Mis on parim toit imikueas?

Esimese kuue elukuu jooksul on lapse ainuõigeks toiduks ja joogiks oma ema piim (rinnapiim). Sellest iga lapse jaoks individuaalsest, keerukast ja pidevalt muutuvast toidust saab laps kõik vajaliku kasvamiseks. See on toit, mis on alati soe, valmis ja käepärast. Lisaväärtusena pakub rinnapiim arenemiseks ja küpsemiseks vajalikku ehitusmaterjali, kaitseb last erinevate haiguste eest ja tagab parima võimaliku tervise täiskasvanueas. Piisava piimakoguse rinnas tagab lapse imetamine vastavalt tema nõudlusele: mida sagedamini last imetada, seda rohkem on rinnas piima. Loomulikult peab ema ise sööma korralikult ja jooma piisavalt vedelikku (umbes 2 liitrit päevas).

Rinnapiim on imikule parim toit, kui aga seda ei saa anda või on seda vähe, vajab imik piimasegu. Enamikule lastele sobivad poes müügil olevad piimasegud. Tervetele imikutele mõeldud piimasegudel ei ole tootjast olenevalt suuri erinevusi. Senini ei ole aga suudetud piimasegudesse lisada toimivaid inimbioloogiliselt aktiivseid ja üliolulisi osiseid, mis on rinnapiimas, ja seepärast ei kasutata mõistet „rinnapiimaasendaja“, vaid räägitakse imikute piimasegudest. Tänapäeval ei tohiks imikut toita lehma- või kitsepiimaga, mille koostis erineb rinnapiima omast suuresti ning mis ei sisalda lapse kasvuks ja arenguks vajalikke aineid optimaalsel määral. Taimsed joogid, mida sageli nimetatakse piimadeks, näiteks mandli-, kaera-, riisipiim, ei ole sobilikud alla aastastele lastele. Rinnapiima puuduse korral tuleb leida imikule sobivaim piimasegu.

Kas imik vajab joogivett?

Rinnapiimatoidul lapse joogiks ja söögiks on rinnapiim. Toidukorra alguses on rinnapiim lahjem ja katab lapse vedelikuvajaduse. Toidukorra lõpus saab laps rammusamat piima, mis täidab kõhtu. Seega ei vaja laps reeglina ka kuuma ilmaga lisaks juua, vaid piisab rinnapiimast.

Kui laps sööb piimasegu, siis võib joogiks pakkuda puhast keeduvett.

Kui laps hakkab saama lisatoitu, tuleb teda harjutada ka vee joomisega. Pakkuge juua pärast sööki. Kuni 6-kuuseks saamiseni tuleb vesi keeta ja jahutada, hiljem sobib selleks puhas kraanivesi.

Kas imiku janujoogiks sobib mahl?

Õigeks janujoogiks on puhas vesi. Tänapäeval ei soovitata anda lapsele mahla enne, kui ta on saanud vähemalt 6 kuu vanuseks ja joob tassist. Kindlasti ei tohiks anda mahla pudelist ega jätta mahlapudelit pikaks ajaks lapsele pihku. Liigne mahl täidab lapse kõhu ja tekitab isutust ning võib olla kõhulahtisuse, -puhituse ja – valu põhjuseks (eriti musta ploomi ja pirni mahl, mis sisalavad rohkelt sorbitooli).

Pikaldane kokkupuude mahlaga on kahjulik hammastele. Maksimaalne mahlakogus ööpäevas on 100-120 ml. Mahla pakutakse ainult toidukordade ajal – siis on mahlas leiduvast C-vitamiinist kõige rohkem kasu. Imikule antavat mahla soovitatakse veega lahjendada (vähemalt pooleks).

Kas imiku janujoogiks sobib tee?

