Kuumarabandus on organismi termoregulatsiooni mehhanismide ebapiisav või ebaadekvaatne reaktsioon keha ülesoojenemisele, mille tagajärjel keha temperatuur tõuseb kuni eluohtliku väärtuseni – üle 42°C.  Inimkeha põhiliseks termoregulatsiooni mehhanismiks palava ilmaga on higistamine. Kuumarabanduse korral on higistamine ebaefektiivne ning keha kaotab võime iseseisvalt ära anda toodetavat soojust.
Kuumarabandus võib tekkida palava ilmaga väljas viibival inimesel, kinnises tuulutamisvõimaluseta ruumis, autos või igal aastaajal saunas. Ülekuumenemist põhjustab kõrge väliskeskkonna temperatuur ning õhuniiskus. Kui nendele faktoritele lisandub ka otsese päikesekiirguse mõju, siis nimetatakse seisundit päikesepisteks. Seega on päikesepiste üks kuumarabanduse liikidest.
Väga tihti saavad kuumarabanduse palava ilmaga autosse jäetud lapsed, sportlased, kes teevad trenni lauspäikese all, umbses ja palavas ruumis viibivad inimesed (sageli eakad). Päikesepiste ohustab aga rannas magavaid inimesi (kes on sageli lisaks ka alkoholjoobes), tööülesannete tõttu pikalt päikese käes viibivaid kodanikke (teetöölised, ehitajad, sõdurid, politsei).
Kuumarabanduse esmased tunnused:
· peavalu, pearinglus, nõrkus, iiveldus;
· kuum, pehme ning kuiv nahk, higiierituse puudumine;
· pulsi kiirenemine 160-180 löögini/minutis, hingeldus;
· seisundi halvenemisel võib tekkida teadvushäire – inimene ei saa aru, kus ta asub, mis temaga toimub;
· kehatemperatuur tõuseb kuni 40-41°C;
· kaasaegse meditsiinilise abita kaotab inimene teadvuse, tekivad krambid, ning drastilisel juhul järgneb surm ajuturse tagajärjel.
Kuumarabandust ja päikesepistet ennetavad meetmed:
· päikeselise ilmaga peakatte kandmine; riietus olgu kerge, õhku läbilaskev ning heledat värvi;
· töölised peaksid iga 1-2 tunni järel tegema tööpausi minnes jahedasse, varjulisesse kohta  ning päeva jooksul tarbima piisavas koguses vett;
· alkohoolsete jookide ning “raske” toidu tarvitamise piiramine palava ilmaga;
· ruumis viibides, tuleks tuba kaitsta otsese päikesevalguse eest kardinate/ruloo vm abiga, regulaarselt tuulutada, võimalusel paigaldada konditsioneer või venilaator;
· ei tohiks ise viibida ega jätta lapsi kinnisesse autosse ilma töötava konditsioneerita;
· vältida pikki jalutuskäike või treeninguid, seda eriti päeval kella 11-16-ni;
· rannas viibimisel eelistada hommikutunde (enne kella 11) või õhtupoolikut (peale kella 16)  – siis on päikesekiirgus vähem intensiivne. Lauspäikese all viibides tuleks kindlasti kanda peakatet, kasutada päikesekaitsekreemi (SPF vähemalt 30!), varuda piisavalt joogivett. Võimalusel seadke end sisse varjulises kohas või vähemalt varju läheduses;
· jälgige oma lapsi – tuletage neile meelde vee joomist, peakatte kandmise vajadust. Peale igat ujumiskorda kandke peale uus päikesekaitse kreemi kiht. Mängud ja muu tegevus toimugu varjulises kohas.
Kui te märkate kellelgi oma ümbruskonnast esmaseid kuumarabanduse tunnuseid, siis peaks esmaabi ja tegutsemine olema võimalikult kiire. Kutsuge kiirabi!
Esmaabi kumarabanduse korral:
· toimetage kannatanu jahedasse ruumi ning andke talle juua jahedat vett;
· eemaldage tihedalt keha ümber olevad riided;
· uhage kannatanu üle jaheda veega; kui see võimalus puudub siis katke märgade jahedate linade/käterättide vms – eriti oluline on asetada need “jahedad kompressid” kaenla alustesse, kaelale, seljale ja kubeme piirkonda;
· kuumarabanduse korral ei ole kehatemperatuuri alandamisel abi tavalistest palavikualandajatest (nagu paratsetamool ja ibuprofeen);
· ärge jätke kannatanut üksi ning jätkake jahutamist käepäraste vahenditega (jahe kompress, jaheda veega uhtmine) kuni kvalifitseeritud abi saabumiseni.