Gastroenteriit e mao-sooletrakti äge haigus, rahvakeeles tuntud kui “kõhugripp”, on terves maailmas väga levinud haigestumise põhjus ning kimbutab olenemata vanusest aeg-ajalt kõiki inimesi.  Haigus väljendub hootise kõhuvalu, kõhulahtisuse, iivelduse, sagedase oksendamisena. Sageli võib kaasuda ka palavik, isutus, loidus, vähene urineerimine – olenevalt sümptomite raskusastmest.

Kõige sagedamini on ägeda gastroenteriidi põhjuseks viirused (rota-, astro- , parvo-, Norwalki ja adenoviirused), harvem on tekitajateks bakterid ja algloomad.

Haigusnähtude  avaldumine ja haiguse kestus ning raskusaste sõltub inimese immuunsüsteemist ja võib varieeruda olenevalt vanusest, kaasuvatest kroonilistest haigustest. Viirustest põhjustatud kõhulahtisus, oksendamine kestab tavaliselt 3-9 päeva, kuid  haigus võib organismis “peidus olla” enne sümptomite avaldumist 2-4 päeva ning peale paranemist võib inimene olla nakkusohtlik veel 2 päeva kuni 2 nädalat. Eelnevalt terved inimesed paranevad sümptomaatilise ravi foonil (milleks on põhiliselt vedeliku joomine) tüsistusteta. Imikutel ja eakatel inimestel võib kõhulahtisus kesta kauem ning vaatamata sümptomite ravile omandada tõsisema kulu. Rohke oksendamine ja kõhulahtisus võivad koos veega organismist välja viia mineraalained: tekib oluline vedeliku puudus koos elektrolüütide tasakaalu häirega, mis võib osutuda eluohtlikuks situatsiooniks.

Enne imikute rotaviiruse vastase vaktsineerimise alustamist maailmas oli rotaviirus põhiliseks imikute raskesti kulgeva kõhulahtisuse põhjuseks. USA näitel (enne imikute vaktsineerimise alustamist aastal 2006) põhjustas rotaviirus igal aastal üle 400 000 pöördumise arstide vastuvõtule; üle 200 000 pöördumise erakorralise meditsiini osakondadesse; 55 000 – 70 000 hospitaliseerimist ja oli 20 -60 alla 5 aastase lapse surma põhjuseks IGAL aastal.

Rotaviirused levivad kergesti inimeselt inimesele, väljaheite või oksemassidega saastunud käte või esemete kaudu (mänguasjad, riided, ostukäru jne). Nad on väga elujõulised: haigustekitaja võib kätel püsida tunde, pindadel ja mänguasjadel päevi. Haigestumise järel kestab immuunsus vaid mõned kuud ja on viirusepõhine, mis tähendab, et see ei kaitse teiste viirustüvede eest.

Kuidas ennast kaitsta ja ravida?

Haigestumist vähendab enam kui kolmandiku võrra korralik ja regulaarne kätepesu seebiga. Käsi ning pindasid võib samuti desinfitseerida apteegist müüdavate vahenditega (Cutasept, Chemisept, Asept jm).

Ühes leibkonnas elavate inimeste nakatumist aitab vähendada tavapärasest sagedasem käterättide vahetamine, ukselinkide ja teiste ühises kasutuses olevate esemete pühkimine/desinfitseerimine.

Imikute rotaviiruse vastane vaktsineerimine on üks tõhusamaid meetodeid vähendamaks haigestumist rotaviiruslikku gastroenteriiti. Rotateq’iga vaktsineerimise korral hoitakse Eesti laste aastase sünnikohordi kohta esimesel viiel eluaastal ära 2600 kerget, 1800 mõõdukat ja 950 rasket rotaviirusliku gastroenteriidi juhtu.

Põhiliseks raviks on piisava koguse vedeliku tarvitamine. Oksendamise, kõhulahtisuse ja palavikuga kaotatud vedelik tuleb taastada. Oluline  on vedeliku sage joomine/pakkumine väikeste koguste kaupa (lonkshaaval, imikutele soovitatavalt teelusikatäis iga 1-2 minuti järel).  Joogiks sobib tavaline vesi, mineraalvesi, vähese suhkruga tee, lahja morss. Mikroelementide kao taastamiseks on soovitatav osta apteegist suukaudne rehüdratatsiooni lahus, mis sisaldab vajaliku koguse erinevaid mikroelemente, millest organismil taolise haigestumise puhul kõige sagedamini puudus tuleb (K, Na, Cl, glükoos).

Kõhuvalu, palaviku kaasumisel võib raviskeemi lisada paratsetamooli. Kõhugaaside korral on mõnel korral abiks Espumisan. Kõhulahtisust aitab leevendada aktiveeritud süsi, probiootikumid.

Kõhukinnistite kasutamine ei ole üldjuhul soovitatav, kuna on näidatud, et sellega kestavad haigusnähud kauem.

Kui haigestunud on laps, siis oksendamise/kõhulahtisuse püsimisel peaks  arstiga ühendust võtma 3. haiguspäeval.

Arstiabi peaks otsima varem, juhul kui: väikelaps oksendab > 4 korra või roojab üle 8 korra ööpäevas ning keeldub joogist;  imik ei ole urineerinud 4-6, suurem laps 6–8 tundi; laps oksendab üle ühe päeva suurtes kogustes; oksemassides või väljaheites on veri. Olenevalt lapse seisundist ja vanusest võib ta vajada jälgimist ja  tilkinfusiooni haiglatingimustes.

Nagu eelpool juba mainitud on gastroenteriidi puhul kõige olulisem piisava vedeliku tarvitamine. Söögiisu puudumisel ei pea vägisi sööma. Kui tekib tahtmine siiski midagi süüa, siis sobivad kuivikud, banaan, rosinad, röstsai, veega keedetud pudrud, mustikad. Alates teisest haiguspäevast võib lisada menüüsse veega keedetud kartuli- või riisipudru, kuivikud, kodumaised küpsised, mustikajogurti ja rosinakisselli. Ei ole soovitatav tarbida piima- ja lihasaaduseid ning puuvilju (v.a banaan).

Allikas: www.emedicinehealth.com; Viita – Neuhaus, A: “Käes on nakkavate kõhuviiruste aeg” www.kuulutaja.ee.