Imiku janujoogiks on puhas vesi! Kui soovite pakkuda oma lapsele teed, siis, siis tasuks eelistada spetsiaalselt imiku jaoks valmistatud teed – sel juhul saab olla kindel, et tees sisalduvad koostisosad on lapsele ohutud. Koduse taimetee puhu ei tea me kunagi, kas pakutav tee ei sisalda lapse jaoks liiga palju toimeaineid. Samuti tuleb jälgida, et tee sobiks lapsele vanuseliselt. Teed pakutakse toidukordade lõpus või nende vahel – siis ei riku see lapse söögiisu ega sega toidust vajalike toitainete (näiteks raua) imendumist. Ööpäevane tee kogus on maksimaalselt 150-180 ml. Kui pakutav tee sisaldab suhkrut, tuleb erilist tähelepanu pöörata lapse hammaste hooldusele, et ära hoida hambakaariese teket. Teed juuakse tassist ja see on osa toidukorrast!

Imiku lisatoit

Teisel elupoolaastal, kui laps muutub füüsiliselt palju aktiivsemaks, suureneb tema energia- ja toitainevajadus, mistõttu ta vajab lisaks rinnapiimale või piimasegule ka muud toitu.

Lisatoidu pakkumisega ei maksa liiga kaua viivitada, sest laps on eriti aldis kogema uut maitset 4-6 elukuu vanuses. Sama kehtib ka erineva konsistentsiga toidu kohta. 6-kuustele ja vanematele imikutele sobivad püreestatud toidud, 9-12-kuustele lastele peenestatud toidud suuremate tükikestega. 12-kuuseltvõib suurem osa lapsi süüa sama toitu, mis suured inimesed, kuid ettevaatlik tuleb olla toitudega, mis võivad kergesti kurku minna (pähklid, väikesed porganditükid).

Mõnikord võib lisatoiduga alustamine osutuda keeruliseks: piima maitsega harjunud imik ei pruugi selle kõrvale midagi muud tahta. Nüüd on vanemate kord näidata oma järjekindlust – kui laps keeldub uuest toidust esimesel korral, tuleb järjekindlalt jätakat selle pakkumist, vajadusel kümme või enam korda. Laps harjub maitsega ja mõne aja möödudes asub juba isukalt uue toidu kallale.

Millisest lisatoidust alustada?

Kõige paremini sobivad alustamiseks kodumaal kasvavad köögiviljad (kartul, kõrvits, porgand, aga ka lillkapsas, brokkoli, kaalikas), seejärel puuviljad ja marjad (peale seda, kui köögivili on saanud lapse toidu igapäevaseks osaks). Esimeste teraviljadena sobivad riis, tatar, hirss, mais ja kaer. Järgmistena lisanduvad rukis, oder ja nisu

Lapse harjutamisel tahke toiduga tuleb anda esimesed toidud püreena. Püree valmistamiseks tuleb köögivili koorida, tükeldada väikesteks tükkideks ning keeta väheses vees pehmeks. Vitamiinid säilivad veelgi paremini, kui toitu keetmise asemel aurutada. Pehmeks keedetud/aurutatud köögivili kurnatakse ja püreestatakse kas blenderi abil või lusikaga läbi sõela surudes. Lõpuks lisatakse paraja paksusega püree saamiseks lapsele juba tuttavat rinnapiima ja piimasegu. Soovitus: külmutage suvel ja sügisel talveks värsket köögi-ja puuvilja.

Abivahend toidukordade sättimisel:

Põhitoidu ja lisatoidu kogused ja korrad 1. eluaastal: (kohandatud ELS 2012 soovitustest)

Millised toidud imikule ei sobi?

Imiku toit on soola ja suhkruta. Sel viisil tajub laps ehedat toidu maitset. Soola ja suhkru vältimine aitab kaasa parimale tervisele hilisemas elus. Imikuea botulismi võimaliku riski tõttu ei tohi lapsele enne aastaseks saamist anda mett. Kuni 4-aastani ei soovitata tarvitada fenkolit sisaldavaid tooteid (gaaside leevendamise ja seedimist soodustavad teed). Riisijoogid ja galetid (riisileivakesed) ei sobi imikule nende anorgaanilise arseeni sisalduse tõttu. Samal põhjusel ei soovitata kasutada liiga sageli ka teralist riisi.

Imikule ei sobi äärmuslikud toitmise variandid erinevatest dieetidest, näiteks taimetoit. Laps, kes siiski on ainult taimetoidul, peab saama päevas vähemalt pool liitrit rinnapiima või rauaga rikastatud piimasegu.

