist). Päevasel ajal on vajalik regulaarne WC külastus (iga 2-3 tunni järel) ning samuti tuleks jälgida, et laps käiks enne magamaminekut WC- s.
Urineerimispäeviku täitmine. Enne arsti poole pöördumist, oleks olukorra paremaks näitlikustamiseks soovitatav teha eeltööd urineerimispäeviku täitmise näol. Pange 1-2 nädala jooksul kirja kellaajaliselt päeva jooksul joodud vedeliku kogused, WCs käimised, kuivad ja märjad ööd.
Kui eelpool toodud elustiili võtetest abi ei saa, siis järgmisteks ravivalikuteks oleks:
- Äratusaparaadi kasutuselevõtt
- Medikamentoosne ravi
Täpsemate ravivalikute osas tuleks siiski pöörduda arsti vastuvõtule.
Kasutatud materjalid: SA Tallinna Latsehaigla “ENUREES JA PERE ISESEISEV TOIMETULEK”; SA Tartu Ülikooli Kliinikum, E. Kalda “Kui teie lapsel on enurees”; A. Traat infomaterjalide põhjal.