Kätte on jõudnud kevad ning üha enam püüavad inimesed viibida väljas, värske õhu käes: olgu selleks kas tavapärane jalutuskäik linnapargis, metsas või aiatöödega alustamine. Seoses sellega tuleb aga meeles pidada, et soojade ilmade tulekuga, aktiveeruvad looduses ka erinevaid nakkuseid edasi kandvad puugid. Need putukad on Eesti oludes aktiivsed tavaliselt aprillist oktoobrini ning sellesse perioodi jääb ka enamus haigusjuhte. Puugid on kõige levinumad seal, kus on nende jaoks soodsad elupaigad – eriti madalakasvulise taimestikuga tuule eest kaitstud varjulised ja niisked kohad.

Peamised puukidega levivad infektsioonid Eestis on puukentsefaliit, puukborrelioos ja arvatavasti ka erlihhioos.

Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi ründav infektsioon, mida põhjustab Flaviviridae sugukonda kuuluv puukentsefaliidi viirus.
Haigus levib edasi haigust kandvate puukide süljega. Haiguse edasikandumine võib toimuda kõigest mõne minuti jooksul pärast puugihammustust. Puukentsefaliidi viirust võib leida ka pastöriseerimata piimas, eriti kitsepiimas, kuigi seda juhtub väga harva. Haigus kulgeb Euroopas tavaliselt 2 lainena. Esimesed sümptomid ilmnevad 4–28 päeva pärast nakatumist ja kestavad tavaliselt 2 kuni 7 päeva ning enamikul juhtudel ongi infektsioon sellega lõppenud. Pärast palavikuvaba perioodi (2 kuni 10 päeva) tekib osal patsientidel tegelik entsefaliit (ajupõletik). Haiguse teist faasi iseloomustavad kõrge palavik (sageli > 39 °C) koos meningiidi (ajukelmepõletik), entsefaliidi või radikuliidi nähtudega või siis segatud neuroloogilised sümptomid – tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine ja peapööritus. Esineda võivad ka teised neuroloogilised sümptomid, nagu teadvushäired, krambid või halvatus. Puukentsefaliit võib lõppeda surmaga, kuigi suremus on väga väike, kuni 2 protsenti. Paljudele patsientidele jäävad haigusest aga kauakestvad või lausa jäädavad kesknärvisüsteemi häired, nagu mäluprobleemid, kuulmispuue, jäsemete halvatus või lihasnõrkus.
Puukentsefaliiti ei saa ravida, kuid selle vastu on olemas vaktsiin.
Esmane vaktsineerimine koosneb kolme vaktsiiniannuse manustamisest. Korduvvaktsineerimised toimuvad iga kolme kuni viie aasta tagant. Tuleb meeles pidada, et vaktsineerida võib aastaringselt. 

Puukborrelioos, mida mõnikord nimetatakse ka Lyme’i tõveks või Lyme’i borrelioosiks, on haigus, mida levitavad puugid, kes on nakatunud Borrelia bakteritega. Need bakterid asuvad puugi soolestikus. Borrelia paljuneb puugi süljenäärmetes ning kandub inimestele puugihammustuse järgselt. Minimaalselt kulub nakkuse saamiseks 17-24 tundi, kuid tõenäolisemalt toimub ülekanne 36-48 tunni pärast. Seega puugi kiire eemaldamine vähendab oluliselt borrelioosi nakatumise ohtu.
Esimesed sümptomid võivad ilmuda 3-30 päeva pärast puugihammustust. Tavaline varane sümptom on laienev lööve ümber hammustuskoha, nn ränderüteem. Sagedased on ka gripilaadsed nähud. Puukborrelioosi infektsioon võib alguses olla ka sümptomite vaba. See tähendab, et borrelioosi varane staadium ei pruugi tingimata mingeid sümptomeid tekitada. Kui puukborrelioosi ei ravita, võib see hiljem põhjustada tüsistusi, nagu tugev peavalu, lööve, neuroloogilised tüsistused, tugeva liigesevaluga artriit ja südameprobleemid. Puukborrelioosi raviks kasutatakse antibiootikume.