Kuni 2-aastaseks saamiseni ei tohiks piirata lapse menüüs rasvu, sest just nendest saab ta oma peamise energia. Sellises vanuses lapsele ei ole hea pakkuda ka soolatud ja tugevasti praetud, grillitud , suitsutatud, toorest ja termiliselt vähe töödeldud liha, kala, linnuliha, maksa ja muna; madala rasvasisaldusega ja rasvuvabu dieettoitusid.

Toiduvalikusse ei sobi ka kunstlikke lisaaineid sisaldavad toidud, kommid ja maiustused, tee, kohv, karastus-, mahlajoogid, energiajoogid, gaseeritud joogid.

Toitumissoovitused väikelastele vanuses 1–3 aastat

On oluline, et lapsed õpiksid juba varakult tervislikult ja mitmekülgselt sööma, kuna hiljem on harjumusi raske muuta. Väikelaste toidutarve oleneb eri teguritest, näiteks lapse vanus, sugu, ainevahetuse omapära ja liikumine.
1–2aastased lapsed vajavad toiduenergiat 80 kcal/kg kohta päevas, poisid keskmiselt 930 kcal ja tüdrukud 880 kcal päevas.
2–3aastaste laste energiavajadus on 960–1220 kcal päevas. Väikelapse kõht on viis korda väiksem kui täiskasvanu oma, aga mitme toitaine vajadus on tal hulga suurem. Näiteks vajab väikelaps täiskasvanuga võrreldes:

5,5 korda rohkem rauda,
4 korda rohkem kaltsiumi,
3 korda rohkem kasulikke rasvhappeid,
7 korda rohkem D-vitamiini.
Lapse menüü koostamisel tuleb teha valikuid nii ühe toiduainerühma piires kui ka mitme toiduainerühma vahel. Toidud on jagatud kuude rühma, tuginedes Eesti toitumis- ja liikumissoovitustele (2015).

Lastel on vaja sageli süüa, kuna nende toiduportsjonid on väikesed. Tavaliselt läheb lapsel kõht tühjaks iga 3–4 tunni tagant. Seega peaks laps lisaks kolme põhitoidukorra söögile (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) saama ka kaks vahepala. Lapsele vahepalade valimisel on vaja silmas pidada, et need oleksid mitmekülgsed ja toitvad. Vältida tuleks maiustamist ja eelistada võiks võimalikult vähe töödeldud toite. Lisaks peab jälgima, et energia kulutamine ja söömine oleksid tasakaalus. Vahepalana võib lapsele pakkuda näiteks värskeid tükeldatud köögivilju, puuvilju või marju. Sobivad on ka maitsestamata jogurt ja
kohupiim, millele saab soovi korral ise lisada mett või marju.

Uute toitudega harjumine võtab aega ja vanemad saavad olla eeskujuks ajal, mil laps katsetab uute maitsetega. Uute toiduainete söömist tuleks lapsele õpetada ühekaupa, tutvustades nii nende
välimust, lõhna kui ka tekstuuri. Mõni laps kohaneb uute maitsetega kiiremini, teine aeglasemalt. Laps harjub uue toiduga rutem, kui näeb ka teisi pereliikmeid sedasama söömas. Kui lasta lapsel
ainult ise valida, eelistab ta juba tuttavaid maitseid ja nii võib toit muutuda ühekülgseks. Lapsevanema roll on tutvustada lapsele mitmekesiseid valikuid.

• Kaasa laps toidu valmistamisse.
• Anna lapsele positiivset tagasisidet ja julgusta teda.
• Sööge perega ühiselt söögilaua taga ilma segavate teguriteta, näiteks teler.
• Ka vahepalade söömiseks tuleks planeerida aega.
• Ära kasuta toidukordi lapse karistamiseks ega premeerimiseks.

Kasutatud allikad:

“Kuidas toita tervet imikut” Nutri Medical OÜ

“Imiku ja väikelapse toitmine. Nõuanded lapsevanematele”. Autorid: Ülle Einberg, Katrin Köbas, Triin Pohlak, Reet Raukas, Oivi Uibo, Tiia Voor. Saadaval SIIN