Töövõimetusleht on arsti (või ämmaemanda) poolt väljastatav ametlik kinnitus patsiendi ajutisele võimetusele täita tööülesandeid tervislikel põhjustel.
Töövõimetuslehele on õigus tööl käivatel ja ravikindlustust omavatel isikutel.
Töövõimetuslehe alaliikideks on haigusleht, hooldusleht, sünnitusleht ja lapsendamisleht. Meeles tuleks pidada, et töövõimetuslehe eri alaliikide korral on hüvitise määr ja hüvitatavate päevade arv erinev. Haigekassa võtab töövõimetushüvitiste arvestamise aluseks hüvitise saaja eest eelmisel kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksuandmed, mis saadakse Maksu- ja tolliametilt. Tööandja arvutab haigushüvitise suuruse töötaja viimase kuue kuu keskmise palga põhjal.  Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks!

1) Haigusleht väljastatakse tööealise inimese haigestumise, olme-/liiklusvigastuse, raseda kergemale tööle üleviimisel kergema töö puudumise korral, tööõnnetuse ja kutsehaigestumise korral. Olmevigastuse ja haigestumise korral maksab tööandja hüvitist haigestumise neljandast päevast kuni kaheksanda päevani. Oluline on meeles pidada, et töötaja haigestumisel kolme esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta. Haigekassa maksab alates üheksandast päevast ja hüvitise määr on 70%.

Erandiks siin on kutsehaigus ja tööõnnetus, samuti elundi või tüvirakkude annetusega seotud töövõimetusleht, mil Haigekassa maksab hüvitist haigestumise teisest päevast, hüvitise määr  on 100%.  Töövõimetushüvitist on kindlustatul õigus saada järjest 182 (tuberkuloosi korral 240) kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid sellisel juhul hüvitist enam ei maksta.

2) Hoolduslehel viibijale makstakse hüvitist töövabastuse esimesest päevast, ning hüvitise määr on 80%. Hooldusleht väljastatakse: a) alla 12-aastase lapse põetamise või alla 19-aastase puudega kindlustatud inimese põetamise korral 14 päeva jooksul (v.a. juhud, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas – viimasel juhul makstakse hüvitist 60 päeva jooksul); b) haige perekonnaliikme põetamisel kodus makstakse hüvitist 7 päeva jooksul; c) alla kolmeaastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamisel lapse ema haiguse või sünnitusabi osutamise ajal kuni 10 päeva jooksul.

3) Sünnitusleht väljastatakse rasedus-ja sünntuspuhkusele jäävale naisele. Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva, mida on tal õigus võtta alates 70. kalendripäevast enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab rasedus- ja sünnituspuhkust kasutama vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtaega, lühendatakse selle aja võrra puhkust. Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast ning hüvitise määraks on 100%.

4) Lapsendamisleht: alla 10-aastase lapse lapsendaja puhkus kuni 70 päevaks. Haigekassa maksab hüvitist töövabastuse esimesest päevast, hüvitise määr on 100%.

Peale patsiendi läbivaatust ja töövõime hindamist avab arst patsiendi soovil haiguslehe. Arst edastab haiguslehe kohe selle avamise järgselt haigekassale. Haiguslehele märgib arst töövabastuse alguse ja eeldatava lõpu kuupäeva, mis võib olla kas patsiendi eeldatav tervenemise kuupäev või kokkulepitud järgmise visiidi kuupäev. Töövõimetuslehe avab reeglina arst (sageli perearst), kelle poole isik oma terviseprobleemiga pöördub ning kelle haiguse kulgu on arst võimeline jälgima (patsienti tagasi kutsuma, kordama analüüse jm). Juhtudel, kui haige jälgimine ja ravi jätkub eriarstiabi asutuses ning patsient on töövõimetu (nt trauma puhul kutsutakse tagasi), väljastab haiguslehe teda raviv ja jälgiv eriarst ajani, mil ta annab haige jälgimise üle perearstile. Seega, eriarsti jälgimisel ning
ravil patsienti ei suunata perearsti juurde üksnes haiguslehe saamiseks.

Haiguslehte ei saa seetõttu väljastada erakorralist meditsiinilist abi osutavad arstid (EMO arstid, kiirabi), kuna nemad tegelevad ägedate haigusseisundite lahendamise, mitte patsientide pikaaegse jälgimisega. Küll aga saavad erakorralise meditsiiniga tegelevad arstid isiku haigestumist dokumenteerida ja fikseerida, kui haigestumine toimub perearsti töövälisel ajal (nt nädalavahetusel), mille alusel saab perearst patsiendile avada töövõimetuslehe nö tagasiulatuvalt, kuid mitte rohkem kui 2 päeva tagasi alates perearsti poole pöördumisest. Kui inimene haigestub välisriigis viibimise ajal ja pöördub sama haiguse või vigastuse ravimiseks arsti poole Eestis hiljemalt viie kalendripäeva jooksul pärast teda välisriigis ravinud arsti väljastatud tõendil märgitud viimast tervishoiuteenuse osutamise kuupäeva või välisriigi arsti tõendil märgitud ravi lõppemise eeldatavat kuupäeva, siis on perearstil samuti õigus töövõimetuslehe väljastamiseks alates dokumenteeritud haigetumise kuupäevast.

Üle ühe kuu kestva haiguse, vigastuse või töö- või teenistustingimuste ajutise kergendamise korral kirjutatakse välja uus haigusleht iga 30 kalendripäeva järel, kusjuures uus haigusleht kirjutatakse välja eelmisele järgnevana.

Kui arsti hinnangul on patsient tervenenud ja ei vaja enam töövabastust, lõpetab arst haiguslehe ja saadab selle haigekassale.

Alates 1. jaanuarist 2015 a muutus haigusleht elektrooniliseks: see tähendab, et paberil haiguslehte patsientidele enam ei väljastata ning kõik andmed liiguvad riigiportaali www.eesti.ee e-teenuse kaudu. Nii haiguslehe avamisel kui ka lõpetamisel saadab arst vastava info haigekassa andmekogusse ning see jõuab kohe ka tööandjani. Andmete elektrooniline edastamine muudab asjaajamise kiiremaks ning võimaldab ka töötajale hüvitise kiiremini välja maksta.

Töövõimetushüvitistega seotud infot saate vaadata riigiportaalist www.eesti.ee (E-teenused »  Kodanikule » Tervis ja tervisekaitse » Isiku töövõimetushüvitised).
Kontrollige riigiportaalist, et haigekassa andmekogus oleks olemas Teie arvelduskonto number, kuhu haigekassa töövõimetushüvitise kannab. Hüvitis kantakse viimati edastatud kontole.

Allikas: Riigiteataja; Eesti Haigekassa infoteatmik 2018 (viide: https://www.haigekassa.ee/sites/default/files/2018-06/HK%20teatmik%202018%20A5_EST_web.pdf).