Erlihhioosi kui haiguse esmane kirjeldus pärineb aastast 1932. Tegemist on puukide poolt levitatava bakteriaalse haigusega, mida on võimalik ravida antibiootikumidega. Haiguse peiteaeg on 7-11 päeva ning esmased haigusnähud on: palavik, peavalu, lihasvalu, kõhutegevuse häired, kõhuvalu, harva nahalööve. Haigust saab diagnoosida vereanalüüsi kaudu.

Kaitse. Kõige tõenäolisemalt võite puugihammustuse saada päikesevalguse ja tuule eest varjatud kohas, kus on tihe madal ja niiske taimestik. Pigem on soovitav piirkondi, kus esineb sageli puuke ja puukidega levivaid haigusi, vältida. Samuti soovitatakse aias taimestikku madalana hoida. Tavaliselt ei tunne puugid end kuival ja hästi pügatud murul hästi. Võimaluse korral takistage metsloomade pääsu aeda. Puukide peremeesliigid, nagu hiired, mutid, jänesed, rebased ja teised väikeimetajad, võivad puuke inimasustuse piirkondadesse tuua. Te saate end puukide eest kaitsta, kui kannate kaitseriietust, näiteks saapaid, pikki pükse ja pikkade varrukatega särke. Lisaks on puuki riietel lihtsam märgata kui paljal nahal.

Millal pöörduda arsti poole?
Meeles võiks pidada seda, et kõik puugid ei ole haigustekitajatega nakatunud ja seega kõik puugid eelpool mainitud infektsioone ei levita. Millal siis peale puugirünnet oleks õige aeg pöörduda arsti vastuvõtule? a) kui puugihammustuse kohale tekib “härjasilma meenutav” lööve ehk ränderüteem (vt joonist 1). b) kui nädalapäevad hiljem peale puugirünnet tekib teil palavikuga haigestumine, lihas-liigesvalud, nõrkus, lööve.

Joonis 1. Puukborrelioosiga sageli kaasnev iseloomulik lööve (nn ränderüteem)

Meeles võiks veel pidada, et puugi poolt levitatavate haiguste vastased antikehad on patsiendi veres määratavad 2-4 nädalat peale puugirünnet. Seega, kui te pöördute arstile järgmisel päeval peale kokkupuudet puugiga, ei ole teie verest veel võimalik antikehi määrata ja haigust diagnoosida.

Kuidas puuki eemaldada?
Puuk tuleb haarata võimalikult pea lähedalt, aga mitte väga kõvasti. Tuleb hoiduda tema tagakeha pigistamisest või määrimisest. Eemaldamisel võivad abiks olla pintsetid või peeneotsalised tangid. Haarates nii naha lähedalt kui võimalik, tuleb puuki tõmmata ettevaatlikult ülespoole, püüdes teda tervena eemaldada. Hammustuskoht tuleb pesta vee ja seebiga ning seejärel desinfitseerida. Kui ise puuki kätte ei saa, tuleb vajaliku abi saamiseks kindlasti pöörduda arsti poole. Ei ole soovitatav määrida hammustuse kohta (koos seal oleva puugiga) õlide või kreemiga: sellega takistate õhu juurdevoolu puugi pea piirkonda, mille tulemusel võib putukal tekkida “okserefleks” ning kõik tema soolestikus olevad bakterid (eelkõige borrelioosi tekitaja) satuvad inimese verre. Oodata, kuni puuk ükskord ise hammustuskohast välja ronib pole samuti ei mõistlik ega ka ohutu.

Allikas: www.puugid.ee; A. Kallaste, M. Petersen jt “Puukentsefaiidi mitu palet” Eesti Arst 2013; O. Maiorova “Mida teha kui puuk on hammustanud?” Synlab 2017